Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

05.06.2020 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Jargo Jõesaarele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks. Tartu Vangla toetab isiku suhtes karistusjärgse kontrolli rakendamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Jargo Jõesaar selgitas istungil, et vabanemisel Eesti Vabariigis elukoht puudub. Vabanemisel lahkub Itaaliasse, täpsemalt Lõuna-Itaaliasse ja seal loob oma kuritegeliku ühenduse. Eestis sugulastega ei suhtle. Prokuröri hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Isikul puudub Eestis elukoht ja pidepunkt, mistõttu tuleb taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Jargo Jõesaare ja prokuröri, leiab, et Jargo Jõesaar suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. KarS § 871 lg 1 p 1 kohaselt on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üks alternatiivsetest eeldustest see, et isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine. Jargo Jõesaart on karistatud 3-aastase vangistusega KarS § 200 lg 2 p 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ning relva või relvana kasutatava muu esemega või sellega ähvardades. Seega tahtliku kuriteo eest enam kui 2 aasta pikkuse vangistusega, mille ta kannab lõpuni. Kõik karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused siiski täidetud ei ole. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7). Vangla andmetel puudub isikul vabanemisel kindel elukoht. Isik elas enne vangistust koos ema, isa ja 2 vennaga aadressil xxx. Süüdlane väitis nii vangistusasutusele kui ka kohtuistungil, et vabanedes läheb elama Itaaliasse. Vangla väitel on isikul jätkuvalt lähedastega hea läbisaamine (näiteks emaga, vanaemaga), kuid andmed selle kohta puuduvad, kellele kuulub xxx vald eluruum ning kas seal elavad isikud on nõus kinnipeetavaga seda jagama. J.Jõesaar ise väitis kohtuistungil, et ei suhtle lähedastega ning tegelikult elas enne vangistust ka mujal. Kinnigi peeti teises kohas, kui xxx. Ka Tartu Maakohtu 25.06.2019 määrusest ennetähtaegse vabastamise küsimuses on kohus märkinud, et süüdlasel kindel elukoht Eesti Vabariigis puudub ning seetõttu pole ka võimalik teda ennetähtaegselt vabastada. Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jargo Jõesaar suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.