Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
14. mai 2020. a, Paide kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-10247 (19251000174)
Kohtunik
Tambet Grauberg
Kriminaalasi
XX süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi üldmenetluses
Prokurör
ringkonnaprokurör Merike Lugna
Süüdistatav
XX, elukoht: xxxx xxxxxxx, xxxxx xxxx; isikukood: xxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; haridus: xxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxx xxxxxxxxxx Karistatus: karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja Menetlustoiming
Lepingulises korras advokaat Kristi Rande Kriminaalmenetluse lõpetamine Juhindudes KrMS §-dest 202, 206, 274 lg 5, 385 p 10, kohus määras:
Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 385 p 10 sätetele ei ole käesolev määrus määruskaebuse lahendamise menetluses vaidlustatav. KrMS § 408 lg 5 sätete kohaselt jõustub määrus, mida ei saa vaidlustada, selle määruse tegemisest. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätetele kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega.
Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et XX - 16.06.2019 kella 20:10 ajal xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxxxx xxxxxx parklas haaras endise elukaaslase YY küünarnukiga ümber kaela enda haardese ja tõmbas jõuga sõiduki juurest eemale, mille tagajärjel kukkus YY asfaldile pikali. XX põhjustas kannatanule YY valu ja kehavigastustena paremale põsele ja lõuale punetuse, paremale reiele ja küünarnukile punetuse ja marrastuse ning mõlemale peopesale punetuse ja marrastuse. Valu tekitava kehalise väärkohtlemisega lähisuhtes oleva isiku suhtes pani XX toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 12.05.2020.a kohtuistungil prokurör leidis, et kuriteo kvalifikatsiooni tuleb muuta ja süüdistus peab olema kvalifitseeritud KarS § 121 lg 1 järgi. Istungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3 alusel. Prokurör leidis, et XX süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mis leidis aset 2019. aastal. XX on kriminaalkorras karistamata. Avalik menetlushuvi puudub ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Vägivald, mida kannatanu suhtes kasutati, ei olnud intensiivne tegemist on teise astme kuriteoga, süüdistatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Tal on olemas legaalne sissetulek. Seetõttu võib kriminaalmenetluse lõpetada KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, 3 alusel, määrates kohustuseks teha üldkasulikku tööd 100 tundi, mis täita viie kuu jooksul. Samuti panna XX kohustus tasuda kannatanu lepingulise esindaja kulud 600 eurot, mis tuleb kannatanule hüvitada kuue kuu jooksul. Süüdistatav nõustus kohtuistungil võetavate kohustustega tasuda kannatanu lepingulise esindaja kulud kuue kuu jooksul ja teha 100 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul. Kaitsja kinnitas, et nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel prokuröri poolt taotletud tingimustel.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 3 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud ja teha üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 3 kohaselt ei või KrMS § 202 lõike 2 punktides 1-3 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ületada kuut kuud. KrMS § 274 lg 5 sätestab, et prokuröri ja süüdistatava taotlusel võib kohus lõpetada kriminaalmenetluse KrMS §-des 202-2031 sätestatud alustel. Vastavalt KrMS § 202 lg 4 lahendab prokuratuuri taotluse kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.
KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on käesolevas seadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, milles XX süüdistatakse, näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, milles süüdistatava XX süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. XX näol on tegemist isikuga, keda ei ole kriminaal- ja väärteokorras karistatud. Kohus nõustub prokuröri taotlusega, mille kohaselt ei ole antud süüdistust silmas pidades XX süü suur, sest tegemist ei ole kannatanu löömisega. Osapoolte vaheline konflikt on sündmuskohal lõppenud tõukamisega, mis on karistusõiguslikult etteheidetav, kuid on oma ründe intensiivsuselt väike. Samuti tuleb võtta arvesse asjaolu, et uurimisasutus ja prokuratuur ei ole taganud alaealise tunnistaja (x-aastane) korrektset ülekuulamist, mis võimaldaks tema küsitlemise asemel videosalvestuse avaldamise. Asjas on salvestatud alaealise ütlused prokuröri väitel määravad, mida aga ei saa kohtumenetluses kasutada. Võttes arvesse, et kuriteosündmusest on kuni tänase päevani möödunud pikk aeg, võib tunnistaja ülekuulamine olla temale liigselt koormav. Kohus nõustub prokuröriga, et alaealise huvides võib olla põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine. KrMS § 202 lg 1 sätestatud süüdistatavate nõusolekud kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks on olemas. Kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel on nõustunud ka kannatanu ja süüdistatava kaitsja. Süüdistatav XX võttis endale kohustuse teha viie kuu jooksul üldkasulikku tööd 100 tundi. Samuti on XX kohustus tasuda kannatanule tema lepingulise esindaja kulud 600 eurot kuue kuu jooksul. Nimetatud kohustused on kohtu hinnangul piisavad, et süüdistatav teeks õiged järeldused ja edaspidi ei paneks toime uusi õigusrikkumisi. Arvestamata ei saa jätta asjaolu, et süüdistatava nõusolekul talle KrMS § 202 lg-s 2 sätestatud kohustuste määramisega muudetakse kriminaalmenetluse lõpetamise otsustus tingimuslikuks, sest see seotakse vastavate kohustuste täitmisega ja kohustuste täitmata jätmisel prokuratuuri taotlusega kohtule kriminaalmenetluse uuendamiseks KrMS § 202 lg 6 alusel. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et prokuratuuri taotlus lõpetada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-19-10247 XX süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest kõik eeldused kriminaalasjas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel on täidetud. Seetõttu puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse, lõpetades kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg1 , 2 p 1, 3, lg 3 alusel, määrates süüdistatavale kohustuse hüvitada kannatanule YY tema lepingulise esindaja kulud summas 600 eurot kuue kuu jooksul ja 100 tundi üldkasulikku tööd viie kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Seega üldkasulik töö peab olema tehtud 14.10.2020.a. Kuivõrd üldkasuliku töö tegemise üle teostab kontrolli elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik, siis arvestades seda, et süüdistatav elab xxxxx xxxxxx, tuleb süüdistatav allutada x Vangla kriminaalhooldusosakonna kontrolli alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.