lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-6880/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-6880/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1174
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-6880/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja28.09.20181-18-6880/41Viru Maakohus Rakvere kohtumaja16.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

12. oktoober 2020

Kohtuasja number

1-18-6880

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

U.J (isikukood XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. septembri 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.J, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja abiprokurör Tiina Viru

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Viru

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2020 määrus muutmata ja U.J määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsusega tunnistati U.J süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. See karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, katseaja pikkuseks määrati 1 aasta. Harju Maakohtu 3. veebruari 2020 määrusega pöörati see vangistus KarS § 74 lg-st 4 juhindudes täitmisele. U.J karistusaeg algas 12. märtsil 2020 ja karistus pidi lõppema 6. jaanuaril 2021.
2.7. augustil 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid U.J tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3.Vangla ega prokuratuur U.J vabastamist ei toetanud.
4.15. septembril 2020 teatas Viru Vangla Viru Maakohtule, et 12. septembril 2020 jõustus U.J suhtes uus kohtuotsus asjas nr 1-20-4367. Selle otsuse järgi avanevad U.J-il 1(3)

ennetähtaegselt vanglast vabanemise võimalused 4. jaanuaril 2021 (elektroonilise valve alla) ja

5.märtsil 2021.
5.Viru Maakohus jättis 16. septembri 2020 määrusega U.J vanglast tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et Harju Maakohtu 4. septembri 2020 otsusega asjas nr 1-20-4367 tunnistati U.J süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg-t 2 kohaldades mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks U.J-ile Harju Maakohtu
28.septembri 2018 otsusega mõistetud 10 kuu pikkuse vangistusega. U.J tunnistati süüdi ka KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati KrMS § 238 lg-t 2 rakendades 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu 2 päeva pikkuse vangistuse võrra ning tema lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks saadi 1 aasta 2 päeva vangistust. Tema karistusaja alguseks loeti 4. september 2020. Kohtuotsus jõustus 12. septembril 2020. Arvestades seda uut karistust, ei ole U.J ära kandnud KarS § 76 lg-s 1 ennetähtaegseks vabastamiseks ettenähtud vangistusosasid. Seda silmas pidades saab U.J kõige varem vabaneda 4. jaanuaril 2021, st neli kuud pärast karistuse kandmise algust. Elektroonilise valveta vabanemise võimalus tekib kinnipeetaval 6 kuu ja 1 päeva möödumisel karistuse kandmise algusest, s.o 5. märtsil 2021. Seega ei ole seoses U.J hiljutise uue süüdimõistmisega tema tingimisi enne tähtaega vabastamise tähtajad veel saabunud. Süüdimõistetu tuleb jätta ennetähtaegselt vanglast vabastamata.
6.Maakohtu määruse peale esitas 21. septembril 2020 määruskaebuse U.J . U.J märgib kõigepealt, et talle jääb arusaamatuks Harju Maakohtu 4. septembri 2020 otsuse jõustumine juba 12. septembril 2020. Tema apellatsiooni esitamise aeg pidi ju olema 15 päeva, ehk kohtuotsus oleks pidanud jõustuma 20. septembril 2020. Seega esitas Viru Vangla maakohtule tahtlikult valeandmed uue otsuse jõustumise kohta ja kohtumääruse tegemise ajaks ei olnud kohtuotsus veel jõustunud. Samuti leiab U.J , et vangla ja maakohus ei arvutanud õigesti tema tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemise uusi kuupäevi. Temale Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsusega mõistetud 10 kuu pikkune vangistus oleks lõppenud 6. jaanuaril 2021. Kui siia liita uue kohtuotsuse järgi veel 8 kuud, siis on lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud. Pool sellest oleks möödas 6. detsembril 2020, mis peaks olema tema ennetähtaegse vabanemise kuupäev. Seega palub ta ringkonnakohtul üle vaadata tema karistuse pikkuse ja ennetähtaegse vabanemise võimaluse kuupäevad. Ringkonnakohtu seisukoht
7.U.J leiab määruskaebuses kõigepealt, et tema suhtes tehtud Harju Maakohtu
4.septembri 2020 kohtuotsus jõustus mitte 12. septembril, vaid alles 20. septembril 2020, ehk vaidlustatud kohtumääruse tegemise ajal 16. septembril 2020 ei olnud justkui tegemist jõustunud kohtulahendiga. U.J niisugune järeldus ei ole õige. Harju Maaakohus kuulutas
4.septembril 2020 otsuse resolutiivosa (KrMS § 315 lg 4). Kui kohtuotsus on kuutatud üksnes resolutiivosana, s.o ilma põhiosata, jõustub see, kui mitte keegi kohtumenetluse pooltest pole 7 päeva jooksul kohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teada andnud. Praegu keegi menetluspooltest vastavat sooviavaldust maakohtule ei esitanud. Seega jõustus otsus seitsmepäevase teatamistähtaja möödumisel. Nimetatud 7 päeva pikkust tähtaega hakati lugema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, ehk 5. septembrist 2020, ning jõustumine langeski 12. septembrile. 11. september 2020 oli vaidlustamisteate esitamise viimane päev. Olgu ka märgitud, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole taotletud ka apellatsiooniteatise esitamise tähtaja ennistamist.

2(3)

8.U.J määruskaebuse põhiväide koondub aga sellele, et vangla ja maakohus eksisid arvutades tähtaegu, mil tal tekib võimalus vabaneda ennetähtaegselt talle Harju Maakohtu 4. septembri 2020 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt. Kaebuse sisust nähtuvalt on süüdimõistetu niisuguse hinnangu aluseks arvamus, et temale uue otusega kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristuseks on 1 aasta 6 kuud ning selle algust peaks arvestama alates 12. märtsist 2020, ehk ajast, mil ta asus kandma Harju Maakohtu 28. septembri 2018 otsusega mõistetud vangistust. Ka see U.J arusaamine on ekslik.
9.Harju Maakohtu 4. septembri 2020 otsuse resolutiivosa kohaselt mõisteti U.J-ile KarS § 65 lg 2 alusel lõplikuks kohtuotsuste kogumis kandmisele kuuluvaks liitvangistuseks 1 aasta 2 päeva (seega mitte 1 aasta 6 kuud, nagu leiab U.J ) ning selle algusajana toodi välja 4. september 2020. Karistusaja alguse selliselt fikseerimine on materiaalõiguslikult ka korrektne, s.o KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust mõistes tulebki karistuse algusajaks lugeda uue kohtuotsuse tegemise päev (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015 määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10).
10.KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg. Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel.
11.Kuivõrd U.J kannab liitvangistust teise astme kuritegude eest, tuleb vanglal esitada tema ennetähtaegset vabastamist käsitlev materjal maakohtule KarS § 76 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tähtaegu silmas pidades. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt peab süüdimõistetu juhul, kui ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega, tingimisi enne tähtaega vanglast vabanemiseks ära kandma ühe kolmandiku karistusajast. Kui ta aga ei nõustu elektroonilise valve rakendamisega, siis avaneb temal vabanemisvõimalus KarS § 76 lg 1 p 2 järgi poole vangistuse kandmise järel. Arvestades kohtuotsuses fikseeritud karistuse algusajana 4. septembrit 2020, täitub U.J-il kolmandik vangistusest (4 kuud) 4. jaanuaril 2021 ja pool vanglakaristusest (6 kuud 1 päev) möödub 5. märtsil 2021, ehk just nii, nagu märkisid vangla ja maakohus.
12.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16. septembri 2020 määruse muutmata ning U.J määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.