M.R-i süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
M.R , isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub
Karistatus
Karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017 otsusega KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 29. – 30. juuni 2017, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud ja 28 päeva vangistust, KarS § 73 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata 1 aasta pikkuse katseajaga
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja § 2565 lg 1 p-st 2 kohus otsustas
RESOLUTSIOON
1.M.R süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistada teda vangistusega 1 aasta.
2.KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 15. – 16. juuni 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista M.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
3.KarS § 74 lg 2 alusel määrata koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 kuu vangistust.
4.Kohustada M.R-i ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks M.R-i vanglasse saabumise aeg.
5.Jätta ülejäänud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. M.R peab:
5.1.elama aadressil xxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
5.2.ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
5.3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
5.4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks;
5.5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5.6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6.KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada M.R-i käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida edaspidi ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.
7.KarS § 75 lg 4 alusel kohustada M.R-i käitumiskontrolli jooksul kriminaalhooldaja määratud ajal registreerima end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbima meditsiiniasutuse määratud ajal programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla Psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuresaare Haiglas.
8.KarS § 75 lg 4 alusel kohustada M.R-i tegema koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest 15 tööpäeva jooksul ja kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord 2 kuu tagant ja mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab
olema väiksem kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Vereproovi näidud esitab M.R kriminaalhooldajale.
9.KarS § 78 p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 16. juunist 2020, välja arvatud KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
10.Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui M.R asub kandma otsuse resolutsiooni punkti 2 järgi koheselt kandmisele kuuluvat karistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui M.R vabaneb selle karistuse kandmiselt.
11.M.R-ilt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
1.KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 148,08 eurot;
2.KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 2565 lg 2 alusel sundraha 438 eurot.
12.Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb M.R-il tasuda menetluskulud kokku summas 586,08 eurot 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 97,68 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida kohtuotsusele lisatud makseinfos märgitud viitenumber. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad apellatsiooni esitada süüdistatav ja kaitsja, kui tegemist on KrMS
9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu M.R juhtis 15. juunil 2020 kella 08.10 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,07 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. M.R-i on Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2017 otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani M.R toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav M.R ja tema kaitsja sõlmisid kokkuleppe järgnevas.
M.R-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi on 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 15. – 16. juuni 2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja mõista M.R-i kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg 2 alusel peab M.R mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 1 kuu. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 10 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui M.R ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-s 8 sätestatud kohustusi ja tema nõusolekul talle KarS § 75 lg 4 alusel pandud kohustusi registreerida end 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja läbida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenus ja teha 15 tööpäeva jooksul koheselt kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord 2 kuu jooksul ja mitte harvem kui kord nelja kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. M.R kuulub KarS § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 148,08 eurot ja sundraha 876 eurot. Kuna kriminaalasja menetletakse kiirmenetluses, tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 256 5 lg 2 järgi vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra. Seega on sundraha 438 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel mõistetakse menetluskulud välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada M.R-il menetluskulud summas 586,08 eurot tasuda ositi 6 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.