Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

ta on võimeline õiguskuulekalt elama ja vabaduses on olemas tingimused, mis aitavad vabaduses jätkuvalt õiguskuulekalt edasi elada. Probleemiks on olnud Vladimir Bliznovi puhul narkosõltuvus ja alkoholi kuritarvitamine, ta on ise kinnitanud, et ta ei ole vangistuses alkoholi ega narkootikume tarbinud ja soovib niimoodi ka jätkata. Vangla on iseloomustuses kinnitanud, et isik soovib oma sõltuvusainete tarvitamise probleemiga tegeleda ja kinnipeetav kinnitab, et ta soovib sellega jätkata ka vabaduses, on nõus, et kriminaalhooldusametnik määrab talle erinevaid programme, mis on seotud sõltuvusprobleemidega. Kaitsja on seisukohal, et arvestades käitumist vanglas ja tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mis vabanemisel ees ootavad, siis kinnipeetava puhul saab kaaluda tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on ka varasemalt katseajal olnud ja suutis kohustusi, nõudeid täita. Kui uue kuriteo ja tema isiku asjaolusid hinnata, siis probleemiks oli just narkosõltuvus ja kui arvestada seda, et isik soovib elada edaspidi narkootikumidest vabana, siis on alust arvata, et ta ei pane ka edaspidi uusi õigusrikkumisi toime. Arvestades, et ta on vangistuses olnud peaaegu 3 aastat, siis on ta ka 3 aastat ilma narkootikumideta elanud ja see on hea eeldus selleks, et ta suudaks samamoodi jätkata ka vabaduses. Ta kinnitas, et soovib vahetada elukohta, et saada eemale vanast sõprusringkonnast ja ka see kinnitab usutavust, et ta tulevikus enam narkootikume ei tarbi. Seetõttu kaitsja palub kohtul kaaluda kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ja elektroonilise valve kohaldamist. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Vladimir Bliznov ära kandnud üle 2 aasta 10 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 5 aasta 6 kuu pikkusest karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel kaks kehtivat kriminaalkaristust, esimene kuritegu oli grupis toime pandud rööv ning käesolevat karistust kannab ta suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Vanglas viibib ta teist korda, seega ei ole varasem reaalne vangistus isikule vajalikku mõju edaspidiseks seaduskuulekaks käitumiseks avaldanud. Kuriteod on kinnipeetav toime pannud sõltuvusprobleemide tõttu ja majandusliku kasu saamiseks, mis on ka uue kuriteo toimepanemise riskiks. Enne vangistust oli kinnipeetav pikalt töötu ning sissetulekuks oli kriminaalsel teel saadud tulu. Kinnipeetava enda sõnul hakkas ta narkootilisi aineid vahendama siis, kui käis veel tööl just seetõttu, et palk oli väike. Tema sõnul pidi tegemist olema ajutise korraldusega, kuid sai käitlemise eest head raha, lisaks narkootikume enda tarbeks, mistõttu ei soovinud enam lõpetada. Isik on ise tunnistanud, et poleks ilma vahele jäämiseta suutnud vahendamist ega tarvitamist lõpetada. Seega on uue kuriteo toimepanemise riski vähendamiseks oluline, et kinnipeetaval on

vabanemisel kindel töökoht arvestatava palgaga. Vabanemisel on töökoha garanteerinud kinnipeetavale OÜ N, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Vanemad on samuti nõus poega vajadusel materiaalselt toetama. Samas oli tal töökoht ja kindel sissetulek olemas ka enne kui hakkas narkootikume vahendama, kuid sissetulek ei olnud piisav. Seega pole välistatud, et ka käesoleval juhul ei piisa isikule makstavast palgast ning isik naaseb kergema viisi poole materiaalse kasu saamiseks. Iseloomustuse andmetel on tal üle 9000 euro tasumata nõudeid, mis võivad põhjustada majanduslikke raskusi ning seda eriti olukorras, kus palk ei ole piisav tavapäraseltki toimetulemiseks. Positiivsena võib välja tuua, et isik on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi. Ta osaleb riigikeele B2 taseme õppel ning on hõivatud tööga, varem töötas vangla majandustöödel koristajana ning käesoleval ajal AS EVT komplekteerimistsehhis abitöölisena. Eeltoodu viitab sellele, et isik otseselt töö suhtes valiv ei ole, kuid eelistab võimalusel kergemat viisi raha saamiseks, mis vanglas olles võimalik ei ole. Kinnipeetaval puuduvad ka distsiplinaarkaristused, mis viitab sellele, et isik on võimeline käituma seaduskuulekalt. Elukoht on tal samuti vabanemisel olemas vanematele kuuluvas korteris, kus tal on elamiseks omaette tuba. Kuivõrd enne vangistust elas kinnipeetav xxxx ning nüüd asub elama vanemate juurde Tartusse, vahetab ta ka elukeskkonda, mis on iseenesest hea, kuid kuivõrd ta on varem toimepannud röövimise grupis ning narkootiliste ainete vahendamise, on isikul olemas vajalikud kuritegelikud sidemed narkootikumide vahendamise jätkamiseks. Ta kinnitas ka kohtuistungil, et sattus halba seltskonda. Kõigele lisaks on isikul diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest, mida isik ise ka tunnistab ning on avaldanud, et alates 2012. aastast on ta igapäevaselt tarvitanud amfetamiini. Tegemist on pikaajalise tarvitamisega, millest vabanemine ei ole kerge. Kuigi kinnipeetav on vanglas olles otsustanud, et ei taha edaspidi narkootikume tarvitada ning soovib ka vangistuses olla tegeleda sõltuvusprobleemiga, ei ole talle siiani seda võimaldatud. Kuigi kohus ei näe põhjust kahelda isiku soovis edaspidi narkootikumide tarvitamisest loobuda, ei ole ta seni vangis viibitud aja jooksul saanud narkootilisi aineid tarvitada temast mitteolenevatel põhjustel, mis seab kahtluse alla isiku suutlikkuse tarvitamisest hoiduda omakäeliselt vabanemisel. Isik võib majanduslike raskuste tekkimisel pöörduda tagasi kiire tulu teenimiseks kuritegelikule teele. Isiku eelnev käitumine näitab, et probleemise lahendamise oskus seaduskuulekal teel on tal puudulik. Kohtul puudub kinnipeetava eelnevat käitumist ning võimalikke riske arvesse võttes veendumus, et ta oleks oma varasemast sõltuvuskäitumisest käesolevaks ajaks teinud vajalikud järeldused ning kriminaalhooldus oleks Vladimir Bliznovi puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kinnipeetav pani käesoleva kuriteo toime just katseajal olles, mis viitab sellele, et võimalus karistus vabaduses kanda ei olnud isiku jaoks piisavalt suureks motivatsiooniks edaspidi kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. Lisaks on oluline seegi, et kuigi kinnipeetav saab aru toimepandud kuriteo tagajärjest ja kahetseb seda, ta kohati pisendab toimepandud tegu sellega, et ei sundinud kedagi narkootikume tarvitama ja inimesed pöördusid vabatahtlikult tema poole. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et isik ei mõista narkootiliste ainete levitamise kahjulikkust rahvatervisele üldiselt. Vahendades narkootilisi aineid on isik võimaldanud nendele isikutele, kellel on tarvitamisega probleeme, kättesaadavuse narkootikumidele. Arvestades isiku poolt toimepandud kuritegude olemust, sõltuvuskäitumist ning talle mõistetud karistuse pikkust, on kohtu hinnangul tal veel aega tegeleda vangistuses oma kuritegeliku käitumise ja selle põhjuste muutmisega, mille läbi suurendada motivatsiooni narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ning seeläbi vähendada

veelgi uue kuriteo toimepanemise riski. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vladimir Bliznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.adv. Robert Sprengk, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 134,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.10.2020 kohtumäärusega jäeti määruskaebus Viru Maakohtu 2. oktoobri 2020. a määruse peale läbi vaatamata. 02.10.2020 kohtumäärus 1-18-2540 jõustus 14. novembril 2020 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.