Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

Kriminaalhooldusametnik esitas 23.03.2020 kohtule erakorralise ettekande Janari Vahala kohta, sest hooldusalune on korduvalt jätnud ilmumata registreerimisele. Lisaks on politseis registreeritud mitmeid juhtumeid seoses alkoholi tarvitamise ja väiksemate vargustega. Tartu Maakohtu 08.04.2020. a kohtumäärusega määrati Janari Vahalale KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel lisakohustus alluda psühhiaatrilisele ravile. 05.08.2020 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande Janari Vahala kohta. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on isik 27.07.2020 ja 05.08.2020 jätnud registreerimisele ilmumata. Väidetavad põhjused on EMOs viibimine ja rahapuudus. Ametnik tegi ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohtuistungil 07.09.2020 selgitas Janari Vahala, et ta saab aru kontrollnõuetest ja üritab neid täita. Ta sõidab palju ringi, sest ta töökoht on Valgas, laps elab Pärnus ja ta ise elab Jõgevamaal, mistõttu on registreerimisele jõudmine olnud keeruline. Hooldusalune lisas, et ta on käinud ka psühhiaatri vastuvõtul ja tarvitab igapäevaselt rohtu. Kriminaalhooldusametnikuna võttis kohtuistungist osa Piret Avi, kes lisas, et süüdimõistetu jättis 07.08.2020 registreerimisele ilmumata ning ei olnud telefoni teel kättesaadav. Kohus otsustas lükata asja arutamine edasi, et anda Janari Vahalale veel üks võimalus oma käitumist parandada, ja määras uue istungi aja 12.10.2020. Kohtuistungil 12.10.2020 andis Janari Vahala ülevaate vahepealsest perioodist. Ta on käinud psühhiaatri juures Valgas, sest see oli ainus aeg, mis tal õnnestus saada. Edaspidi loodab ta käia ravil Tartus. Süüdimõistetu selgitas, et ta oli 48 tundi vahi all ja teda kahtlustatakse varguse toimepanemises, kuid ta oma süüd ei tunnista. Praegu on tal plaan kriminaalhoolduse lõpuni korrektselt ja viisakalt käituda, kuigi ta möönas, et tal on vahel raske end talitseda. Kriminaalhooldusametnik Piret Avi sõnul Janari Vahala 21.09.2020 registreerimiskohustust ei täitnud, põhjuseks arestimajas viibimine. Vabanedes võttis hooldusalune ise ametnikuga ühendust ja leppis kokku uue aja 23.09.2020. Järgmine registreerimine toimus 01.10.2020, isik täitis registreerimiskohustuse, kuid käitus ametnikuga ebaviisakalt ja ebatsensuurseid väljendeid kasutades. Samuti andis ta ametnikule teada, et tema psühhiaatri vastuvõtt on Valgas 05.10.2020.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, tutvunud kohtule esitatud erakorralise ettekandega ja kuulanud ära ametniku ning süüdimõistetu selgitused kohtuistungil, leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on Janari Vahalal esinenud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ja kohtuistungil avaldatu põhjal on murekohaks ka tema ükskõikne suhtumine kriminaalhooldusesse. Esmalt leidis kohus, et Janari Vahala rikkumised ei ole sellised, mis kindlasti tingiksid karistuse täitmisele pööramise, ja andis hooldusalusele võimaluse oma käitumist muuta.

2 (3)

Janari Vahala käitumine on asja arutamiseks peetud esimese kohtuistungi järel paranenud. Ta on täitnud korrektselt registreerimiskohustust, v.a ühel korral, mil ta oli kinni peetud. Ka sel juhul võttis Janari Vahala vabanedes ise kriminaalhooldusametnikuga ühendust ja leppis kokku uue aja. Samuti on ta käinud psühhiaatri vastuvõtul ja kuigi hooldusalune ei hinda arstivisiiti positiivselt, ei muuda see olematuks vastuvõtul käimist. Seega on hooldusalune täitnud kriminaalhoolduse nõudeid maksimaalsel võimalikul määral ning tema suhtumist kriminaalhooldusesse saab pidada rahuldavaks. Kohus rõhutab, et Janari Vahala käitumist hinnates tuleb eelkõige lähtuda objektiivsetest, faktilistest asjaoludest. Kui hooldusalune on täitnud kokkulepitud ajal registreerimiskohustuse, ei ole võimalik kohustuse täitmise fakti kõrvale jätta ning pöörata põhiliselt tähelepanu isiku ebameeldivale käitumisele registreerimise ajal. Hooldusaluse suhtumine ametnikesse ja kriminaalhooldusesse üldiselt on kahtlemata väga oluline, kuid samas tuleb kriminaalhoolduse teostamisel arvestada ka isiku vaimsete võimete ja tervisliku seisundiga. Janari Vahal näol on tegemist psühhiaatrilist abi vajava isikuga, kelle käitumine võib seetõttu olla provokatiivne ja väljaütlemised tavapäraste viisakusreeglitega vastuolus. Süüdimõistetu tunnistas ka ise kohtuistungil, et kuigi ta tarvitab ravimeid ja proovib ennast viisakalt ülal pidada, siis alati see ei õnnestu. Kohus möönab, et Janari Vahala olek ja kõnepruuk võivad mõjuda häirivalt ning temaga koostöö ei pruugi olla lihtne. Sellegipoolest ei saa kriminaalhooldust pidada ebaõnnestunuks inimese vaimse tervise probleemide tõttu ja pöörata seetõttu tema karistus täitmisele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Janari Vahalal tuleb kuni kriminaalhoolduse lõpuni jätkata kontrollnõuete ja lisakohustuste korrektset täitmist. Juhul, kui esinevad uued rikkumised, on veel võimalik kohtule esitada uus erakorraline ettekanne. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.