Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 5. märtsi 2020. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu 36903240271) määruskaebus
Olegas kaitsja
Narušise (Narušis, isikukood advokaat Marko Paabumets,
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Olegas Narušisele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Olegas Narušiselt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
1.O. Narušis tunnistati Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a otsusega süüdi KarS § 1432 lg 2 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 178 lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust, KarS § 179 lg 11 järgi ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust ning KarS § 182 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. O. Narušis mõisteti õigeks KarS § 175 lg 11 järgi esitatud süüdistuses. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati O. Narušisele
mõistetud üksikkaristustest raskeimat. Liitkaristuseks mõisteti 8 aasta pikkune vangistus, mida vähendati 1/3 võrra. O. Narušisel tuli ära kanda 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti O. Narušise eelvangistus karistusaja hulka.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 27. veebruari 2017. a otsusega tühistati Harju Maakohtu 15. detsembri 2016. a kohtuotsus O. Narušise KarS § 175 lg 11 järgi õigeksmõistmise, O. Narušisele KarS § 178 lg 11 järgi mõistetud karistuse ning KarS § 64 lg1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. O. Narušis mõisteti KarS § 175 lg 11 järgi süüdi. O. Narušisele mõisteti KarS § 175 lg 11 ja KarS § 178 lg 11 järgi KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus KarS § 175 lg 11 järgi, milleks oli 3 aastat vangistust. O. Narušisele mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud vangistust 1/3 võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 aastat ja 4 kuud vangistust. Muus osas jäeti Harju Maakohtu
15.detsembri 2016. a otsus muutmata.
3.Kinnipeetava karistusaeg algas 3. juunil 2016 ja lõpeb 3. oktoobril 2021.
4.Tartu Maakohtu 5. märtsi 2020. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
5.Maakohus tuvastas, et O. Narušis läheb vabanemise korral elama vanemate juurde korterisse, mis kuulub kinnipeetava emale. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetaval ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi, ta töötab majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja psühholoogilise nõustamise ning õpib eesti keelt. Nii sotsiaalprogrammi läbiviija, psühholoog kui ka eesti keele õpetaja iseloomustavad kinnipeetavat aktiivse ja motiveerituna. Vabanedes küll kindlat töökohta pole, kuid kuna O. Narušis on vangistuseelselt ametlikult töötanud, siis ei ole tal tõenäoliselt keeruline Tallinnas uut tööd leida. Lähedased on valmis O. Narušist toetama, nõuded puuduvad ning vabanemisfondis on üle 1600 euro.
6.Kohtu hinnangul ei ole siiski O. Narušise vabastamine käesoleval hetkel põhjendatud, seda eelkõige toimepandud kuriteo asjaoludest tulenevalt, millel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel oluline kaal. O. Narušist on kriminaalkorras karistatud ühel korral, see on esimene reaalne vangistus. O. Narušis kannab karistust korduva suguühte või muu sugulise iseloomuga teo eest mõjuvõimu kasutades, korduvalt nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutavate pildi- ja videofailide valmistamise ja hoidmise eest, korduvalt noorema kui neljateistaastase isiku seksuaalse ahvatlemise, korduvalt noorema kui kaheksateistaastase isiku mõjutamise eest, et ta astuks modellina või näitlejana üles pornograafilises või erootilises etteastes ja teoses ning täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest alkoholi tarvitamisele.
7.Kannatanuks oli O. Narušise X . Seega kasutades ära X sõltuvust temast, pani kinnipeetav toime suurel hulgal erinevaid alaealise vastu suunatud kuritegusid. Ta pani kuriteod toime seksuaalsel motiivil, mõtlemata oma tegude tagajärgedele ja lapse vaimsele tervisele. Ta tegutses teadlikult, manipuleerides ja mõjutades kannatanut nii hea kui ka kurjaga, raha ja muid hüvesid pakkudes. Paraku polnud tegu ühe juhusliku episoodiga, vaid pikaajalise süstemaatilise käitumisega, milles süüdistatav ise midagi iseäralikku ei näinud. See viitab tõsisele kõrvalekaldele normist ning pole välistatud, et samalaadsed kuriteod võivad korduda. Ohumärgiks on see, et O. Narušis on vangistuse jooksul suhelnud kannatanuga kahel korral, viimase ema teadmata. Seega on süüdlane püüdnud kuriteoohvriga suhteid hoida, mida ei saa toimunut ja põhjustatud kannatusi arvesse võttes pidada sobilikuks.
8.Eeltoodust järeldab kohus, et kuigi programmi „Uus suund“ järgselt on teatav paranemine O. Narušise arusaamistes toimunud, ei saa seda pidada piisavaks. Toime pandud kuritegudest saab järeldada, et O. Narušise seksuaalne huvi on suunatud eelkõige alla 14-aastaste laste vastu ning kinnipeetaval puudub vähimalgi määral empaatia oma ohvrite vastu, tähtsust omavad vaid iseenda huvid ja vajadused. Sellise seksuaalse orientatsiooniga isikud peavad terve oma elu tegelema oma suunitluse häirega ning ei piisa ühekordsest sotsiaalprogrammist. Kohtu hinnangul vajab kinnipeetav nõustamist ka vabanemise järgselt tagasilanguste vältimiseks. Ainsa motivatsiooniallikana näeb kohus võimalikku hirmu uue vangistuse ees, sest head vabanemisjärgsed elutingimused ei ole kuritegude toimepanemist ära hoidnud. O. Narušisel tuleb karistuse kandmisega jätkata ning koostöös vangistusasutuse sotsiaaltöötajatega leida lahendusi uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.
MÄÄRUSKAEBUS
9.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse O. Narušise kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja O. Narušise vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
10.Kaitsja on seisukohal, et maakohus ei ole arvestanud õigesti O. Narušise kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kaitsja on seisukohal, et arvestades O. Narušise isikut ja ära kantud karistuse mõju O. Narušisele, oleks siiski põhjendatud teda ennetähtaegselt vabastada. Maakohtu põhjendused on formaalsed. Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole ära kantud karistus avaldanud O. Narušisele positiivset mõju. See on oluline kriminaalmenetlusõiguse rikkumine KrMS § 339 lg 2 järgi.
11.O. Narušis kannab esimest vangistust ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Süüdimõistetu tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb oma tegu. Ta on kinnitanud, et ei jätka selliste kuritegude toimepanemist. Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo tõenäosust 2 aasta jooksul 9% ning seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 7 - 22%. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on teinud oma tegudest olulisi järeldusi, analüüsinud toimepandut koos psühholoogiga ning osalenud programmides, mis on aidanud kujundada selged käitumisreeglid tagasilanguse vältimiseks. Vangla on kõiki neid asjaolusid arvestanud, toetades O. Narušise vabanemist. Maakohus on jätnud määruses täielikult põhjendamata, miks vangla seisukoht ei ole õige. Kaitsja arvates on just vangla see asutus, kes puutub kokku süüdimõistetuga, oskab määratleda isiku ohtlikkuse taset, ära kantud karistuse mõju isikule ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust.
12.Maakohus on jätnud arvestamata oluliste positiivsete asjaoludega O. Narušise käitumises. Ära kantud karistus on avaldanud isikule positiivset mõju. Süüdimõistetu suhtumine on karistuse kandmise ajal muutunud. O. Narušis on jõudnud tõdemusele, et vaid õiguskuulekas käitumine on tema elus norm, mida järgida. Maakohus on jätnud sellega arvestamata. Maakohus on määruses keskendunud liialt teole, mille eest süüdistatav kannab karistust. Kaitsja arvates ei ole maakohus põhjendanud, miks ei peaks uskuma O. Narušist selles osas, et ei pane toime uusi kuritegusid ning on aru saanud, et kuritegude toimepanemine ei ole enam tema tee. Kaitsja jaoks on O. Narušise iseloomustus äärmiselt positiivne, mida sageli ennetähtaegselt vabastamise asjades ei kohta. Kaitsja arvates ei ole maakohtu määrus piisavalt põhistatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult O. Narušise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on O. Narušise vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on jätnud kinnipeetava positiivse iseloomustusega arvestamata. Maakohus pidas positiivseks, et kinnipeetaval ei ole vangistuses distsiplinaarkaristusi, ta töötab majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja psühholoogilise nõustamise ning õpib eesti keelt. Maakohus võttis arvesse ka seda, et sotsiaalprogrammi läbiviija, psühholoog ja eesti keele õpetaja iseloomustavad kinnipeetavat aktiivse ja motiveerituna. Maakohtu hinnangul on programmi „Uus suund“ järgselt toimunud süüdimõistetu hoiakutes teatav paranemine, kuid seda ei saa pidada piisavaks. Seega arvestas maakohus süüdimõistetut positiivselt iseloomustavate asjaoludega piisavalt. Erinevalt määruskaebuses märgitust ei nähtu vangla iseloomustusest, et O. Narušise puhul on uue seksuaalkuriteo toimepanemise risk madal. Vangla on toetanud O. Narušise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, kuna vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise risk keskmine. Samas peab vangla O. Narušist lastele endiselt kõrgohtlikuks.
16.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et süüdimõistetu suhtumine on karistuse kandmise ajal täielikult muutunud ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on väike. Harju Maakohtu
15.detsembri 2016. a otsusest nähtub, et O. Narušis väärkohtles seksuaalselt 13-aastast X t ajavahemikul 2014. a detsembri algusest kuni 2015. a juuli lõpuni mitu korda kuus ning filmis ja fotografeeris seda korduvalt. Maakohus leidis põhjendatult, et arvestades X vastu toime pandud seksuaalkuritegude korduvust ja pikaajalisust ning seejuures lapse vastu empaatiavõime täielikku puudumist, ei ole seni kantud karistus ja vanglas läbitud programmid isiku muutmiseks piisavad. Kuigi O. Narušis on avaldanud, et kahetseb toimepandut ja edaspidi lapsi seksuaalset ära ei kasuta, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et sellise seksuaalse orientatsiooni muutmine nõuab pikaajalist psühholoogilist nõustamist ja tööd iseendaga. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks tuleb O. Narušisel vanglas karistuse kandmist ja rehabiliteerivates tegevustes osalemist jätkata.
17.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
18.O. Narušise kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
19.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 64 eurot ja 80 senti (sh käibemaks 10 eurot ja 80 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel O. Narušiselt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.