lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-20-5522/6

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 08.10.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-20-5522/6
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
RV koostöö taotlus
Kuulutamise aeg
08.10.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
800
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-20-5522/2Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja02.09.2020

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2020.a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-5522

Kohtukoosseis

Julia Katškovskaja, Sten Lind, Urmas Reinola

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 2. septembri 2020 määrus, millega tunnistati lubatavaks Tanel Kuusemetsa suhtes tehtud Soome Vabariigi Kesk-Suomi esimese astme kohtu 30. oktoobri 2018 otsuse täitmine Eesti Vabariigis Süüdimõistetu Tanel Kuusemets (isikukood 38304090361; e-post: XXX), määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus selle ilmse põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Justiitsministeerium esitas 4. augustil 2020 Pärnu Maakohtule KrMS § 50872 lg 1 p 1 kohaselt menetlemiseks Soome Vabariigist saabunud rahalise karistuse määramise tunnistuse, mis on koostatud Tanel Kuusemetsa suhtes. Tunnistuse kohaselt taotleb Soome Vabariik, et Eesti Vabariik tunnustaks Soome Vabariigi Kesk-Suomi esimese astme kohtu 30. oktoobri 2018 otsust, millega mõisteti T. Kuusemets süüdi liiklussüüteos (kiiruse ületamine) ja karistati rahalise karistusega 900 eurot.
2.Pärnu Maakohtu 2. septembri 2020 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1, § 50872 alusel lubatavaks T. Kuusemetsa suhtes tehtud Soome Vabariigi Kesk-Suomi esimese astme kohtu 30. oktoobri 2020 otsus. Kohus määras, et T. Kuusemetsal tuleb tasuda rahaline karistus summas 900 eurot Eesti Vabariigi tuludesse. Kohus tuvastas määruses, et T. Kuusemetsa karistati Soome Vabariigis liiklussüüteo eest rahalise karistusega. Viitega KrMS § 50872 p-le 2 leidis kohus, et arvestades tegu, milles T. Kuusemets süüdi mõisteti, on selle puhul rahalise karistuse tunnustamine ja täitmine Eesti Vabariigis lubatud. KrMS §-s 50871 sätestatud tunnustamist piiravaid ja välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Lisaks tõi kohus välja, et Soome Vabariik ei ole andnud luba kohaldada rahalise karistuse asemel alternatiivseid meetmeid.

MÄÄRUSKAEBUS

3.Määruskaebuse esitas süüdimõistetu T. Kuusemets, kes taotleb rahalise karistuse osalist tühistamist ja uue kohtulahendiga rahalise karistuse vähendamist summani, mis on õiglane. Oma taotlust põhistab süüdimõistetu kokkuvõtlikult järgmiselt. T. Kuusemets tunnistab Soome Vabariigis toime pandud liiklussüüteos süüd osaliselt. Seejärel esitab T. Kuusemets määruskaebuses ülevaate liiklussüüteo asjaoludest. T. Kuusemets selgitab, et on rahalise karistusega nõus, kuid leiab, et Soome Vabariigis ei mõistetud talle seda õiglases suuruses. Soome Vabariigi kohtuotsust ei pea T. Kuusemets mõistlikuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu ja jääb seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja § 390 lg 1 alusel läbi vaatamata.
5.Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 3 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (vt nt RKKKm 1-18-10374, p 6; RKKKo nr 3-1-1-96-09, p 10.5). Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 kehtib KrMS § 326 lg-s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse otsustamisel.
6.Ringkonnakohus märgib, et T. Kuusemetsa määruskaebuse taotlus, s.o tühistada Soome Vabariigi kohtuotsusega talle karistuseks mõistetud rahaline karistus 900 eurot ja karistada teda rahalise karistusega väiksemas summas, ei ole õiguslikult asjakohane. Eesti kohtutel puudub pädevus T. Kuusemetsale uue karistuse mõistmiseks. Välisriigi kohtuotsuse ja muu asutuse otsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel on Eesti kohtul pädevus kas tunnistada liikmesriigi otsuse täitmine lubatavaks või lubamatuks või lõpetada menetlus, kui isik on talle pandud kohustused täitnud (KrMS § 48911 lg 1). Seega ei tulene T. Kuusemetsa taotlus, mille sisuks on karistuse kergendamine, seadusest. Nii on juba ringkonnakohtu eelmenetluses kohtukolleegiumile selge, et puudub võimalus esitatud määruskaebuse rahuldamiseks. Maakohus tunnistas liikmesriigi kohtuotsuse täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus lähtus õigetest õigusnormidest ja tuvastas rahalise karistuse ja rahatrahvi määramise tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Määruskaebuses esitatud väiteid ei kujuta endast KrMS §-des 436, 477, 50871 sätestatud tunnustamist piiravaid või välistavaid aluseid. Nimelt selgitab T. Kuusemets selles üksnes süüteo toimepanemise asjaolusid ja seda, miks leiab, et Soome Vabariigi kohtu mõistetud karistus ei ole õiglane. Tulenevalt riikidevahelisest vastastikkuse usaldamise põhimõttest, ei ole Eesti kohtul pädevust hinnata seda, kas liiklussüüteo asjaolud õigustavad T. Kuusemetsa karistamist sellises määras nagu Soome Vabariigi kohus seda tegi. Kui on tuvastatud seaduses sätestatud välisriigi kohtuotsuse tunnustamise eeldused, siis tuleb Eesti kohtul välisriigi kohtuotsust tunnustada ja täita.

Nimetatud eelduste täidetuse üle määruskaebuses vaidlus puudub. Samuti ei taotle süüdimõistetu välisriigi kohtuotsuse tunnustamata jätmist või menetluse lõpetamist rahalise karistuse täitmise tõttu. Seega on ringkonnakohtu eelmenetluses selge, et T. Kuusemetsa määruskaebus on perspektiivitu ja tuleb jätta eelmenetluses läbi vaatamata.

7.Eeltoodud põhjendustel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 ja § 390 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebused ilmselgelt põhjendamatutena läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.