Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Juta Nurmeotsale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks
Kohtunik
Ingrid Kullerkann
Istungisekretär
Marve Alaver
Süüdimõistetu
Juta Nurmeots. Isikukood 45309236529; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx
Kriminaalhooldusametnik
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Anu Madissoon
RESOLUTSIOON
1.Pöörata täitmisele Juta Nurmeotsale Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ja saata ta vanglasse karistust kandma 6 kuuks.
2.Kohustada Juta Nurmeotsa ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Arvestada Juta Nurmeotsa karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsusega tunnistati Juta Nurmeots süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui J. Nurmeots ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod. Katseaja algust tuli arvestada
kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 30. septembrist 2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti J. Nurmeotsalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
2.Tartu Maakohtu 9. jaanuari 2020. a määrusega jäeti rahuldamata erakorralises ettekandes esitatud taotlus J. Nurmeotsale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ja määrati KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel J. Nurmeotsale täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile alkoholiravi programmi Kainem ja tervem Eesti raames.
3.Tartu Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrusega pikendati J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu
30.septembri 2019. a otsusega määratud katseaega ühe kuu võrra kuni 30. aprillini 2021.
4.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 13. märtsil 2020 kohtule erakorralise ettekande J. Nurmeotsa suhtes, sest J. Nurmeots tarvitas alkoholi 1. ja 12. märtsil 2020. Erakorralisest ettekandest nähtub, et J. Nurmeots on ka varem korduvalt tarvitanud alkoholi ja rikkunud sellega alkoholi tarvitamise keeldu. J. Nurmeotsa kriminaalhooldus algas 16. oktoobril 2019. Kriminaalhooldusametnik kohtus esimest korda J. Nurmeotsaga 5. novembril 2019. J. Nurmeots on registreerimiskohustust täitnud korrektselt. J. Nurmeots on broneeritud sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogramm. Alkoholi tarvitamise keelu täitmist on kontrollitud 11 korral. Esimest korda tuvastati J. Nurmeotsal alkoholi tarvitamine 14. novembril 2019. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik talle esimese kirjaliku hoiatuse. Teist korda tuvastati J. Nurmeotsal alkoholi tarvitamine 14. detsembril 2019. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik 17. detsembril 2019 kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu
9.jaanuari 2020. a määrusega määrati J. Nurmeotsale täiendav kohustus pöörduda alkoholivastasele ravile. 16. jaanuaril 2020 tuvastati J. Nurmeotsal taas alkoholi tarvitamine. Selle rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu 19. veebruari 2020. a määrusega pikendati J. Nurmeotsa katseaega ühe kuu võrra. J. Nurmeotsal tuvastati alkoholi tarvitamine ka 1. ja 12. märtsil 2020.
5.Lõuna-Eesti Haigla vastusest kriminaalhooldusametniku päringule nähtub, et J. Nurmeots on alates 4. septembrist 2019 käinud programmis Kainem ja tervem Eesti, ta on viibinud psühhiaatri vastuvõtul ja ta on ravimid välja ostnud, kuid seejärel on retseptid tühistatud. Ta viibis psühhiaatriosakonnas statsionaarsel ravil ajavahemikul 29. juuli – 12. august 2019. Ta jätkab programmis osalemist ja järgmine vaimse tervise õe vastuvõtt toimub 14. aprillil 2020. Vaimse tervise õe juures käimist ei saa käsitleda ravina. Samas on J. Nurmeots käinud programmis Kainem ja tervem Eesti ja praegu on ennatlik väita, et ta pole asunud täitma ravikohustust. Positiivne on see, et J. Nurmeots on valmis tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga ja osalema programmis. Kokkuvõttes on kriminaalhoolduse kulg ebarahuldav, sest J. Nurmeots on jätkanud alkoholi tarvitamist vaatamata hoiatusele ja kohtumäärustele, mis andsid talle võimaluse oma käitumist muuta.
6.Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku pöörata täitmisele J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu 30. septembri 2019 otsusega mõistetud karistus, sest J. Nurmeots on katseaja jooksul korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, kuigi talle on tehtud kirjalik hoiatus ja kohus on kahel korral jätnud talle määratud karistuse täitmisele pööramata. Seaduses ette nähtud ja asjakohased mõjutusvahendid on J. Nurmeotsa puhul juba kasutusele võetud, kuid seni rakendatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad ja motiveerinud teda oma käitumist muutma.
7.7. aprillil 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde 6. aprillil 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise
kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 6. aprillil 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus.
8.11. mail 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde 8. mail 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 8. mail 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus.
9.15. juunil 2020 saatis kriminaalhooldusametnik kohtule e-kirja, milles palus lisada erakorralise ettekande juurde 6. juunil 2020 koostatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli, millest nähtub, et kriminaalhooldusametnik tuvastas 6. juunil 2020 J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus. Poolte seisukohad kohtuistungil
10.Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde pöörata J. Nurmeotsale Tartu Maakohtu 30. septembri 2019. a otsusega mõistetud karistus täitmisele.
11.J. Nurmeots tunnistas alkoholi tarvitamist, kuid palus jätta karistuse täitmisele pööramata. Kohtu seisukoht
12.Esmalt tuvastab kohus, kas on aset leidnud rikkumised, mida kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes J. Nurmeotsale ette heidab. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on kriminaalhooldusametnikud allutanud ta kontrollile, mille kohta koostati alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollid. Kriminaalhooldusametnik tuvastas J. Nurmeotsal indikaatorvahendiga alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1. märtsil 2020 0,859 mg/l, 12. märtsil 2020 0,529 mg/l, 6. aprillil 2020 0,167 mg/l, 8. mail 2020 1,100 mg/l ja 6. juunil 2020 0,385 mg/l. J. Nurmeots tunnistab alkoholi tarvitamist. Eelnevast nähtub, et J. Nurmeots rikub süstemaatiliselt kohtuotsusest tulenevat kohustust hoiduda alkoholi tarvitamisest.
13.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele.
14.J. Nurmeotsa on hoiatatud, talle on määratud täiendavaid kohustusi ning pikendatud katseaega. Senine kriminaalhoolduse käik näitab, et J. Nurmeots on võimetu täitma talle kohtuotsusega seatud kohustust alkoholi tarvitamisest hoiduda.
15.Tartu Ringkonnakohus on narkootilise aine tarvitamise kontekstis asunud seisukohale: Seega võiks uimasti tarvitamise keeld tähendada mõnikord isikule sellise kohustuse asetamist, mida ta ei suuda täita. Inimeselt võimatu nõudmine võib aga olla põhiseaduse vastane – ja seetõttu peaks ka tingimisi vabastamist puudutavaid sätteid tõlgendama nõnda, et võimatuid kohustusi kellelegi seada ei tohi. Niisuguses olukorras võiks tulla kõne alla kaks võimalust. Üks oleks reaalne vangistus: uimastisõltlane saadetakse kohe vanglasse, sest käitumiskontroll on ette hukule määratud. Teine variant oleks selle aktsepteerimine, et inimene tarvitab vabaduses
narkootikume. See viimane saaks tulla kõne alla vaid siis, kui uimatite tarvitamine kätkeb endas võrdlemisi madalat uute kuritegude ohtu (Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 otsus asjas 1-197671 p 29). Asja läbivaatav täitmiskohtunik jagab seda seisukohta.
16.J. Nurmeots on just selline isik, kelle puhul käitumiskontroll oli juba ette hukule määratud. Kuna uute kuritegude toimepanemise risk on tema puhul väga madal, on kohus siiani leidnud võimalusi vangistust täitmisele mitte pöörata.
17.Nende menetluste kestel on kohtul tekkinud veendumus ka selles, et J. Nurmeots ei ole võimeline katseaega ilma alkoholi tarvitamata läbima või nädalateski mõõdetavates ajavahemikes kaine olema. Täitmiskohtunikul puudub pädevus kohtuotsusest tulenevate kohustuste tühistamiseks. Seega tuleb kohaldada KarS § 74 lg 4 nimetatud abinõudest raskeimat ja karistus täitmisele pöörata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.