Liiklussüüteod

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

kella 17.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx juures mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,36 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. J.U-d on Tartu Maakohtu 16. jaanuari 2018. a otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani J.U toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav J.U ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. J.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi on 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 26. – 27. juuli 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista J.U kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 1 kuu ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel peab J.U mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks J.U vanglasse saabumise aeg. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui J.U ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust. Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. J.U kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 81,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb sundraha 300 euro ulatuses jätta riigi kanda. Kaitsekulu kohtueelses menetluses 81,60 eurot ja sundraha 576 euro ulatuses (kokku 657,60 eurot) tuleb välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada J.U-l menetluskulud kokku summas 657,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde DVD-r plaat politseiniku vormikaamera salvestisega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.