Liiklussüüteod

kella 18.12 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vastava kategooria juhtimisõigust ja olles seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. V. Kattaid on Tartu Maakohtu 19. aprilli 2017. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani V. Kattai toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Valentin Kattai ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid kokkuleppe järgnevas. V. Kattaile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi on 1 aasta ja 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 22. – 24. august 2020, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista V. Kattai kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui V. Kattai ei pane 2 aasta ja 6 pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud kohustust ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustust registreerida end 1 kuu jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. V. Kattai kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 82,40 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta sundraha 438 euro ulatuses riigi kanda, sest V. Kattail puudub kindel töökoht. Kaitsekulu kohtueelses menetluses 82,40 eurot ja sundraha 438 euro ulatuses (kokku 520,40 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada V. Kattail menetluskulud kokku summas 520,40 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.