lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-8753/21

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 28.09.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-8753/21
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
28.09.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
879
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-8753/7Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus14.11.20191-19-8753/14Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus18.08.20201-19-8753/48Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus15.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

28. september 2020

Kohtuasja number

1-19-8753

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

süüdimõistetu T.X-i (isikukood XXX) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 18. augusti 2020 määrus

Määruskaebuse esitaja

T.X

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 18. augusti 2020 määrus muutmata ja T.X-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 14. novembri 2019 otsusega tunnistati T.X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, millest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 2 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel vabastati ta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse kandmiselt tingimisi. Tema katseaja pikkuseks määrati 1 aasta 6 kuud ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-s 2 toodud kohustust hoidida alkoholi tarvitamisest.
2.
10. juulil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata T.X-i karistus täitmisele. Ettekande kohaselt oli süüdimõistetu korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
3.Tartu Maakohus pööras 18. augusti 2020 määrusega T.X-ile mõistetud kandmata karistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et T.X eksis alkoholi tarvitamise keelu vastu neljal

korral: 3. juunil ning 5., 6. ja 7. juulil 2020. 5. juunil 2020 tuli teda ka kainenema toimetada. Nendest rikkumistest nähtub, et T.X-il on väga tõsine alkoholiprobleem. Kusjuures alkoholi tarvitamine ja liikluses osalemine on T.X-i käitumismustrist järelduvalt tema jaoks igapäevane: ta sõidab joobnuna jalgrattaga (3. juuni 2020) ja istub ilmsete joobetunnustega juhi rolleri tagaistmel (6. juuli 2020). Toimikus on viiteid ka sellele, et T.X võib olla juhtinud veoautot joobes olekus ja sõitnud sellega kraavi (5. juunil 2020). Kuigi indikaatorvahend ei võimaldanud tuvastada täpset alkoholi tarvitamise määra, viitavad nii näitude suurus kui ka pealtnägijate selgitused tugevale joobele. Alkoholiprobleemiga tegelema T.X ilmselgelt motiveeritud ei ole. Karistusregistri õiendist nähtuvad T.X-i paljud väärteokaristused ja väga madal üldine õiguskuulekus. Katseaja läbimine alkoholi tarvitamata pole tõenäoline. Samuti on suur uue liiklusalase kuriteo toimepanemise oht. Seega ei ole võimalik kohaldada T.X-ile leebemaid mõjutusvahendeid. Tema vangistus tuleb täitmisele pöörata.

4.Maakohtu määruse peale esitas 31. augustil 2020 määruskaebuse T.X , kes palub kohtumääruse tühistada. T.X märgib, et vangla ei paranda teda. Ta vajab hoopis alkoholi võõrutusravi. Selle saamiseks pöördus ta psühhiaatri poole ning talle tehti 27. augustil 2020 depoosüst. Ta loodab seeläbi alkoholisõltuvusest vabaneda, oma elu eesmärgid korda saada ja enda eluviisi muuta. Ka otsib ta aktiivselt tööd ning osaleb Eesti Töötukassa pakutavatel koolitustel: arvutiõppes ja ettevõtluskoolitusel. Samuti soovib ka olla koos lastega. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus leiab, et esimese astme kohus on nõuetekohaselt ja tõendipõhiselt tuvastanud alkoholi tarvitamise keelu korduva ja tahtliku rikkumise T.X-i poolt. Ka on maakohus põhistanud küllaldaselt ning veenvalt vajadust T.X-i karistus täitmisele pöörata. T.X ei sea määruskaebuses kahtluse alla, et ta on alkoholi tarvitanud ega püüa ka oma sellist käitumist kuidagi välja vabandada. Samuti ei väida ta, et karistuse täitmisele pööramine oleks tema rikkumistele reageerimisel ülemäärane meede.
6.T.X-i peamise väite kohaselt tuleks jätta tema karistus täitmisele pööramata, kuna vangla teda ei paranda ja enda arvates vajab ta hoopis võõrutusravi. Ka toonitab ta, et on nüüdseks pöördunud psühhiaatri poole ja talle on 27. augustil 2020 tehtud depoosüst. Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla, et tarvitamiskäitumise seljatamiseks võib T.X-ile vajalik olla ravi saamine. Samas on aga selge, et vabaduses sai süüdimõistetu otsida võimalusi raviks, kuid ta ei teinud seda. Alles praegu on T.X enda sõnade kohaselt hakanud ravivõimalust otsima ning lasknud endale teha depoosüsti. Märkida tuleb siiski, et psühhiaatri juures käimist ning depoosüsti tegemist süüdimõistetu tõendanud ei ole. Tegemist on tema paljasõnaliste märgetega.
7.T.X-i karistuse täitmisele pööramata jätmiseks ei annaks alust aga seegi, kui tema psühhiaatri poole pöördumine ja depoosüsti saamine tõendatuks lugeda. Kõigepealt jääb vaieldamatuks see, et süüdimõistetu siiski rikkus tahtlikult ja ulatuslikult käitumiskontrolli tingimusi ning maakohtu otsustus ta vanglasse saata oli põhjendatud. Teiseks on ringkonnakohus seisukohal, et depoosüsti tegemine ei garanteeri veel T.X-i edasist kainust. Alkoholi tarvitamisest hoidumisel on peamised siiski isiku vastav tahe ja motivatsioon. T.X-i sellises kindlas tahtmises ja soovis pingutada on aga alust tõsiselt kahelda. Taoliseks kahtlemiseks annab põhjuse juba see, et süüdimõistetu osales kriminaalhoolduse perioodil programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid lahkus sellest, kuna ei näinud jätkamisel mõtet. Veel peab välja tooma, et ravivõimalust hakkas ta otsima mitte vahetult pärast alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi suve esimeses pooles, vaid alles pärast maakohtu poolt määruse tegemist. Seega näib tõenäoline, et T.X räägib ravist vaid või vähemalt eeskätt eesmärgiga vältida vangistusse sattumist. 2(3)
8.Veel selgitas T.X määruskaebuses, et ta otsib tööd, osaleb Eesti Töötukassa pakutavatel koolitustel ja soovib olla koos lastega. Ka nimetatud asjaolud ei ole sellise kaaluga, mis põhjendaksid süüdimõistetu vabadusse jätmise. On ju selge, et T.X-i tegevus töö otsimisel ning lapsega koos olemise võimalus teda alkoholist eemal ei hoidnud. Seda ei teinud ka teadmine, et rikkumiste aset leidmine ja jätkumine päädivad suure tõenäosusega tema kinnipidamisasutusse sattumisega.
9.Neil põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 18. augusti 2020 määruse sisuliselt muutmata ja T.X-i määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Erkki Hirsnik

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.