Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. september 2020, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-20-6955 (20259000673)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Tiina Viru
Kriminaalasi
E.J süüdistuses KarS § 423 kokkuleppemenetluse kaudu
Süüdistatav
E.J , isikukood XXX, xxxx, elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht M OÜ; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati Pärnu Maakohtu 14.09.2020 otsusega mõisteti KarS § 4231 järgi karistuseks 6 kuud vangistust KarS § 74 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga; väärteokorras karistatud 1-l korral; kahtlustatavana kinni peetud 29.09.2020; kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras
järgi kiirmenetluses
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada E.J süüdi KarS § 423 vangistust.
järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud
KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29.09.-30.09.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka, E.J-il kuulub kandmisele 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 14.09.2020 otsusega mõistetud kandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangisust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendada vangistus 358 (kolmesaja viiekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 14 (neliteist) kuud.
KarS § 69 lg 4 alusel allutada E.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Viru Vangla kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada E.J-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend E.J-ile kuuluv sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx (VIN-kood xxxx). Konfiskeerimise osas saata kohtuotsus täitmiseks Politsei- ja Piirivalveametile.
Vabastada E.J kohtusaalis vahi alt.
KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista E.J-ilt menetluskuluna 1⁄2 sundrahast summas 438 (nelisada kolmkümmend kaheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.J-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 66,60 (kuuskümmend kuus eurot ja 60 senti) eurot v.adv. Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada E.J-il tasuda menetluskulud kokku 504,60 eurot ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt vähemalt 50,46 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700042190 ning selgitusega: „E.J , 1-20-6955, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
E.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud järgi Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 30.11.2018 otsusega KarS § 4231 järgi rahalise karistusega 85 päevamäära ja Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 14.09.2020 otsusega vangistusega 6 kuud tingimisi kataseajaga 1 aasta (kohtuotsus jõustus 30.09.2020), juhtis taas 29.09.2020 kella 09.32 ajal xxxx territooriumil sõiduautot xxxx registreerimisnumbriga xxxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega, rikkudes süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 sätet, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud, pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki E.J toime KarS § 423 süstemaatilise juhtimise ilma vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on E.J-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 4231 järgi 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.09.-30.09.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulub vangistus 5 kuud 28 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel liita karistusele 14.09.2020 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega mõistetud karistus 6 kuud vangistust, mõistes E.J-ile liitkaristuseks vangistuse 11 kuud 28 päeva. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 358 tundi. Töö sooritamise tähtaeg on 1 aasta 2 kuud. Üldkasuliku töö sooritamise perioodil on E.J kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel peab E.J läbima lisakohustusena kriminaalhooldaja poolt määratava sotsiaalprogrammi. KarS § 83 lg 1 konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend, E.J-ile kuuluv sõiduk xxxx registreerimisnumbriga xxxx, VIN-kood xxxx. Süüdistatav E.J on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav E.J kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kiirmenetlust ja kokkuleppemenetlust
reguleerivaid sätteid. E.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot, mille vähendamist taotleb süüdistatav KrMS § 2565 lg 2 alusel 1/2 võrra, seega kuulub sundraha väljamõistmisele summas 438 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 66,60 eurot. Kokkuleppe kohaselt kuuluvad menetluskulud kokku 504,60 eurot tasumisele ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast, tasudes igakuiselt vähemalt 50,46 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.