Liiklussüüteod

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx



ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

ajavahemike

järel



alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;



saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

mitte tarvitama alkoholi;



asuda tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe ) nädala jooksul vabanemisest arvates;



osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima selle



alluma elektroonilisele valvele kohtumääruse resolutsiooni p 3 toodud tähtaja jooksul, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 30. mai 2019. a otsusega tunnistati F.T süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest tuleb M. Margil kohe ära kanda 30 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 29. mai 2019. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, s.o 11 kuud vangistust, täitmisele pööramata tingimusel, et F.T ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 pde 2 ja 8 alusel määrati M. Margile katseajaks lisakohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati M. Margile katseajaks lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

Tartu Maakohtu 18. veebruari 2020 määrusega pöörati M. Margi karistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. 25.08.2020 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid otsustamaks F.T vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa F.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega F.T tingimisi ennetähtae gseks vabastamiseks, toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetab isiku vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri, kriminaalhooldusametniku ja vangla arvamusega, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leiab, et F.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. F.T kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus tahtlikus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. F.T on ära kandnud kohtuistungi toimumise ajaks 5 kuud, so. enam kui 1/3 temale mõistetud karistusajast ja see on rohkem kui 4 kuud. Samuti on ta nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanemise korral asuks kinnipeetav elama aadressil e xxx. Isik on antud aadressile omanud sissekirjutust alates 13.11.1981. Eelpool nimetatud aadressil asub kinnipeetava isale kuuluv kõigi mugavustega 4-toaline korter. Vabanedes oleks F.T Margil elamiseks kasutada omaette tuba. 31.07.2020 toimunud kodukülastusel kinnitas kinnipeetava isa, et F.T Margil oleks vabanemisel võimalik sinna elama asuda ning ta on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega antud aadressile elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Elektroonilisele valvele esitatavad nõuded elektrienergia varustatuse ja GSM-i (globaalne

mobiilsidesüsteem) leviala osas on täidetud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks ning sinna on võimalik paigaldada ka elektroonilise järelevalve seade. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul on F.T puhul põhjendatud tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on antud tingimus täidetud. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, suhetes ametnikega ei ole probleeme esinenud. On soovinud vangistuses töötada, töödistsipliiniga p ole probleeme esinenud. F.T on täitnud töövihiku Alkohol, mille alusel on käsitlenud ja analüüsinud oma sõltuvusprobleemi. Toimus ka psühholoogi v astuvõtt kinnipeetava soovil, põhjuseks soov tegeleda järgnevate teemadega: toimetulek vanglas, tulevik, alkohol, suhted lähedastega, toimetulek stressiga. Kinnipeetavat aktiivselt kuulatud ja nõustatud, kokku lepitud ka uus vastuvõtuaeg. Seega kinnitab tema käitumine vangistuse jooksul kinnipeetava suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Isiku päritoluperekonda 77-aastane ema P. M., 78-aastane isa R. M. ja õde M. M . . Suhted pereliikmete vahel on head ning isa ootab F.Ti vangistusest vabanemist, et jagada haigestunud pereema hooldust. F.T suhtleb telefonitsi ka kasutütrega hoolimata sellest. Et suhted kasutütre emaga on komplitseeritud. Seega pereliikmeete toetus ja samas ka temapoolse abi vajamine (hoolitsemine haigestunud ema eest) võib kaasa aidata süüdlase eluviiside muutmisele ja kinnistumisele. Kinnipeetava suurimaks probleemiks on joovastud, eelkõige alkohol, kuid proovinud on ta ka erinevaid narkootilisi aineid. Vangla iseloomustusest nähtub, F.T on neljal korral kriminaalkorras karistatud, mis kõik on olnud alkoholi joobes juhtimised. Antud teod osutavad sellele, et isikul on alkoholi sõltuvusprobleemid. Varasemates vestlustes ei kajastu, et isik ise arvaks, et tal alkoholi tarvitamisega probleeme. Enda sõnul oli rasketel perioodidel alkohol pingete maandamiseks sobilik viis. Kui tööl on keerulisem periood läbi, siis lõõgastumiseks tarvitas alkoholi. Samuti maandas ta enda sõnul alkoholiga ema hooldamisega kaasnevaid pingeid. Tõi välja, et võtab õlut maitse pärast, kuna see on karastusjook. Alkoholivaba õlu nimetas lakkeks ning selle tarbimise välistas. F.T oli kindel, et alkoholi tarbimisega probleemi ei ole ja, et karastusjoogina on õlu ainus variant. Isik on talle määratud katseaegadel tarvitanud alkoholi hoolimata kehtestatud keelust. Ka käesolev karistus oli määratud osaliselt tingimisi, kuid pöörati täitmisele alkoholi tarvitamise reeglite korduva eiramise tõttu. Kohtuistungil süüdlase avaldatust ilmneb, et ta on valmis oma eluviisides muutusi tegema ning siirduma programmi Kainem ja tervem Eesti. F.T kinnitas kohtuistungil, et ta on vangistuses olles mõistnud, et edaspidi on alkoholi tarvitamine välistatud ja ta seda enam ei taha. 30-päevane karistuse kandmine seda teadmist kahjuks kaasa ei toonud, küll aga praegune

on pannud mõtlema ning mingil juhul süüdlane enam vanglasse naasta ei taha. Eeltoodu viitab, et isik teadvustab oma probleemi ning on valmis sellega tegelema. Seega tuleb isikule määrata KarS § 75 lg 2 p 8 lisakohustus – läbida tuleb programm „Kainem ja tervem Eesti“. Isiku vabastamise kasuks kõneleb ka garanteeritud töökoht. 19.03.2014 on asutanud enda ettevõtte V. O. . On juhatuse liige. Ettevõte tegeleb ventilatsioonitehnika paigalduse ja hooldusega. Sissetulekuteks on kuus 300-700 eurot. Toetas majanduslikult oma alaealist kasutütart , kes elab emaga. Võlgnevused M.Margil puuduvad. Vabanemise järgselt on töökohaks samuti O . V., ettevõttel võlgnevusi ei kajastu. Elektroonilise valve ajal aitab tellimustega toime tulla partner. Kohtu hinnangul on oluline, et süüdlane oleks tööga hõivatud, see aitab kaasa vaba aja sisustamisele ja vähendab seeläbi ka õigusrikkumiste toimepanemise ohtu. Eelnevat kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et F.T katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning usalduskrediit tema suhtes on otsa saanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.