Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

1 (3)

mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 18.06.2018 ja lõpeb 18.02.2021. Tartu Vangla esitas 10.08.2020 kohtule materjalid Andres Räägu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Andres Räägu tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 18.08.2020. Prokurör asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt, sest on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Andres Rääk selgitas kohtuistungil, et asub vabanemise korral elama Paidesse oma vanemate juurde ja loodab saada tööle Eesti Pagarisse, kus on kokku lepitud proovipäev. Kinnipeetava hinnangul on vangistus talle hästi mõjunud ja ta on saanud oma teod läbi mõelda. Süüdimõistetu möönas, et juhtunu oli ka tema süü ja väitis, et ta ei hakka edaspidi alaealistega kontakte otsima.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andres Rääk temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning üle nelja kuu. Andres Räägul on karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Andres Rääk on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja viibib esimest korda vangistuses. Mõlemal korral on ta toime pannud seksuaalkuriteo lapseealise suhtes. Kuriteo, mille eest ta praegust karistust kannab, pani ta toime katseajal. Varasemalt on kohus jätnud Andres Räägu tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige süüdimõistetu isiku ja kuriteo toimepanemise asjaolude tõttu. Kohus leidis, et süüdimõistetu tegelikult ei teadvusta oma väära käitumise olemust, mistõttu eksisteerib ka suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Käesolevalt tuleb Andres Räägu puhul positiivsete asjaoludena märkida tema käitumist vangistuses ja vabanemisjärgseid elutingimusi. Negatiivsed on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdimõistetu isik. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis „Uus suud“ ja vabanemiseelsel nõustamisel, töötanud vangla majandustöödel ja saanud psühholoogilist nõustamist. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava käitumist vangistuses saab pidada heaks.

2 (3)

Vabanemise korral on Andres Räägul olemas kindel elukoht vanemate juures, suhted perekonnaga on head ja toetavad. Kriminaalse taustaga isikuid tema suhtlusringkonda ei kuulu. Süüdimõistetul on ka soov asuda tööle. Kuigi kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei erine need oluliselt varasemast ega ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel määrava tähtsusega. Andres Rääk kannab karistust isikuvastaste süütegude eest, mille ohvriks oli alaealine laps. Süüdimõistetu astus suguühtesse 13-aastase tüdrukuga, olles teadlik lapse vanusest. Teod ei olnud toime pandud hetkeolukorrast või emotsioonist lähtudes, vaid need olid ette kavatsetud ja planeeritud. Andres Rääku ei heidutanud ka tõsiasi, et teda oli varasemalt samalaadse kuriteo eest karistatud ja ta oli katseajal. Võttes arvesse kuritegude eelmainitud asjaolusid, on kohus seisukohal, et isiku vabanemise korral esineb kõrge risk uute kuritegude toimepanemiseks. Sealjuures oleksid enim ohustatud lapseealised tüdrukud, kelle vastu võib Andres Rääk toime panna seksuaalkuritegusid. Süüdimõistetu suhtumine toimepandusse on küsitav. Vangla iseloomustusest nähtuvalt kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid otseselt ei väljenda, samas näitavad kuriteod laste vastu väga suurt kõrvalekallet ühiskonnas kehtivatest reeglitest. Kohtuistungil selgitusi jagades Andres Rääk küll tunnistas oma süüd, kuid pigem osaliselt ja täielikku vastutust toimepandu eest kohtu hinnangul võtta ei soovinud. Sellist suhtumist arvestades ei saa kohus olla veendunud, et vangistus on Andres Räägu puhul oma eesmärgi täitnud ja tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kuigi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel tuleb eelkõige pöörata tähelepanu isiku käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele, võib kohus jätta süüdimõistetu vabastamata ka kuriteo toimepanemise asjaolude või tema varasema elukäigu tõttu. KarS § 76 lg 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, mistõttu on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-09-14104, p 21). Praegusel juhul kaalub Andres Räägu toimepandud kuritegudest ja süüdimõistetu isikust lähtuv ohuprognoos üles teda iseloomustava positiivse teabe. Korrektsest käitumisest vangistuses ja heades vabanemisjärgsetest elutingimustest ei saa kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu isikut arvestades järeldada, et Andres Räägust tulenevad kuriteoriskid oleksid piisavalt maandatud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andres Räägu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.