Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2020, Valga Kriminaalasja number
1-20-4034 (kohtueelse menetluse nr 20261000337)
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Kohtuistungi sekretär
Reelika Käis
Kriminaalasi
Andres Teiteri süüdistus KarS § 424 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
Andres Teiter, isikukood: 39609165715; elukoht: xxx; ei tööta (töövõimetuspensionär); varem kohtulikult karistatud: viimati 01.02.2016 Tartu Maakohtu poolt (krim.asi nr 1-156765) KarS § 200 lg 2 p 7–9 ja § 215 lg 2 p 1 ja 2 järgi, millele liideti eelmine karistus, kokku 7a 2k ja 4p; tõkend: kahtlustatavana kinnipeetud: al 18.04.2020; vahistatud al 20.04.2020 krim.asjas nr 1-20-2598
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
Menetluskulud kokku 997,68 eurot tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 10. juunist 2020. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Andres Teiterit selles, et tema juhtis 18.04.2020 kella 23 paiku, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, xxx maakonnas xxx vallas xxx külas xxx matkarajal metsateel (asukoht X 6432817 ja Y 622094) M1 kategooria mootorsõidukit Mercedes-Benz (registreerimismärgiga xxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,82 mg/l ning põhjustas liiklusõnnetuse sõites autoga vastu puud. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 mg/l, siis lugeda lõplikuks tulemiks 0,75 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-0033. Antud teoga rikkus Andres Teiter liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti rikkus Andres Teiter LS § 90 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juhtida mootorsõidukit isik, kellel ei ole või puudub vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani Andres Teiter toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. ... selles, et tema, olles alkoholijoobes, ähvardas 18.04.2020 kell 23.10 paiku xxx maakonnas xxx vallas xxx lõkkeplatsil enda lapseootel elukaaslast A. A. (A.), öeldes talle, et kui sa mu last ei oska kasvatada, siis ma annan sulle peksa. Küsides sellele järgevalt, et kas A. A. tahab last kaotada? Kannatanu A. A. on alust karta ähvarduse täideviimist, sest ähvardamisele eelnevalt käitus Andres Teiter temaga väga agressiivselt, lükates ta selili maha ja sakutades teda erinevatest kohtadest. Lisaks oli Andres Teiter oma joobe tõttu A. A. jaoks ettearvamatu. Kannatanu A. A. tundis ähvardusest hirmu ja kartust oma elu ning tervise pärast. Tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani Andres Teiter toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu
2 (3)
Süüdistatava Andres Teiteri, tema kaitsja advokaat Meelis Masso ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Andres Teiterile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust ja KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt suurendatakse üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõistetakse 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 01.02.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistetakse 3 aastat 7 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse karistuse kandmise aega alates Andres Teiteri kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 18.04.2020. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 1119,36 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 alusel jäetakse 50% riigi kanda ning Andres Teiterilt mõistetakse välja 438 eurot sundraha ja 559,68 eurot kaitsjatasu, mis tuleb 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Andres Teiter KarS § 424 lg 1 ja § 120 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada kohtul küsimus, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Andres Teiterile pandud tõkend - vahistamine – tuleb jätta isiku suhtes kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 876 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1119,36 eurot (kokku 1995,36 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus eelviidatud menetluskuludest 50%, s.o 997,68 eurot riigi kanda. Ülejäänud summa, s.o 997,68 eurot (millest 438 eurot sundraha ja 559,68 eurot kaitsjatasu), mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe kohaselt ning KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulud tasuda 1 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.