lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-19-4219/28

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 02.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-19-4219/28
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
02.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1302
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-19-4219/3Tartu Maakohus Valga kohtumaja28.05.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

2. juuni 2020

Kohtuasja number

1-19-4219

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Rauno Talve (Talv; isikukood 39502236812) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 23. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Rauno Talve kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

prokuratuur, esindaja Viru abiprokurör Meelis Juursoo

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

Ringkonnaprokuratuuri

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 23. aprilli 2020 määrus muutmata ja Rauno Talve kaitsja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Valge&Uiga Advokaadibüroo Rauno Talvele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti, sealhulgas käibemaks 7 eurot 20 senti.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Rauno Talvelt Eesti Vabariigi kasuks välja 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

PÕHIOSA

Menetluse käik

1.Tartu Maakohtu 28. mai 2019 otsusega tunnistati Rauno Talv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele karistusele Tartu Maakohtu 4. veebruari 2019 otsusega R. Talvele mõistetud kandmata vangistus 1 aasta ja talle mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 aastat vangistust. R. Talve karistusaeg algas 30. märtsil 2019 ja lõpeb 30. märtsil 2022.
2.26. märtsil 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid R. Talve tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur kinnipeetava vabastamist ei toetanud.
3.Tartu Maakohus jättis 23. aprilli 2020 määrusega R. Talve vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. R. Talve on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kinnipidamiskohas viibib kinnipeetav juba kolmandat korda. R. Talve käitumine kinnipidamiskohas ei ole olnud samuti laitmatu. Nimelt on teda karistatud distsiplinaarkorras viie päevase kartserikaristusega, kuna viskas vanglaametniku veega. Vabanemise korral on R. Talvel olemas kindel elukoht. R. Talve lähivõrgustikus, kes võiksid aidata teda seaduskuulekal teel hoida, ei ole toimunud suuri muudatusi võrreldes varasemaga, kuna R. Talve suhted oma lähedastega on olnud R. Talve kuritegude tõttu keerulised. Kuna R. Talv on varasemalt kuritegusid toime pannud grupis, võib ta tingituna kriminaalsest suhtlusringkonnast asuda taas kuritegusid toime panema. Vabanemise korral puudub R. Talvel töökoht. Ühtlasi puudub tal ka eriala ning tema töökogemus on katkendlik. Kindla töökoha puudumise tõttu ei ole tema vaba aeg sisustatud mõistlike tegevustega, mis aga aitaksid R. Talvel püsida seaduskuulekal teel ja parandaksid tema majandusliku toimetulekut. Probleemkohana tõi maakohus välja ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud probleemid. Oma alkoholiprobleeme R. Talv tunnistab. Mõningast narkootikumide tarvitamist peab aga kinnipeetav aktsepteeritavaks. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et R. Talve ennetähtaegne vabastamine on temast lähtuva kõrge retsidiivsusriski tõttu välistatud. Seda riski ei oleks käitumiskontrolli tingimustes võimalik maandada.
4.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Talve kaitsja K. Kutsar, kes palub kohtumääruse tühistada ja kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vanglast vabastada. Kaitsja hinnangul on maakohus põhjendamatult arvesse võtnud vaid R. Talve varasemast elukäigust tuleneva, jättes tähelepanuta teda iseloomustava positiivse teabe. Kinnipidamiskohas läbis R. Talv edukalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Samuti soovib R. Talv vabanemise korral enda alkoholisõltuvusega edasi tegeleda, pöördudes selleks vastavate spetsialistide poole. Vabanemise korral on R. Talvel olemas kindel elukoht ja eesmärgiks on töö leidmine. R. Talv saab ka töövõimetuspensioni, mis võimaldab tal esialgu hakkama saada. Varasemalt on R. Talv teinud võimetele vastavat ehitustööd, mistõttu on maakohtu etteheited katkendliku töökogemuse ja eriala puudumise kohta põhjendamatud. Ühtlasi on R. Talvel säilinud suhted perekonnaga ja ta soovib osaleda enda alaealiste laste kasvatamises. R. Talv on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid on motiveeritud enda eluviise muutma. Elektroonilise järelevalve all viibides saaks R. Talv tõestada, et on suuteline seaduskuulekalt elama. Iga väiksemgi elektroonilise järelevalve nõuete rikkumine viiks karistuse täitmisele pööramiseni, mis motiveeriks samuti R. Talve õiguskuulekalt käituma. Ringkonnakohtu seisukoht
5.KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Määruskaebuse kohaselt on maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ja jätnud arvesse võtmata R. Talve iseloomustava positiivse teabe. Eeltoodust tulenevalt on R. Talv aga jäänud ebaõigesti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2(4)

6.Kaalutlusviga, mis võiks anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks, maakohus kohtukolleegiumi hinnangul teinud ei ole. Ei saa eitada, et R. Talve on võimalik määruskaebuses toodud viisil ka positiivselt iseloomustada. Samas ei kaalu toodu üle R. Talve ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte ning ka maakohus on süüdimõistetu retsidiivsusriski hindamisel õigesti omistanud olulisema tähenduse just neile. Nimelt omab R. Talve karistusregistri andmetel nelja kehtivat karistust. Samuti on ta varasemalt kolmel korral juba vanglas viibinud, ent jätkanud pärast vabanemist kuritegude toimepanemist. Seega ei ole varasemad vangistused R. Talve õiguskuulekale teele suunanud ja sellest lähtuvalt pole põhjust eeldada, et käesolev vangistus seda suudaks.
7.Ühtlasi kinnitab ka R. Talve käitumine vangistuses, et tema käitumises ei ole toimunud positiivseid muudatusi õiguskuulekuse suunas. Nimelt saab süüdimõistetu edasist õiguskuulekust hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (vt 28. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). R. Talv omab kehtivat distsiplinaarkaristust vanglaametniku vastu toime pandud rikkumise eest. R. Talve suhtumine ametnikesse on seega kesine, mis ei tekita kriminaalkolleegiumis veendumust, et R. Talv oleks ennetähtaegse vabastamise korral suuteline kriminaalhooldusametniku korraldustele alluma ja täitma käitumiskontrolli nõudeid. Seda eriti olukorras, kus valdav enamus tema varasematest kriminaalhooldusel viibimistest on ebaõnnestunud kas määratud kohustuste rikkumiste tõttu või põhjusel, et R. Talv pani katseajal toime uue kuriteo.
8.Oluline on seegi, et R. Talv on kõik kuriteod pannud toime alkoholijoobes. Süüdimõistetu jätkamist alkoholivabalt paraku uskuda ei saa. Seda ka vaatamata praeguse vangistuse ajal toimunud sekkumisele tema sõltuvuskäitumisse ja R. Talve soovile vabaduses enda probleemiga edasi tegeleda. Ka varasemalt on R. Talve püüdnud vabaduses enda sõltuvuskäitumist kontrolli alla saada. Nt suunati ta sõltuvusravile Jõhvi Rehabilitatsiooni Keskusesse. Seal viibis R. Talv vaid kolm nädalat ja lahkus seejärel omal algatusel. R. Talve varasemat elukäiku arvestades näib seega tõenäoline, et süüdimõistetut tabab tagasilangus ja kordub varasem käitumismuster. Ennetähtaegse vabastamise korral rakendatav käitumiskontroll ei oleks R. Talve varasemaid ebaõnnestunud kriminaalhooldusel viibimisi arvestades süüdimõistetu õiguskuulekuse tagamiseks piisav.
9.Õige on ka maakohtu poolt välja toodu, et vabaduses kindla töökoha puudumine võib R. Talve varasemat elukäiku arvestades viia järjekordsete õigusrikkumisteni. R. Talve töökogemus on vaatamata kaebuses toodule katkendlik ja tema majandusliku toimetuleku oskus puudulik. Sellest tulenevalt on isikut mitmel korral karistatud ka varavastaste süütegude toimepanemise eest. Seega on R. Talve ametlikule tööle saamise võimalus pigem vähene, seda eriti arvestades ka tema alkoholi tarvitamisest tingitud probleeme. Ka siin püsib seega mõõdukas risk, et majanduslike raskuste ilmnemisel asub R. Talv tekkinud rahalisi probleeme lahendama läbi kuritegude toimepanemise.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 23. aprilli 2020 määruse muutmata ning R. Talve kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
11.Kaitsja palub määrata OÜ-le Valge&Uiga Advokaadibüroo määruskaebemenetluses R. Talvele osutatud riigi õigusabi eest tasu 43 eurot 20 senti (sh käibemaks 7 eurot 20 senti). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks kokku 40 minutit. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud 3(4)

riigi õigusabi tasu 43 eurot 20 senti kui määruskaebemenetluse kulu R. Talvelt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 12.08.20261-26-5643/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja