M.Z-i süüdistuses KarS § 121 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kokkuleppemenetluses
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin
Süüdistatav
M.Z isikukood XXX; elukoht xxx; viibimiskoht: PPA Ida prefektuuri Jõhvi PJ arestimaja; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel; töökoht puudub. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud: - 30.10.2019 Viru Maakohtu otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 9 kuu pikkuse vangistusega; kohaldades KarS § 68 lg 1, § 73 lg 1 p 1, 3 sätteid, vangistusega 8 kuud ja 28 päeva, katseaeg 1 aasta. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 15.06.201916.06.2019, 23.02.2020-24.02.2020; Viru Maakohtu 10.04.2020 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist alates 08.04.2020
RESOLUTSIOON
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § -dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas:
1.Tunnistada M.Z süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 1 alusel liita käesoleva otsuse punktis 1 mõistetud 6 (kuue) kuu pikkune vangistus ja Viru Maakohtu 30.10.2019 kohtuotsusega mõistetud 9 (üheksa) kuu pikkune vangistus. Mõista M.Z-ile liitkaristuseks 10
1-20-3160 (kümme) kuud vangistust. Mõistetavast liitkaristusest arvata KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) päeva vangistust. Ärakandmata liitkaristuseks on vangistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
3.Tunnistada M.Z süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.
4.KarS § 65 lg 2 alusel suurendada p-s 3 nimetatud karistust käesoleva otsuse punktis 2 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõista M.Z-ile vangistus 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
5.KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva, s.o 15.06.2019-16.06.2019, 23.02.2020-24.02.2020 ja 08.04.202014.05.2020. M.Z-i ärakandmata karistuse pikkus on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust.
6.KrMS § 202 lg 6 alusel lugeda karistusest kantuks M.Z-i poolt täidetud rahalise kohustuse osa, s.o riigituludesse makstud 150 eurot, mis on võrdeline 1 (ühe) päeva pikkuse vangistusega (päevamäära suurus 38,60 eurot). M.Z-i ärakandmata karistus on 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.
7.KarS § 69 lg 1 alusel asendada M.Z-ile mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 17 (seitseteist) päeva, 647 (kuussada nelikümmend seitse) tunni üldkasuliku tööga.
8.KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
9.KarS § 69 lg 4 alusel peab M.Z-i üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. M.Z kohustub: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis.
10.KarS § 75 lg 4 alusel kinnitab kohus M.Z-i võetud kohustuse, mille kohaselt kohustub M.Z peale kohtuotsuse jõustumist 5 (viie) tööpäeva
1-20-3160 jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, ent mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites (Narvas Fama tn 10/3, kabinet 14, verevõtt tööpäeviti 7.30-12.30). M.Z on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring on tasuline (vastavalt SYNLAB Eesti OÜ hinnakirjale maksab uuring kokku 30, 02 eurot). Uuringu vastus saabub laborilt hiljemalt 3 tööpäeva jooksul ja see edastatakse labori poolt kokkuleppel uuringus osalejaga viimasele kas meili teel või paberkandjal. Antud vereproovi tulemused peavad kinnitama, et M.Z ei tarvita käitumiskontrolli ajal alkoholi. Nimelt, kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT suurem kui 1,3% ja GGT suurem kui 73, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad. 6 (kuue) kuu möödumisel, pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk GGT analüüsi tulemus peab olema väiksem kui 73 ning CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema võrreldes eelmise prooviga võrdsed või väiksemad.
12.Asitõendid: elektroonilised andmekandjad, s.o plaadid, mis asuvad toimiku juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
13.Menetluskulud: Mõista M.Z-ilt Eesti Vabariigi kasuks välja: sundrahast osa, so summas 700 (seitsesada) eurot;
14.KrMS § 180 lg 3 alusel jätta osa sundrahast, so 176 eurot ja kaitsjatasu 627,36 eurot riigi kanda.
15.KrMS § 180 lg 3 alusel peab M.Z temalt väljamõistetud riigi nõude sundraha 700 (seitsesada) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700019314 ning selgitus „M.Z , 1-20-3160, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
1-20-3160 Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.Z on kohtu alla antud süüdis tatuna selles, et tema 15.06.2019 kella 19.15 paiku xxx asuva maja juures, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, haaras xx-aastasel K R kampsunist kinni, tõstis ta maast lahti ja paiskas ta seljaga vastu pinki. Pärast seda lõi ta K R ühe korra käega rinnakorvi piirkonda. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas M.Z K R füüsilist valu ja kehavigastuse, s.o kõhuseina kontusiooni. Selle teoga pani M.Z toime KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise. Samuti süüdistatakse M.Z-i selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 30.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8578 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud ning kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, 22.02.2020 kella 23.26 paiku xxx asuvas korteris, olles eelnevalt alkoholi tarvitanud, olmetüli käigus lõi oma xxx O A käega vasaku põse piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastused, s.o paistetuse näo piirkonnas. M.Z-i süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 30.10.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-8578 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud ning kes on varem pannud toime kehalise väärkohtlemise, 08.04.2020.a kella 20.18 paiku, viibides alkoholijoobes xxx asuvas korteris, lõi oma xxx O A käega korduvalt näo ja pea piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse kriimustusena näol. Sel moel pani M.Z toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2.Kooskõlas M.Z-i , tema kaitsja T. Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus M.Z-i süüdimõistmist KarS § 121 lg-s 1 (15.06.2019.a episood) ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 6 kuu pikkuse vangistusega. Kohaldades KarS § 65 lg-t 1 ja § 64 lg-t 1 mõista M.Z-ile liitkaristus Viru Maakohtu 30.10.2019 otsusega mõistetud karistusega, s.o vangistusega 9 kuud. Liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust. Sellest liitkaristusest arvata KarS § 65 lg 1 ls 2 alusel maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud vangistus, s.o 2 päeva. Ärakandmata liitkaristuseks on vangistus 9 k uud ja 28 päeva. Samuti taotleb prokurör M.Z-i süüdi mõistmist KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 (22.02.2020.a ja 08.04.2020.a episoodid) järgi ja tema karistamist 1 aasta 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus 1 aasta ja 1 kuu pikkusest vangistusest ja 9 kuu ja 28 päeva pikkusest vangistusest. Liitkaristuseks on vangistus 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva. Karistusaja hulka arvata eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 10 päeva, so 15.06.2019-16.06.2019, 23.02.2020-24.02.2020 ja 08.04.2020-14.05.2020. Ärakandmata karistuse pikkuseks on vangistus 1 aasta 9 kuud ja 18 päeva. KrMS § 202 lg 6 alusel arvata karistusaja hulka täidetud rahalise kohustuse osa, s.o riigituludesse makstud 150 eurot, mis vastab 1 päevale vangistusele (päevamäär 38,60 eurot). M.Z-i ärakandmata karistusaja pikkuseks on 1 aasta 9 kuud ja 17 päeva vangistust. Ärakandmata karistuse osa asendada KarS § 69 lg 1 alusel 647 tunni üldkasuliku tööga, mille
1-20-3160 tegemise tähtajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. M.Z peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 4 alusel peab M.Z kohtuotsuse jõustumist 5 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni katseaja lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte harvem kui üks kord 6 kuu jooksul tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb analüüsist CDT (süsivesikdefitsiitne transferriin) ja analüüsist GGT (gammaglutamüüli transferaas). M.Z-i suhtes kohaldatud tõkendi, so vahistamise, palub prokurör tühistada ja ta teeb ettepaneku vabastada süüdistatav vahi alt. M.Z-ilt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, s.o sundrahast osa ehk 700 eurot. Kaitsjatasu kogusummas 627,36 eurot ja sundrahast osa, so 176 eurot jäävad riigi kanda. Väljamõistetud rahalise kohustuse tasumist võimaldatakse tal kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.
5.Kohtuistungil avaldas M.Z , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. M.Z on nõus KarS 75 lg 4 alusel võetud kohustusega teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorsed vereanalüüsid. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist.
MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4.Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista M.Z süüdi KarS § 121 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.
5.Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.