süüdimõistetu Z.T (isikukood XXX ) vangistuse täitmisele pööramine karistusseadustiku (KarS) § 74 lg 4 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. juuli 2020 määrus
Määruskaebuse esitaja
Z.T
Teised määruskaebemenetluse pooled
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 20. juuli 2020 määrus muutmata ja Z.T määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Tartu Maakohus karistas 26. veebruari 2019 otsusega Z .T KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, millest määras KarS § 74 lg 4 alusel koheselt kandmisele 3 kuud ning jättis ülejäänud vangistusosa – 9 kuud – tingimisi kohaldamata. Kohus nägi Z.T-le katseajana ette 1 aasta 6 kuud ning kohustas teda sellel ajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ning osalema lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtidele mõeldud rehabilitatsiooniprogrammis. Lisakaristusena võttis maakohus Z.T-lt ära juhtimisõiguse 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 14. märtsil 2019.
2.26. juunil 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Z.T karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus süüdimõistetu alkoholi tarvitamise keeldu 9. ja 15. juunil 2020. Ka hilines ta 9. juunil 2020 30
minutit registreerimisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei võta Z .T kriminaalhooldust tõsiselt ja tema hoiakud ei soosi hooldusega jätkamist.
3.Tartu Maakohus pööras 20. juuli 2020 määrusega järgi jäänud 9 kuu pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus tegi kindlaks, et süüdimõistetu tarvitas 9. ja 15. juunil 2020 alkoholi. Esimesel korral tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,325 mg/l kohta ja teisel juhul 1,138 mg/l kohta. Z.T selgituste kohaselt oli 9. juunil tema ema sünnipäev ja 15. juunil tema elukaaslase sünnipäev, mistõttu ta alkoholi tarvitaski. Lisaks rikkus ta 9. juunil 2020 ka registreerimiskohustust. Arvestades Z.T selgitusi rikkumiste kohta, on ilmselge, et mõjuvad põhjused nii käituda tal puudusid. Oluline on veel, et Z.T-le on ka eelnevalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses: Viru Maakohtu 10. oktoobri 2016 otsusega asjas nr 1-16-8721. Z.T küll ei sooritanud katseajal kuritegu, kuid pani kuriteo toime vaid aasta möödumisel katseaja lõpust. Ka viimase kohtuotsusega anti Z.T-le võimalus kanda vangistust osaliselt vabaduses. Vaatamata sellele on ta korduvalt rikkunud nii alkoholi tarvitamise keeldu kui registreerimiskohustust. Z.T käitumist ei muutnud ka 7. mail 2020 registreerimiskohtuse rikkumise eest hoiatuse saamine. Sellest tulenevalt on selge, et Z.T-le mõistetud karistus ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetu lubas kohtuistungil, et pöördub psühhiaatri poole alkoholivastase ravi saamiseks. Kuna Z.T varasemalt pole midagi sellist teinud, ei saa olla veendunud, et ta tõepoolest mõistab alkoholiprobleemi tõsidust ja on valmis sellega tegelema. Istungil avaldatud soov ravile minna tulenes pigem sellest, et Z.T seisab silmitsi uue vangistusega ja on sellest pääsemiseks valmis lubama asju, milleks ta tegelikult võimeline ei ole. Sellest tulenevalt ei ole süüdimõistetul võimalik kriminaalhooldust läbida ja kasu poleks ka sellest, kui kohus rakendaks mõnda leebemat seaduses sätestatud abinõud. Alkoholi tarvitamise jätkudes on väga tõenäoline, et Z.T paneb toime uue kuriteo. Kohus ei näe hetkel muud lahendust selle riski maandamiseks, kui saata Z.T vanglasse.
4.Maakohtu määruse peale esitas 19. augustil 2020 määruskaebuse Z .T , kes palub lahendi tühistada. Enda kaebuse palub ta läbi vaadata kohtuistungil. Z.T märgib, et maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ja see on viinud ebaõige lahendini. Ta tunnistas kohtus alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja kahetses oma käitumist. Ta poleks tohtinud ema ja elukaaslase sünnipäevadel alkoholi tarbida. Midagi sellist enam ei kordu. Ta möönis ka, et hilines 9. juunil 2020 30 minutit kriminaalhooldusametniku vastuvõtule. Kahetsusväärselt oli ta endale fikseerinud ametniku juurde ilmumise ajaks 30 minutit hilisema aja kui kriminaalhooldaja. Veel on oluline, et 26. veebruari 2019 kohtuotsuse kohaselt oli tal kohustus osaleda käitumiskontrolli perioodil lubatud alkoholi piirmäära ületanud mootorsõidukijuhtide rehabilitatsiooniprogrammis. Ta läbis programmi ja esitas sellekohase kirjaliku kinnituse kriminaalhooldusametnikule. Kõike eeltoodut arvestades ei oleks kohus tohtinud tema karistust täitmisele pöörata. Samuti on oluline, et kohtuotsuse tegemisest on möödas 1 aasta 4 kuud ning kogu selle aja jooksul on ta käitunud seaduskuulekalt. Alates septembrist saaks ta hakata tööl käima. Lisaks on ta registreerinud end Tartus toimuvasse „Alkoholi vastase ravi osalemise programmi“ ja avaldanud soovi tegutseda alkoholisõltuvusest vabanemise suunas. Ringkonnakohtu seisukoht
5.Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et vaatab Z.T määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, nagu seda näeb ette kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg 3. Süüdimõistetu taotlus arutada tema kaebust suulises menetlusvormis asjakohane ei ole. Oma väited on Z.T saanud kohtukolleegiumini tuua enda esitatud kaebuses.
6.KarS § 74 lg 4 alusel vangistuse täitmisele pööramise üle otsustamisel peab kohus kõigepealt tuvastama, kas süüdlane on rikkunud käitumiskontrolli kohaldamise tingimusi, s.o jätnud 2(4)
täitmata kontrollnõudeid või pole kinni pidanud talle määratud kohustustest. Edasi peab kohus valima rikkumis(t)ele reageerimisel kõige sobivama õigusliku tagajärje – otsustama, kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Taolise otsustuse tegemisel, s.o meetme valikul, on kohtul lai kaalutlusõigus.
7.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus antud juhul veatult tuvastanud, et Z.T rikkus käitumiskontrolli tingimusi korduvalt: kahel juhul tarvitas ta alkoholi ja ühel korral hilines registreerimisele tulles. Seda, et ta on kõnealusel viisil vääralt käitunud, süüdimõistetu kahtluse alla ka ei sea. Z.T seisukoht on, et karistuse täitmisele pööramine pole tema rikkumisi arvestades sobilik tagajärg.
8.Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole Z .T vangistust täitmisele pöörates teinud kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumäärus määruskaebemenetluses tühistada.
9.Esimese astme kohus leidis õigesti, et Z.T poolt alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine oli tahtlik tegevus ja seda kuidagi õigustada ei saa. See, et ka registreerimiskohustuse rikkumiskord 9. juunil 2020 oli tahtlik, kinnitust leidnud pole, s.o välistada ei saa süüdimõistetu eksimist registreerimise algusaja osas. Loomulikult on ka see eksitus temale etteheidetav: oli Z.T ju karistuse kandmisest vabastatud teatud kindlatel tingimustel ja üks neist oli registreerimisnõude korrektne järgimine. Seoses registreerimiskohustusega ei saa märkimata jätta aga sedagi, et juunis toimunu ei olnud süüdimõistetu esimene selline rikkumine. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvalt eksis Z.T registreerimiskohustuse vastu ka 7. mail 2020: ta jättis ametnikule helistamata ja ka viimase kõnele vastamata. Selle üleastumise järgselt tegi kriminaalhooldaja süüdimõistetule kirjaliku hoiatuse.
10.Et Z.T oma käitumist kahetseb ja et käitumiskontrolli tingimusi täitis ta pikka aega nõuetekohaselt, maakohtu määruse tühistamiseks alust ei anna. Vaieldamatuks jääb, et Z.T rikkumised olid korduvad, neid ei õigusta mõjuvad põhjused ning vähemalt alkoholi tarvitamine oli ka tahtlik tegevus. Alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimisi peab kohtukolleegium ka rasketeks rikkumisteks. Nimelt selgub, et Z.T-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, ehk siis alkoholi tarvitamine on teda viinud kuriteliku käitumiseni rohkem kui ühel juhul. Taolises olukorras peaks süüdimõistetu olema talle pandud tarvitamiskeelu järgmisel iseäranis hoolikas. Z.T hool ja püüdlused jätavad aga ilmselgelt soovida.
11.Eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus Z.T karistuse täitmisele pööramist ebakohaseks meetmeks.
12.Määruskaebuses kinnitab Z.T , et enam ta kontrollnõudeid ja kohustusi ei riku. Samuti toob ta välja, et saab alates septembrist tööle ning et ta on registreerinud end alkoholi tarvitamise vastase ravi programmis. Ringkonnakohus märgib esiteks, et Z.T kinnitused tööle hakkamise ja raviprogrammiga liitumise osas on tõendamata. Samas ei saaks aga ka selle info tegelikkusele vastamise korral Z.T soovitavat otsustust teha ja teda vabadusse jätta. Z.T-l on olnud pikalt aega oma alkoholiprobleemiga tegeleda, ent ta pole seda teinud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga kuigivõrd usku sellesse, et Z.T end äkitselt käsile võtab. Tööle minemine aga ei takistaks Z.T-l kuidagi sünnipäevadel (või muudel puhkudel) alkoholi tarvitamast. Seega tuleb tõdeda, et Z.T kriminaalhooldus on luhtunud.
3(4)
13.Neil põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. juuli 2020 määruse muutmata ja Z.T määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Erkki Hirsnik
Ingeri Tamm
Aarne Sarjas
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.