Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus
Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. september 2020, Valga
Kriminaalasja number
1-20-6204 (kohtueelse menetluse nr 20261000703)
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
G.Q süüdistus KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
G.Q , isikukood XXX; elukoht: xxx; xxx, ehitaja; varem kohtulikult karistatud: viimati Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1202 KarS § 424 lg 1 järgi 7-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; kahtlustatavana kinni peetud 01.09.2020
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 03.09.2020. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse G.Q-d selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.05.2020. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, katseajal, juhtis 01.09.2020 kella 22:46 ajal xxx maakonnas xxx linnas xxx juurest xxx juurde mootorsõidukit BMW nr xxx, olles seisundis, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,02 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0, 10 mg/ l, siis lugeda lõplikuks tulemiks 0,92 mg/l. G.Q rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,75 mg/l või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt, pani G.Q toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28.05.2020. a otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis 7 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks kuuks, juhtis 01.09.2020 kella 22:46 ajal xxx maakonnas xxx linnas xxx juurest xxx juurde mootorsõidukit BMW nr xxx olles alkoholijoobes. Kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumisega, pani G.Q toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
teadliku
Kokkuleppe sisu Süüdistatava G.Q , tema kaitsja advokaat Andres Veski ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.Q-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 9 kuu pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.05.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse G.Q karistuse kandmise aega tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 01.09.2020. Menetluskuludena mõistetakse G.Q-lt välja süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot, mida KrMS § 256-5 lg 2 alusel vähendatakse poole võrra ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 281,76 eurot. Kohtu seisukoht G.Q on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. 2 (3)
Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb G.Q KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Kohus märgib, et G.Q puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi kuritegusid. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb G.Q vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 01.09.2020, s.o tema kahtlustavana kinnipidamise aeg. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot, mida vähendada KrMS § 2565 lg 2 alusel poole võrra, s.o 438 euroni, ja kaitsjatasu 281,76 eurot, kokku 719,76 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.