Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Süüdistus Viktor Prokudinit süüdistatakse selles, et tema olles varasemalt karistatud KarS § 185 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, rikkudes narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1, käitles 2019. aasta vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – s.o marihuaanat. V. Prokudin omandas 2019. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ning andis seda tarvitamiseks järgmistele isikutele: - 2019 aasta jooksul andis M.A. ile (kirjapilt elamisloal M.A. ) vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat, 8. septembril 2019 aastal kella 14.31 – 14.40 paiku andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest, saadud marihuaana jagas M.A. 15 doosiks ja tarvitas ära; - ajavahemikul juuli 2019 – 28. september 2019 andis A.K. ile vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks; - suvel 2019 andis ühel korral ühe doosi marihuaanat tarvitamiseks A.Kr. ile; - ajavahemikul juuni – september 2019 andis A.R. ile vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks.

Sama kohtuotsusega mõistis maakohus V. Prokudin süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi õigeks selles, et tema omandas 2019. aastal eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks järgmistele isikutele: -2019. aasta jooksul andis M.A. ile vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat, 8. septembril 2019 aastal kella 14.31 – 14.40 paiku andis mitte vähem kui kümme grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest, saadud marihuaana jagas M.A. 15 doosiks ja tarvitas ära; -ajavahemikul juuli 2019 – 28. september 2019 andis A.K. ile vähemalt seitse korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks; -suvel 2019 andis ühel korral ühe doosi marihuaanat tarvitamiseks A.Kr. ile; -ajavahemikul juuni – september 2019 andis A.R. ile vähemalt kuus korda ühe doosi kaupa marihuaanat tarvitamiseks. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis kohus veendumusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on osaliselt tõendamist leidnud. Maakohtu arvates leidis kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et V. Prokudin 1. oktoobril 2019 XXX asuvas korteris käitles ebaseaduslikult väikeses koguses narkootilist ainet, s.o marihuaanat edasiandmise eesmärgil. Oma seisukohta põhistas maakohus järgmiselt. Kohus asus seisukohale, et kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et V. Prokudin elab aadressil XXX ja X. Vaidlus puudub selleski, et 1. oktoobril 2019 XXX asuvas korteris toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära väikeses koguses narkootilist ainet, s.o 1,99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ja 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Nimetatud koguses marihuaana olemasolu tema korteris ja selle leidmist sealt ei ole eitanud ka V. Prokudin ise. Narkootikumide leidmist V. Prokudini elukohast XXX korterist kinnitab ka

Kohtu hinnangul on läbiotsimisprotokolli ja selle lisaks oleva fototabeli ja CD-plaadiga usaldusväärselt tõendatud, et süüdistatava V. Prokudini elukohast leitud väikeses koguses narkootiline aine ei olnud seal mitte ainult süüdistatava enda tarbeks. Nimetatu luges kohus tõendatuks sellega, et tema diivanilaua pealt leiti kahes erinevas koguses ja anumas narkootilist ainet ning leiti ka digitaalkaal. Ekspertiisiakti nr 19E-AN1138 kohaselt olid süüdistatava elukohast leitud digitaalsel kaalul delta-9-tetrahüdrokannabinooli jäljed. V. Prokudin väited, et tal oli vaja kaalu selleks, et kaaluda marihuaanat, mida ta enesele ostis ja selleks, et enne selle tarvitamist määrata kindlaks tarvitatav kogus, luges maakohus eluliselt mitteusutavateks. Kohtu jaoks jäi arusaamatuks, miks oli V. Prokudinil vaja kaaluda enda tarbeks marihuaanat, kuna on eeldatav, et pidevalt marihuaanat tarvitav isik oskab juba silma järgi eraldada endale vajamineva koguse suitsetamiseks. Üldteada on see, et kodukokad, kes pidevalt köögis toite valmistavad, ei vaja igapäevaselt digitaalkaalu kaalumaks sobivaid ainekoguseid toidu valmistamisel ning omandavad vilumuse hinnata õigeid koguseid visuaalse vaatlusega. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul paralleeli tõmbamine õigustatud ka suitsetamiseks õige marihuaana koguse kindlakstegemisega eeltoodud viisil, sest kohtulikul uurimisel selgus, et V. Prokudin on juba pikemat aega tegelenud narkootilise aine marihuaana suitsetamisega. Seda, et V. Prokudini elukohast leitud väikeses koguses narkootiline aine ei olnud ainult tema enda tarbeks, vaid ka edasiandmise eesmärgil tõendasid kohtu arvates lisaks eeltoodule ka tunnistaja M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei olnud kohtul alust kahelda. Kohtu arvates tõendab asjaolu, et V. Prokudin hoidis enda elukohas narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil ka 2. oktoobri 2019 jälitustoimingu protokollist nähtuv. Nimelt nähtub eeltoodud protokollist, et 5. septembril 2019 tuli kell 18:33 V. Prokudini juurde S.F. . Toimunud vestluse käigus küsis S.F. , kas tohib võtta viis ja veel ühe eraldi, mille peale V. Prokudin vastas, et võtta palju soovid. Seda, et V. Prokudin ei hoidnud enda elukohas väikeses koguses narkootilist ainet ainult enda tarbeks, tõendab ka süüdistatava vestlus S.G. iga. Samuti tõendab eeltoodut 9. septembril 2019 kell 17:25 tuvastatu, mille kohaselt V. Prokudini elukoha boksist nr 2 tuli välja koridori S.F. , kellel ühes käes oli soonkinnitusega kilekott mõõduga ca 20x15 cm, millest ca üks neljandik oli täidetud mingisuguse tumeda ainega. S.F. rebis koridoris paberitüki, võttis kilekotist sõrmedega ainet ja pani selle paberisse, mille voltis kokku ja pani püksitaskusse. Seejärel võttis soonkinnitusega kilekoti ainega ja lahkus majast. Kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et tegemist on narkootilise aine marihuaanaga. Kohus leidis, et V. Prokudini tegevusele õige karistusõigusliku hinnangu andmisel, ei saa tema tegevust vaadelda jätkuva süüteona. Kohtu hinnangul ei saa V. Prokudini narkootilise aine käitlemistegevust hinnata ühe jätkuva teona, kuna pole tuvastatud, et tema tahtlus hõlmas juba enne esimese üksikteo lõpuleviimist järgimisi üksiktegusid. Kohtule tõenditena esitatud jälitustoimingu protokollidest ja tunnistajate M.A. i ning A.Kr. i ütlustest saab järeldada, et süüdistatav ei tegelenud aktiivselt narkootilise aine käitlemisega ning andis seda tarvitamiseks vaid isikutele, kes seda talt oskasid küsima tulla ja keda ta varasemalt pikka aega tundis ning kelle puhul ta sai kindel olla, et teave tema ebaseadusliku tegevuse kohta ei jõua õiguskaitseorganiteni. Eeltoodust järeldas kohus, et V. Prokudini üksikud käitlemisteod ei olnud kantud ühtsest tahtlusest ja seega käsitatavad ühe jätkuva kuriteona. Pigem kinnitavad kohtutoimikus olevad tõendid seda, et tegemist oli küll samalaadsete, kuid siiski iseseisvate rikkumistega, mille

toimepanemise tahtlus tekkis kas kõikidel või vähemalt enamikul juhtudel uuesti. Puudub alus kahelda süüdistatava ütlustes selles osas, et seoses valudega suitsetas ta ka ise aktiivselt marihuaanat. Riigikohus on selgitanud kriminaalasjas nr 3-1-1-4-04, et jätkuva süüteo korral on lubatud väikeste narkootilise aine koguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Käesoleval juhul on V. Prokudinile esitatud süüdistus muuhulgas selles, et ta käitles ühel korral ebaseaduslikult narkootilist ainet ka suures koguses, s.o 8. septembril 2019 kella 14.31-14.40 paiku andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks küttepuude eest. Kohus, arvestades KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut, mille kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, leidis, et kuna tunnistaja M.A. i ütlused on peamiseks tõendiks, millele süüdimõistev kohtuotsus tugineks, siis tuleb süüdistatav eeltoodud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises õigeks mõista. Arvestades seda, et V. Prokudinit on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 15. juuni 2016 otsusega KarS § 185 lg 2 p 2 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, siis tuleb tema poolt toime pandud narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, kuna tegemist on isikuga, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo. V. Prokudinile esitati süüdistus ka selles, et ta käitles 2019. a vältel Narva-Jõesuu linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet – s.o marihuaanat. Tema eeltoodud ebaseaduslik tegevus seisnes selles, et ta omandas 2019.a eeluurimisel tuvastamata isikult ja asjaoludel nii isiklikuks tarbimiseks kui ka edasiandmise eesmärgil suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, valdas seda, kaalus ja pakendas, hoidis enda elukohas XXX ja andis seda tarvitamiseks süüdistusaktis ära toodud neljale isikule, s.o M.A. ile, A.K. ile, A.Kr. ile ja A.R. ile. Nimetatud süüdistuse osas mõistis maakohus V. Prokudini õigeks. A.K. i, A.Kr. i ja A.R. i õigeksmõistmist apellatsiooni korras vaidlustatud ei ole ning nimetatud osas apellatsioonimenetlust ei toimu. M.A. i õigeksmõistmist põhjendas maakohus alljärgnevalt. M.A. keeldus kohtulikul uurimisel ütluste andmisest KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel, mille kohaselt tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid. Seoses M.A. i ütluste andmisest keeldumisega võttis kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 ja lg 3 alusel tõendina vastu tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus luges M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustega tõendatuks, et V. Prokudin andis 2019. aasta jooksul M.A. ile vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaanat ning septembris 2019 aastal andis mitte vähem kui 10 grammi marihuaanat tänutäheks toodud küttepuude eest. Saadud marihuaana jagas M.A. 15 doosiks ja tarvitas ära. Samas asus kohus seisukohale, et mõistmaks V. Prokudini süüdi eeltoodud ebaseaduslikus tegevuses, tugineks taoline kohtulahend valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nimetatu on aga KrMS § 15 lg 3 alusel keelatud.

M.A. ile narkootikumide edasiandmise episoodis analüüsis kohus ka 2. oktoobril 2019 koostatud jälitustoimingu protokolli, mida maakohus pidas usaldusväärseks ja kohtukõlbulikuks tõendiks. Kohus tuvastas, et käsitletavas kriminaalasjas ei ole V. Prokudin ega tema kaitsja taotlenud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli. Kohus ei pidanud vajalikuks teostada seda ka omaalgatuslikult. Seda põhjusel, et V. Prokudin oli enda suhtes läbiviidavast jälitustegevusest teadlik. Samas puudus kohtul alus kahelda selles, et jälitustegevus toimus nõuetekohaste taotluste ja lubade, s.o Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör M. Luuki loa nr PL8211/2019, Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku I. Kirsipuu kohtumääruse KM8223/2019 ja Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku H. Sepa kohtumääruse KM8251/2019 alusel. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 8. septembril 2019 kell 14:35 tuli V. Prokudini juurde M.A. . Vestluse käigus M.A. räägib, et talle on vaja kümme ja kõik ühte. V. Prokudin vastas M.A. ile, et esialgu me suitsetame, teeme ennast korda ja juba pärast ta rahulikult teeb M.A. ile. V. Prokudin küsib, kas M.A. suitsetab. M.A. vastab, et sigarette ta ei suitseta. V. Prokudin kiidab M.A. i, et võtab kohe korraga normaalseid koguseid. Kohus asus seisukohale, et jälitustoimingu protokollist tulenevalt ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et tegemist on sama olukorraga, millest rääkis tunnistaja M.A. enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustes, s.o 2019 septembrist, mil V. Prokudin andis talle küttepuude eest 10 grammi marihuaanat. Kohtu arvates ei saa välistada seda, et tegemist on erinevate olukordadega, sest 8. septembril 2019 ei räägi süüdistatav ja M.A. midagi n.ö vahetuskauba tegemisest. Süüdistatav on andnud jälitusprotokolli kohaselt küll lubaduse teha tunnistajale midagi ja mille puhul ei saa välistada, et tegemist on narkootilise aine doosidega, kuna toimub ka tunnistaja kiitmine selles osas, et viimane võtab korraga normaalseid koguseid. Samas puuduvad tõendid selle kohta, kas 8. septembril 2019 õnnestus süüdistataval täita tunnistaja M.A. i soov. Ka pole usaldusväärselt tõendatud see, millest täpselt süüdistatav ja tunnistaja M.A. omavahel rääkisid. Arvestades KrMS § 7 lg 3, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks, leidis kohus, et kuna tõsikindalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et V. Prokudin andis süüdistusaktis toodud ajal, kohas ja viisil üle tunnistaja M.A. ile suures koguses narkootilist ainet marihuaanat, siis tuleb ta selles süüdistuse osas õigeks mõista. Karistus Mõistes V. Prokudinile karistust arvestas maakohus asjaoluga, et Karistusregistri andmete kohaselt on süüdistatavat varem karistatud kriminaalkorras kahel korral. Viimasel korral karistati teda Viru Maakohtu 15. juuni 2016 otsusega KarS § 185 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p1,2 järgi kuritegude kogumi eest 5 aasta ja 5 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 1. novembri 2011 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti V. Prokudinile liitkaristuseks 5 aastat 8 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 2 ja 4 alusel mõistetud vangistus 5 aastat 8 kuud pöörati täitmisele osaliselt. Koheselt kuulus ärakandmisele 1 aasta 7 kuud vangistust ja ülejäänud vangistuse osa, s.o 4 aastat ja 1 kuu otsustati täitmisele mitte pöörata, kui V. Prokudin ei pane 4 aasta 3 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohus V. Prokudini suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Süüdistatava V. Prokudini süü suuruse hindamisel võttis maakohus arvesse käideldud narkootilise aine liiki ja kogust, mis kohtu arvates ei olnud suur, s.o 1,99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ja 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnissoni vastusele on marihuaana (kanepilehed) ühekordse annuse piir 0,5 g. Seega süüdistatava elukohast leitud narkootilist ainet jagus umbekaudu kolmele inimesele narkojoobe tekitamiseks. See asjaolu koostoimes kergemaliigilise narkootilise aine käitlemisega võimaldab pidada V. Prokudini teosüüd KarS § 183 kontekstis keskmisest väiksemaks, kuna ta ei pannud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist toime kohtu hinnangul ka kõige intensiivsema tahtluse vormiga, s.o kavatsetult. V. Prokudinit on juba varasemalt karistatud kriminaalkorras kahel korral raskemaliigilise karistuse, s.o vangistusega ning viimati karistati teda samuti rahvatervisevastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval juhul on ta kuriteo toime pannud katseajal. Seda arvestades pole kohtu hinnangul võimalik käesoleval juhul saavutada karistuse eripreventiivset eesmärki kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega. Selline karistus ei saavutaks kohtu arvates soovitud eesmärki, milleks on see, et V. Prokudin ei pane enam kunagi toime ühtegi rahvatervisevastast süütegu ega ka muid kuritegusid. Ka asjaolu, et süüdistatav ametlikult ei tööta räägib kohtu hinnangul selle kasuks, et käesoleval juhul on põhjendatud pöörduda raskemaliigilise karistuse, s.o vangistuse poole. Kohtul pole alust kahelda selles, et V. Prokudin ei suutnud katseajal narkootilisest ainest eemale hoiduda muuhulgas seoses enda terviseseisundiga kaasneva valuga. Eeltoodu mõnevõrra vähendas kohtu silmis V. Prokudini süüd narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ning andis kohtule aluse mõista süüdistatavale karistus alla keskmäära. Seda vaatamata sellele, et ühtegi karistust kergendavat asjaolu kohus kohtuliku uurimise tulemusena ei tuvastanud ja süüdistatav jäi vankumatult selle juurde, et tema ei ole narkootilist ainet ebaseaduslikult käidelnud ning tema poolt käideldud narkootilise aine sai ta seaduslikul teel. Kohus pidas põhjendatuks mõista V. Prokudinile karistuseks KarS § 183 lg 2 p 2 järgi vangistuse 11 kuud. Kuna V. Prokudin pani uue kuriteo toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 15. juuni 2016 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat ja 1 kuu vangistust võrra ning mõistis V. Prokudinile lõplikuks karistuseks 5 aastat vangistust.

APELLATSIOONID

Apellatsioonis vaidlustab prokuratuur Viru Maakohtu 10. märtsi 2020 otsuse osaliselt, s.o V. Prokudini õigeksmõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises osas, mis puudutab M.A. iga seotud episoodi. Samuti vaidlustakse apellatsioonis kohtuotsus V. Prokudinile mõistetud karistuse osas selle leebuse tõttu. Prokuröri hinnangul on mõistetud karistus liiga leebe ka siis, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks V. Prokudinit süüdi tunnistada KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises vaid leiab, et isik on süüdi KarS § 183 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine on prokuröri hinnangul tõendatud osas, mis puudutab V. Prokudini poolt 2019. aasta jooksul M.A. ile vähemalt kuus korda tarvitamiseks ühe doosi kaupa marihuaana üleandmises ning 8. septembril 2019 aastal kella 14.31 –14.40 paiku mitte vähem kui kümme grammi marihuaana üleandmises. Suures koguses marihuaana andmist süüdistatava poolt nimetatud tunnistajale kinnitavad nii kohtus avaldatud M.A. i ütlused kui ka jälitustoimingu protokollides (2. oktoober 2019 ja 5. detsember 2019 jälitustoimingu protokoll) fikseeritu. Prokuröri arvates on tähelepanu vääriv, et vestlused, mis olid seotud marihuaanaga toimusid V. Prokudini ja erinevate isikute vahel, erinevatel päevadel. Kogumis M.A. i ütlustega kinnitavad need erineval ajahetkel toimunud dialoogid prokuröri hinnangul seda, et V. Prokudin tegeles marihuaana käitlemisega edasiandmise eesmärgil koguses, mis ületab 7,5 grammi. Sellele, et V. Prokudin hoidis oma kodus marihuaanat ja tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega viitab prokuröri arvates vestlus, mis on fikseeritud 5. septembril 2019 kell 18:33, kui V. Prokudini juurde tuli S.F. . Vestluse käigus S.F. küsis, kas tohib võtta viis ja veel ühe eraldi, mille peale V. Prokudin ütles et võta palju soovid. Ka ütles V. Prokudin, et korja see kuhi ära muidu kõik hakkab haisema. Tähelepanuväärseks peab prokurör selle vestluse teist lauset, millest nähtub, et ilmselgelt käskis V. Prokudin S.F. l ära võtta kogu marihuaana hunnik, mis V. Prokudinil kodus oli. Hiljem on nimelt jälitustoimingu protokollis ( 5. detsembri 2019 protokoll, vestlus kell 16.05.2019 süüdistatava ja S.G. i vahel) fikseeritud see, et süüdistatav leidis, et parem, kui tuba haiseb laki/värvi järele, kui marihuaana järele. Ka 8. septembri 2019 vestluses tunnistaja M.A. iga tõdes V. Prokudin, et laste ees suitsetada ei saa, ta ei muretse enda laste vaid naabrilaste pärast, kes võivad lobiseda.

Maakohus on kohtuotsuse välja toonud, et KrMS § 15 lg 3 kohaselt kohtulahend ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, kes on muudetud käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks, tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda, ega § 66 lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele. Riigikohus on selgitanud, et tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist süüdistatava poolt kinnitavad prokuratuuri arvates erinevatel kuupäevadel peetud kõnekad vestlused, mis on fikseeritud jälitustoimingu protokollis. Eriti ilmekas ja kõnekas on prokuröri arvates see, et 5. septembril 2019 süüdistatav manitseb S.G. i olema ettevaatlikum ja toob ka välja, et viimane on oht. Seda, et süüdistatav pani toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses tahtlikult tõendab ka tema poolt jälitustoimingu protokollis lausutu: „Ütled sa või mitte viiakse mind seaduse alla ja ma saan kannatada, saad aru? Sinu süül. Sest teist ei tule, oli jagamisel, hakatakse kirjutama teist lõiget, selge. Levitamine –lõige kaks, esimene –hoidmine, alates aastast.“ Prokuröri hinnangul sai V. Prokudin rääkida vaid narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikust käitlemisest, millega ta ka tegeles, sest et KarS § 183 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest näeb seadus ette kas rahalise karistuse või siis vangistuse kuni kolm ( KarS § 183 lg 1 ) või kuni 5-aastat, lisaks on ette nähtud rahaline karistus. KarS § 184 lõige 1 sanktsioonimäär on aga alates aastast, lõige 2 aga alates 3-aastast. Oluline on ka nüanss, et V. Prokudinit on varasemalt karistatud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest. Seega on tegemist isikuga, kes on kindlasti teadlik erinevate tegude eest mõistetavate karistusmääradega, mis on seotud just narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. Seega saab üheselt väita, et M.A. i ütlused haakuvad vaieldamatult jälitustoimingute protokollides fikseerituga ja V. Prokudin tegeles narkootilise aine marihuaana suures koguses ebaseadusliku käitlemisega. M.A. i ütlustest tuleb välja see, mis ajal narkootilise aine üleandmine talle toimus ning jälitustoimingu protokoll kinnitab seda, et sellel kuupäeval, süüdistuses märgitud ajal tõepoolest kohtusid süüdistatav ja tunnistaja ning süüdistatav andis tunnistaja M.A. ile narkootilist ainet marihuaanat sellises koguses, millest piisas narkoojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Suure koguse piir algab marihuaana puhul 7,5-st grammist. Seega on käesolevas kriminaalasjas tõendatud vähemalt 10 grammi marihuaana ebaseaduslik käitlemine, mille süüdistatav andis M.A. ile. Karistus Minimaalne karistus KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on 3 aastat vangistust, maksimaalne 15-aastat vangistust. Isiku puhul, kes mingisuguse kvaliteediga kahetsust üles ei näita, kes suhtub üleolevalt kehtivasse õiguskorda, keda on varasemalt narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest karistatud, ei saa prokuröri arvates mitte mingil juhul karistada muu, kui reaalse vangistusega. Seega tuleks prokuröri hinnangul V. Prokudini süüditunnistamisel KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, mõista talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

Alternatiivselt, juhul, kui ringkonnakohus leiab, et KarS § 184 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ei ole tõendatud, siis karistus, mis mõisteti V. Prokudinile KarS § 183 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, on prokuröri arvates liiga leebe. V. Prokudin on marihuaanat tarvitav isik, kes on seda teinud aastakümneid, tema jaoks on see elustiil, tema igapäevaelu osa, normaalne käitumine. Prokurör nõustub kohtuga, et juhul, kui tegu on kvalifitseeritav KarS § 183 lg 2 järgi, siis rahalist karistust süüdistatavale mõista ei ole kohane. Prokuröri hinnangul peab olema karistus selline, mis mõjutaks V. Prokudinit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Juhul, kui ringkonnakohtu hinnangul on tõendatud KarS § 183 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine, siis oleks kohane karistus 3 aastat 6 kuud vangistust. Kohus on otsuses välja toonud, et hindab V. Prokudini teosüüd KarS § 183 kontekstis keskmisest väiksemaks, kuna ta ei pannud narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist toime kohtu hinnangul kõige intensiivsema tahtluse vormiga, s.o kavatsetult. Prokurör ei nõustu kohtu taolise seisukohaga. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Narkootilise aine tarvitamine ja ka selle ebaseaduslik käitlemine oli V. Prokudini igapäevaelu osa –see oli tema jaoks tavapärane tegevus. Sellist seisukohta toetavad kõige ilmekamalt kohtus uuritud jälitustoimingu protokollid mille sisu peegeldab ehedalt seda, et isik pani toime narkootiliste ainete käitlemise kavatsetult. V. Prokudin on varasemalt narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud isik ja ta teadis, et kui ta peaks nende käitlemisega uuest vahele jääma, siis järgneb karistus. Karistuse keskmisest sanktsioonimäärast kõrgema määra kohaldamine on põhjendatud ja kohane ka seetõttu, et maakohtu menetluse kestel ei tuvastatud V. Prokudini tegevuses mitte mingisuguse kvaliteediga kahetsust. Isik distantseeris end talle etteheidetava süüteo toimepanemisest täielikult, kinnitades samas aga, et tarvitab marihuaanat juba pikemat aega. Seega on V. Prokudin täiesti teadlikult rikkunud aastaid NPALS 3 lg 1, mille kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud. Karistuse suuruse puhul märgib olulist rolli ka asjaolu, et tegu on isikuga, kellel on katseaeg. Vaidlust ei ole selle üle, et katseaja lõpuni V. Prokudin vastu ei pidanud ja muutus eelmisel aastal taas kuritegelikult aktiivseks. Maakohus on väga oluliseks pidanud karistuse määramisel käideldud narkootilise aine liiki ja kogust, mis käesoleval juhul ei ole suur. Prokuröri hinnangul on kogus ja see, et tegu oli marihuaanaga küll üks aspekt, mida tuleb arvestada, kuid seda ei saa pidada keskseks asjaoluks karistuse määramisel. Hinnata tuleb ka süüdistatava isikut ja tema varasemat õiguskuulekust, suhtumist õiguskorda ja mõista selline karistus, mis katkestaks esiteks senise käitumismustri (pidev ebaseaduslik marihuaana käitlemine) ja suunaks isiku õiguskuulekale teele. Karistuse mõistmisel tuleb anda signaal ka ühiskonnale kui tervikule. V. Prokudini varasem tegu, praegused etteheited ja karistused ei anna võimalust taotleda talle muud karistust kui reaalset vangistust ja seda üle keskmise sanktsioonimäära. Iga järgneva toimepandud teo eest peab ka sanktsiooni mõistmisel arvestama eelneva karistuse ja selle mõjuga. Kahjuks tuleb tõdeda, et oma eelnevast karistustest ei ole V. Prokudin mingisuguseid järeldusi teinud.

VASTUVÄITED APELLATSOONIDELE

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks osas, millega maakohus tunnistas V. Prokudini süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi, sest need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud asjakohaseid põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt esitatud sellekohaste põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu argumente tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata. Seetõttu piirdub ringkonnakohus nimetatud osas vaid omapoolsete väidete lisamisega apellatsioonis esitatule vastates. Küll aga tühistab ringkonnakohus, nõustudes prokuratuuri apellatsiooniga, KrMS § 338 p 4 alusel maakohtu otsuse V. Prokudinile mõistetud karistuse ja talle KarS § 56 lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas.

V. Prokudini apellatsioon. V. Prokudini leiab apellatsioonis, et talle esitatud süüdistus narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises on fabritseeritud. Ta ei ole midagi ebaseaduslikku teinud ning seetõttu tuleb ta õigeks mõista. Ka leiab V. Prokudin, et tema suhtes teostati jälitustoiminguid ebaseaduslikult.

Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks V. Prokudini süüküsimus, tuleb esmalt vastata küsimusele, kas V. Prokudini suhtes läbiviidud jälitustoimingute teostamisel on järgitud seaduse nõudeid ning tulemusest lähtuvalt otsustada, kas jälitustoimingutega saadud tõendid on kriminaalasjas lubatavateks tõenditeks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole V. Prokudin varasema kriminaalmenetluse kestel seadnud kahtluse alla jälitustoimingute seaduslikkust ega taotlenud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli. Ka esitatud apellatsioonis ei ole V. Prokudin taotlenud jälitustegevuse seaduslikkuse kontrolli ning on vaid üldsõnaliselt märkinud, et tema suhtes läbi viidud jälitustoimingud on teostatud ebaseaduslikult. Seega ei ava V. Prokudin ka apellatsioonis oma sellekohase väite sisu, s.o ei selgita, milles seisneb tema arvates läbiviidud jälitustoimingute ebaseaduslikkus. Vaatamata eeltoodule nõudis ringkonnakohus, V. Prokudini väite kontrollimiseks prokuratuurilt välja jälitustoimikud ja kohustas prokuratuuri esitama ringkonnakohtule kohtutoimikusse lisamiseks koopiad jälitustoimingu tegemist lubavatest määrustest, mille alusel on saadud käesolevas kriminaalasjas tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll, samuti koopiad nende määruste aluseks olevatest taotlustest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käsitles maakohus V. Prokudini süüküsimuse lahendamisel jälitustoimingu protokolli, mis on koostatud 5. detsembril 2019 (KoTo tl 70-87). Kohtule esitatud jälitustoimingu protokollis kajastuv tõendusteave on kogutud 30. augusti 2019 prokuratuuri jälitustoimingu loa taotluse nr JT3591/2019 ja 5. septembri 2019 loa taotluse nr JT3599/2019 ning Viru Maakohtu 29. augusti 2019 määruse nr 8223/2019 ja 5. septembri 2019 määruse nr KM8251/20129 alusel. Prokurör esitas 30 aprillil 2020 Tartu Ringkonnakohtule nimetatud kohtumäärused ja nende aluseks olnud prokuratuuri taotlused. Tartu Ringkonnakohus lisas nimetatud osaliselt kinnikaetud jälitusload ja jälitustaotlused kohtutoimikusse. Olles tutvunud kohtu jälitustoimingute lubadega ja nende aluseks olevate prokuratuuri taotlustega, leiab ringkonnakohus, et need on õiguspärased. Riigikohus on selgitanud, et jälitustoimingut lubava kohtumääruse põhjenduses peab sisalduma kohtu selge ja arusaadav argumentatsioon mh ka jälitustoimingu vajalikkuse ehk KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu tegemise eelduste kohta (23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 28). KrMS § 1261 lg 2 kohaselt on jälitustoiming samas seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Seega pidid Viru Ringkonnaprokuratuur jälitustoimingu loa taotluses ja Viru Maakohus jälitustoiminguks loa andmise määruses esitama selge ja arusaadava argumentatsiooni selle kohta, miks ei ole käesolevas kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Ringkonnakohus kontrollis prokuratuuri poolt esitatud jälitustoiminguks loa andmise taotlusi ja nende alusel koostatud kohtumääruste vastavust seaduse nõuetele ning on seisukohal, et nimetatud taotlused ja jälitusload on seaduslikud ja põhjendatud.

Kohus on määrustes KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu lubatavuse eelduste olemasolu põhistanud ning järginud ka jälitustoimingu loa andmisel ultima ratio-nõude põhjendamise kohustust. Kohus on lubasid andes põhjendanud, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega ning miks on selleks vajalik V. Prokudini elukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine või- vaatamine ja salvestamine. Kuivõrd ringkonnakohus loeb V. Prokudini suhtes läbiviidud jälitustoimingud seaduslikeks, siis on ka jälitustoimingute lubade alusel kogutud teave KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tõendina lubatav. Apellatsioonis taotleb V. Prokudin enese õigeksmõistmist, leides, et ta ei ole ebaseaduslikult narkootilist ainet, marihuaanat, käidelnud. V. Prokudin tunnistati maakohtu poolt süüdi KarS § 183 lg 2 p 2 järgi selles, et ta käitles 1,99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ning 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Nimetatud koguse kanepiõisikuid andis V. Prokudini politseitöötajatele vabatahtlikult välja enne tema elukohas toimunud läbiotsimist(Tõendid tl 16-43). Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole V. Prokudin eitanud nimetatud koguse kanepiõisikute olemasolu oma elukohas. Süüdistatav on vaid väitnud, et leitud kanepiõisikud tõi 20 minutit enne operatiivrühma saabumist tema elukohta keegi isik, kelle nimi või hüüdnimi on Poršen. See isik kasvatab kanepit ja ta tõi V. Prokudinile seda proovimiseks, mida aga viimane ei jõudnudki proovida. Toetudes V. Prokudini elukohas toimunud läbiotsimise protokollile ja süüdistatava enese ütlustele, leiab ringkonnakohus, et nimetatud tõenditega on vastuvaidlematult tõendamist leidnud, et V. Prokudin omandas ja valdas kuni 1. oktoobrini 2019 oma elukohas 1,99 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 25% ning 0,31 grammi kanepiõisikuid THC sisaldusega 20%. Ringkonnakohus leiab, et V. Prokudini teo kvalifitseerimisel ei oma tähtsust asjaolu, kellelt ja millal süüdistatav kanepiõisikud omandas. Oluline on teo kvalifitseerimisel see, et süüdistatav kanepiõisikud omandas, s.o saavutas narkootilise aine enda kätte saamisega aine üle käsutusõiguse ja valdas seda, s.o tal oli tegelik võim narkootilise aine üle ja soov seda võimu teostada. Ringkonnakohus nõustub maakohtu analüüsiga, millele tuginedes jõudis kohus järeldusele, et narkootilist ainet hoidis süüdistatav oma elukohas selle edasimüümise eesmärgil. Kuivõrd V. Prokudin ei ole apellatsioonis esitanud ühtki konkreetset vastuväidet maakohtu taolisele järeldusele, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka nimetatud küsimusel pikemalt peatuda. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kuivõrd kriminaalasjas on vastuvaidlematult tõendamist leidnud V. Prokudini poolt väikeses koguses narkootilise aine omandamine ja valdamine selle edasimüümise eesmärgil, siis on maakohus õigustatult ta süüdi tunnistanud KarS § 183 järgi.

Prokuratuuri apellatsioon Apellatsioonis taotleb prokuratuur esmalt maakohtu otsuse tühistamist osas, millega kohus mõistis V. Prokudini õigeks M.A. iga seotud kuriteoepisoodis.

Maakohus, mõistes V. Prokudini M.A. iga seotud episoodis õigeks, leidis, et kohtuotsus ei või tugineda valdavalt tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kuna M.A. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis ei olnud menetlusosalistel võimalik teda küsitleda ning süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ainult tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustele tuginedes oleks KrMS § 15 l g 3 tulenevalt lubamatu. Maakohus asus ka seisukohale, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud V. Prokudini ja M.A. i vahelise vestluse sisu ja seda ka koostoimes M.A. i eeluurimisel antud ütlustega, ei anna tõsikindlat alust V. Prokudini süüditunnistamiseks. Vastupidiselt maakohtuga, asus prokuratuur apellatsioonis aga seisukohale, et jälitusprotokollis kajastatud V. Prokudini vestlused erinevate isikutega, s.h M.A. iga, annavad küllaldase aluse V. Prokudini süüditunnistamiseks nimetatud kuriteoepisoodis. Prokuröri arvates on V. Prokudini süü selles, et ta käitles suures koguses narkootilist ainet tõendatud jälitusprotokollis fikseeritud V. Prokudini vestlustega S.F. ja S.G. iga. Ringkonnakohus möönab, et süüdistatava vestlustest S.F. ja S.G. iga võib teha järelduse, et V. Prokudin võis tegeleda narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega. Küll aga jääb ringkonnakohtu jaoks mõistetamatuks, kuidas nimetatud vestlused kinnitavad tõsikindlalt seda, et V. Prokudin käitles narkootikume nimelt suures koguses. V. Prokudini ja S.F. vahelisest vestlusest nähtub vaid seda, et viimane soovib võtta 6 (oletatavasti doosi s.o 0,75 g), mis soovitud kogust arvestades ei moodusta marihuaana puhul narkootikumide suurt kogust. V. Prokudini ja S.G. i vahelises vestluses ei mainita aga üldse mingeid koguseid ja arutletakse vaid narkootikumide kätlemisega kaasneda võiva karistuse üle. Ringkonnaohtu arvates on prokuröri järeldus, nagu arutlenuks V. Prokudin vestluses S.G. iga nimelt suures koguses narkootikumide käitlemise eest ettenähtud karistuse üle, meelevaldne. Seda kasvõi seetõttu, et ka KarS § 183 omab teist lõiget, mis näeb muuhulgas ette isiku vastutuse juhul kui ta on varem samalaadse kuriteo toimepannud ning mida V. Prokudin varem samalaadse teo eest karistatud isikuna ka teadis. Ringkonnakohtu jaoks jääb hoopiski mõistetamatuks, kuidas V. Prokudini vestlused ülaltoodud isikutega kinnitavad, et V. Prokudin andis 8. septembril 2019 M.A. ile üle vähemalt 10 grammi marihuaanat või seda, et V. Prokudin andis 2019 jooksul vähemalt 6 korral M.A. ile tarvitamiseks ühe doosi marihuaanat. Nimetatud vestlustes puudub igasugune tõenduslik teave V. Prokudini ja M.A. i vahel toimuda võinud narkootilise aine üleandmise kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 1-16-7197 selgitanud, et tõend, millele kohtulahend tugineb KrMS § 15 lg 3 tähenduses "valdavas ulatuses", on selline, mis on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Ülaltoodud põhimõtetest lähtuvalt tuli maakohtul ja tuleb ka ringkonnakohtul analüüsida V. Prokudini ja M.A. i vahel toimunud vestluse sisu ning otsustada, kas selle vestluse sisu kinnitab veenvalt M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et 8. septembri 2019 V. Prokudini ja M.A. i vahelisest vestlusest ei nähtu mingitki tõenduslikku teavet selle kohta, et V. Prokudin oleks M.A. ile andnud 2019 aasta jooksul 6 korral suitsetamiseks marihuaanat. Seega jääb ainsaks tõendiks, mis kinnitaks V. Prokudini poolt M.A. ile 2019 aasta jooksul 6 korral marihuaana üleandmist, vaid M.A. i poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kuivõrd M.A. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, siis tugineks V. Prokudini süüditunnistamine narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises nimetatud osas kahtlemata valdavalt tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda ning mis KrMS § 15 lg 3 kohaselt oleks lubamatu. Analüüsides V. Prokudini ja M.A. i vahelise vestluse sisu süüdistuses märgitud 10 grammi marihuaana üleandmise kohta, leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et selles kajastuv tõenduslik teave ei ole piisav väitmaks, et M.A. i ja V. Prokudini vahel toimunud vestlus kinnitab tõsikindlalt M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustes on M.A. kirjeldanud millal ja mille eest ta sai V. Prokudinilt 10 grammi marihuaanat. Ka selgitab M.A. kus toimus marihuaana ülendamine. Samas jälitustoimingu protokollist midagi taolist ei nähtu. Protokollist nähtuvalt lausub M.A. vaid sõna „kümneka“. Nimetatud sõnale järgneb V. Prokudini väide, et alguses teeme suitsu, teeme end korda. Seejärel aga lausub M.A. , et mulle ühte, mille peale lubab V. Prokudin, et ma teen sulle kiirustamata. Samas nendib V. Prokudin, et M.A. ju ei suitseta. Võrreldes M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi jälitusprotokollis tema ja V. Prokudini vahel toimunud vestlusega, ei ole ringkonnakohtu arvates võimalik üheselt tuvastada, et jälitustoimingu käigus fikseeritud vestlus toimus nimelt sel korral, kui M.A. viis V. Prokudinile puid. Puude toomisest või selle eest narkootikumidega tasumisest ei ole jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestluse käigus sõnagi juttu. Samas oleks see olukorras, kus M.A. soovib oma tegevuse eest V. Prokudinilt tasu, igati loogiline. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et jälitustoimingu protokollis fikseeritud vestluse alusel ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et nimetatud vestlus kajastab M.A. i poolt kohtueelsel uurimisel kirjeldatut. Juhul kui lähtuda M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustest (vahetuskaup puude toomise eest), annab tema jälitusprotokollis fikseeritud sõna „kümneka“ võimaluse selle mitmeti tõlgendamiseks. Esmalt on võimalik lausutud sõna tõlgendada sarnaselt prokuröriga, et M.A. soovis puude toomise eest V. Prokudinilt 10 grammi marihuaanat. Siinjuures on oluline märkida, et jälitustoimingu protokollis pole sõnagi juttu mõõtühikutest. Seetõttu on ole prokuröri versioonist lähtudes võimalik kuidagi üheselt väita, et M.A. soovis ja ka sai nimelt 10 grammi marihuaanat. Pole millegagi välistatud, et M.A. soovis 10 tarvitamiskorda, s.o 10X0,75 grammi. Samas aga nähtub V. Prokudinile esitatud süüdistusest, et ainekoguse kindlaksmääramisel on prokuratuur toetunud just nimelt ja ainult M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustele (10 grammi), sest ükski teine kriminaalasjas kogutud tõend seda ei kinnita.

Ringkonnakohtu arvates on M.A. i jälitusprotokollis fikseeritud sõna „kümneka“ võimalik tõlgendada ka selliselt, et M.A. soovis puude kohale veo eest saada 10 eurot. Taoliseks tõlgenduseks jätab ruumi jälitustoimingu protokollis fikseeritu, kus ühest küljest pakub V. Prokudin M.A. ile välja võimaluse suitsetada marihuaanat, kuid samas nendib, et viimane ju sigarette ei suitseta ja mida kinnitab ka M.A. . Seega ei ole M.A. justkui huvitatud marihuaanast või vähemalt selle suitsetamisest sigaretina. M.A. i poolt kohtus ütlustest andmisest keeldumise tõttu ei ole aga eeltoodud mitmeti tõlgendamise võimalused välistatud. Samasugune mitmeti tõlgendamise võimalus ilmneb ka M.A. i lausest “mulle ühte“. Prokuröri tõlgenduse kohaselt soovis M.A. , et V. Prokudinilt saadav marihuaana pakendatakse ühte pakendisse. Samas nähtub jälitusprotokollist, et nimetatud lause ütleb M.A. vastuseks V. Prokudini pakkumisele teha suitsu. Taoline vestluse ajaline järjestus annab aga ringkonnakohtu arvates võimaluse tõlgendada M.A. i lauset kui soovi tarvitada üks doos marihuaanat ning järgnevat vestlust arvestades, mitte sigaretina („jointina“). Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, arvestades jälitustoimingu protokollis V. Prokudini ja M.A. i vahel toimunud vestluse vähest informatiivsust ja sellest tingitud võimalust vestluse mitmeti tõlgendamiseks, et toimunud vestlus ei toeta M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlusi määral, mis võimaldaks väita, et V. Prokudini süüditunnistamine ei tugine valdavalt vaid M.A. i kohtueelsel uurimisel antud ütlustele. Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus prokuratuuri süütunnistamiseks KarS § 184 lg 2 p 2 järgi rahuldamata.

taotluse

V.

Prokudini

Apellatsioonis leiab prokuratuur, et V. Prokudinile KarS § 183 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistus on liialt leebe. Ringkonnakohtu arvates väärib prokuratuuri esitatud väide tähelepanu. Ringkonnakohtu arvates on maakohus V. Prokudinile karistust mõistes igati põhjendatult arvestanud tema poolt ebaseaduslikult käideldud narkootikumide liiki ja selle väikest kogust. Ka nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et V. Prokudini suhtes ei esine tema karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Küll aga leiab ringkonnakohus, erinevalt maakohtu poolt otsuses väidetust, et V. Prokudin pani KarS § 183 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime kavatsetusega. KarS § 16 lg 2 on esitatud tahtluse ühe liigi – kavatsetuse – definitsioon. Esitatud definitsiooni sõnastusest nähtuvalt määratletakse kavatsetus eelkõige tahtluse voluntatiivse elemendi kaudu (seab eesmärgiks). Seega on kavatsetuse puhul oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud tegu, mis materiaalsete deliktide puhul tähendab, et isik soovis oma teo tagajärge. Ringkonnakohtu arvates on kriminaalasjas usaldusväärselt tuvastamist leidnud, et V. Prokudin omandas ja valdas väikeses koguses narkootilist ainet. Ka on tõendamist leidnud, et V. Prokudin omandas ja valdas narkootilise aine selle edasiandmise eesmärgil.

Seega tuleneb eeltoodust, et V. Prokudini eesmärgiks, s.o tema sisemiseks liikuma panevaks jõuks, oli soov käidelda narkootilist ainet ja seda eesmärgiga anda see edasi kolmandatele isikutule. Seega tegutses V. Prokudin narkootikumide käitlemisel kavatsetult. Ringkonnakohtu arvates suurendab asjaolu, et V. Prokudin pani kuriteo toime kavatsetusega tema süü suurust. V. Prokudin kandis käesoleva kuriteo toimepanemise hetkel talle varasema narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest mõistetud tingimuslikku karistust. Vaatamata karistuse kandmisele varasema samalaadse kuriteo eest, alustas süüdistatav taas narkootikumide ebaseaduslikku käitlemist. Ringkonnakohus leiab, et olukorras kus isik teadlikult ja eesmärgipäraselt jätkab pärast samalaadse kuriteo eest süüdimõistmist, sarnast tegevust, ei ole talle karistuse mõistmine sisuliselt miinimummääras põhjendatud. Arvestades eeltoodut peab ringkonnakohus vajalikuks karistada V. Prokudinit toimepandu eest 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Nimetatule tuleb KarS § 65 lg 2 alusel liita V. Prokudinile varasemalt mõistetud karistuse ärakandmata osa ning tema lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 5 aastat ja 7 kuud vangistust.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.