Isikuvastased süüteod › Vabadusevastased süüteod

(2 aastat 3 kuud 5 päeva) määrati mitte pöörata täitmisele, kui E. Tubli ei pane 2 aasta 8 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ja § 75 lg 2 p -des 21 ja 7 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Pärnu Maakohtu 21. mai 2018. a määrusega pöörati Viru Maakohtu 8. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse osa täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 16. augustil 2018. Karistusaeg lõpeb 21. novembril 2020. 02.09.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Einar Tublile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Einar Tubli selgitas istungil, et ta ei vaja karistusjärgset käitumiskontrolli ning on oma kirjaliku seisukoha juba saatnud ning jääb selle juurde. Elukohta tal Eestis pole, lahkub esimesel võimalusel Soome tööle, on teadlik, et Soome ilma reaalse töölepinguta ei saa. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, kuna süüdlasel puudub kindel elukoht . Prokurör palub taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Einar Tubli ja prokuröri, leiab, et Einar Tubli suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest. Einar Tubli on karistatud KarS-i 9.peatüki 6 .jaos sätestatud tahtlike kuritegude eest (süüdistus § 133 lg 2 p-de 1, 7,10 eest ) vangistusega 3 aastat 6 kuud KarS § 63 lg 1 alusel. Seega on teda karistatud tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Elas enne vangistust elas enne kinnipidamist koos elukaaslase G. K.a naisele kuuluvas 2-toalises korteris aadressil xxx. Sündis Venemaal ja 1967 aastal kolis xxx. Oli 4-aastane, kui nad Venemaalt ema, isa, 3a vanema venna E. T. ja noorema õe K.T. Eestisse elama tulid. Isik elas vahepeal uuesti Venemaal ning viibis seal ka 8 aastat vangistuses. Venemaal on elanud Siberis ja Kesk-Venemaal. On elanud ka Soomes. Rahvastikuregistri järgi elukoht xxx. Isikul on Eesti kodakondsus, ID-kaart kehtetu. Kriminaalhooldaja andmetel 03.08.2020 telefonivestluses isiku elukaaslase G. K. selgus, et väidetavalt ei tea ta, kuhu isik asub vanglast vabanemisel elama. Samuti ei ole nad G. K. sõnul omavahel seda arutanud. Seega ei olnud G. K. kodukülastuse teostamisega kriminaalhoolduse poolt nõus. Seega on isik

õigustatud vabanemisel saama sotsiaalkorteri xxx, kuna enne vangistust omas sissekirjutust nimetatud valla territooriumil. 05.08.2020 selgitas sotsiaaltööspetsialist K. R., et xxx tagab isikul vabanemisel eluruumi. Isiku sõnul ei ole xxx elanud alates aastast 1982 ning sinna vabanemisjärgselt minna ei soovi, seega elukoht Eesti Vabariigis puudub. Samuti ei soovi vabanemisjärgselt minna elama elukaaslase G. K . juurde. Isiku sõnul asub vabanemisjärgselt elama Soome Vabariigis, kuhu saab eluaseme seoses töökohaga (jagab ühist eluaset tuttavate ja tulevaste töökaaslastega Soome Vabariigis, Helsinki lähistel). Täpset aadressi ei tea. Kohtuistungil süüdlane kinnitas nimetatut ja lisas, et tal on olemas Soomes tööd andva firma nimi ja telefoni number. Sõbrad aitavad töölepingu korraldada ja ärasõiduni saab viibida xxx tuttava juures. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Einar Tu bli suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.