süüdimõistetu Andres Vahter (isikukood 36811234929) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 20. märtsi 2020 määrus
Määruskaebuse esitaja
Andres Vahter
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
PÕHIOSA
Menetluse käik
1.Viru Maakohtu 4. mai 2018 otsusega tunnistati Andres Vahter süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt kandmisele 1 kuu vangistust algusajaga 2. mai 2018. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud vangistus 1 aasta 11 kuud jäetakse tingimisi kohaldamata 2 aasta 2 kuu pikkuse katseajaga, mille jooksul A. Vahter peab järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Lisaks pandi A. Vahterile KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus pöörduda kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist alkoholismivastasele ravile ja keelati tal KarS § 75 lg 2 p 2 alusel alkoholi tarvitamine.
2.7. detsembril 2018 esitas kriminaalhooldaja Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotles karistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt oli A. Vahter rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, ka ei tulnud ta 16. novembril 2018 registreerimisele.
3.Viru Maakohus jättis 3. jaanuari 2019 määrusega erakorralise ettekande taotluse rahuldamata, kuid tuvastas rikkumised ja pikendas A. Vahteri katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
4.septembrini 2020.
4.14. oktoobril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule uue erakorralise ettekande, milles tegi taas ettepaneku A. Vahteri karistus täitmisele pöörata. A. Vahter oli uuesti rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
5.Erakorralise ettekande arutamine pidi toimuma Viru Maakohtus 24. oktoobril 2019. Kohus saatis kutse A. Vahteri elukoha aadressile. Kohtuistungile A. Vahter ei tulnud. Maakohus koostas määruse, millega kohaldas talle sundtoomist 4. novembrile 2019 määratud istungile. 4. novembril teatas Politsei- ja Piirivalveamet, et Rakvere patrulltalitus kontrollis 3. ja 4. novembril 2019 A. Vahteri elukohta, kuid teda sealt ei leidnud. 4. novembril 2019 tuli A. Vahter ise kohtuistungile.
6.Viru Maakohus jättis 4. novembri 2019 määrusega erakorralise ettekande taotluse rahuldamata. Kohus tuvastas alkoholi tarvitamise keelu rikkumise, kuid leidis, et A. Vahter on siiski teinud pingutusi alkoholiprobleemi lahendamiseks ja läbinud ravi. Ka on ta leidnud endale töökoha ja suutnud hoiduda süütegusid toime panemast. Seetõttu saab A. Vahter veel ühe võimaluse jätkata karistuse kandmist kriminaalhoolduse tingimustes.
7.21. veebruaril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule kolmanda erakorralise ettekande. Taas taotles ametnik vangistuse täitmisele pööramist põhjusel, et A. Vahter oli tarvitanud alkoholi.
8.25.veebruaril 2020 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule täiendava teate, mille kohaselt oli A. Vahter rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ka 22. veebruaril 2020. A. Vahteril oli tuvastatud indikaatorvahendiga alkoholijoove: näit 0,54 mg alkoholi liitris väljahingatavas õhus.
9.2. märtsil 2020 toimunud kohtuistungile A. Vahter jälle kohale ei tulnud. Istungi toimumise ajast ja kohast oli ta teadlik. 3. märtsil 2020 tegi Viru Maakohus määruse, nähes ette A. Vahteri suhtes sundtoomise 16. märtsi 2020 istungile. Politsei- ja Piirivalveametil ei õnnestunud seda määrust aga täita, kuna A. Vahteri elukohta küll kontrolliti, kuid kedagi ei olnud kodus. Kohtuistungile A. Vahter ei tulnudki, kuigi kriminaalhooldusametniku sõnul oli ta ise süüdimõistetut istungiajast teavitanud.
10.Viru Maakohus kuulutas 16. märtsi 2020 määrusega A. Vahteri tagaotsitavaks ja vahistas tagaselja. A. Vahter peeti kinni 19. märtsil 2020. 20. märtsil 2020 toimus erakorralise ettekande arutamise istung.
11.Vahepeal, s.o 17. märtsil 2020, oli kriminaalhooldusametnik teavitanud maakohut sellest, et
16.märtsi 2020 õhtul tuvastati politseiametnike poolt A. Vahteri elukohta kontrollimisel tal taas alkoholijoove: 1,60 mg alkoholi liitris väljahingatavas õhus.
12.Viru Maakohus pööras 20. märtsi 2020 määrusega A. Vahteri vangistuse kandmata osa 1 aasta 11 kuud täitmisele. Kohus märkis järgmist. Süüdimõistetu pöördus katseajal alkoholivastasele ravile, samuti esitas kriminaalhooldajale tõendi selles kohta, et talle teostati alkoholismivastane blokeeriv protseduur. Erakorralistest ettekannetest selgub aga, et A. Vahter jätkas alkoholi tarvitamist ka ravi läbimise järel. Süüdimõistetu on kohtule korduvalt kinnitanud, et enam seda ei juhtu, kuid tema lubadused on jäänud paljasõnalisteks. A. Vahter on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle pandud kohustusi järgida ning tal puudub tahtmine 2(4)
kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ja oma eluviisi muutmiseks. Tema selgitused ja põhjendused kriminaalhooldajale ning maakohtule on olnud ennast õigustavad ja asjakohatud ning on kohtu hinnangul kantud soovist iga hinna eest hoiduda talle pandud kohustustest. A. Vahter ei pälvi seega kohtu edasist usaldust. Kriminaalhoolduslikud mõjutusvahendid tema suhtes on ammendunud ja karistuse täitmisele pööramine on põhjendatud. Määruskaebus
13.A. Vahter esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, taotledes lahendi tühistamist. Ta märgib, et alkoholi pruukimised on olnud pereprobleemide tagajärg ja olid tingitud abikaasa provokatsioonist. Nüüd on tal aga kokkulepe emaga, et ta saab viimase juurde elama minna, läheb tööle ja on ka emale abiks. Ema on juba 81-aastane. A. Vahter on aru saanud, et on käitunud valesti ja lubab, et alkoholi ta enam ei tarbi. Eelmisest istungist ta midagi ei teadnud ja tahtlikult eemale ei hoidnud. Ta palub veel ühte ja ainsat võimalust. Ta ei vea ennast ega kohut rohkem alt. Ta tõesti ei soovi vanglasse minna. Ta ei peaks kinni minema, kuna ta ei ole ühiskonnale ohtlik. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus pööras põhjendatult ja õigesti A. Vahteri karistuse täitmisele. A. Vahter on käitumiskontrolli perioodil alkoholi tarvitamise keelu vastu eksinud korduvalt. Kahel korral andis maakohus talle võimaluse jääda vabadusse, kuid selline usaldamine ennast ei õigustanud. Järgnesid uued alkoholi tarvitamised, sh 16. märtsil 2020, mil A. Vahteril pidi olema kohtuistung kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande arutamiseks. Süüdimõistetu väide, et istungi toimumisest ta ei teadnud, pole usutav. Kriminaalhooldusametnik on kinnitanud, et telefonivestluses teavitas ta A. Vahterit kohtuistungi toimumisajast.
15.Alkoholi tarvitamisi on A. Vahter põhjendanud pingetega perekonnas ja abikaasa provotseeriva käitumisega. Süüdimõistetu selline väide ei õigusta kuidagi alkoholi tarvitamise keelu järjepidevat rikkumist. Samuti peab märkima, et A. Vahteril oli võimalik elukohta vahetada, nt juba tunduvalt varem ema juurde elama minna, kuid seda ta ei teinud. Alles nüüd väljendab A. Vahter, et kolib kodunt ära ning on valmis minema ravile. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et A. Vahteri sellistes lubadustes peegeldub pigem soov saavutada järjekordselt karistuse täimisele pööramata jätmine kui tõsine tahe probleemiga tegeleda.
16.Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et A. Vahteri korduvad rikkumised osutavad vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita. Süüdimõistetu küll kinnitab määruskaebuses, et enam ta kohustusi ei riku ja alkoholi ei tarvita, kuid selliseid lubadusi on ta andnud varemgi, s.o väljendanud kriminaalhooldusametniku eelnevate erakorraliste ettekannete arutamisel tõsisena näivat vastavat tahet ja kavatsust. Nagu aga selgub, on alkoholi tarvitamised jätkunud. Süüdimõistetu sellise käitumise foonil oleks naiivne uskuda, et edaspidi midagi muutuks. Tõenäoline on, et A. Vahter jätkaks alkoholi tarvitamist ning selle ära hoidmiseks ei oleks piisav talle lisakohustuste määramine kas siis sotsiaalprogrammide läbimise või ravi määramise näol. Ainuüksi ravile pöördumine ja ka selle saamine ei ole ravi efektiivsuse seisukohalt määrava tähendusega. Esmatähtsad on süüdimõistetu motivatsioon ja valmisolek pingutada. Kriminaalkolleegium aga märkis juba, et A. Vahteri motiveerituses on igati põhjust kahelda. Arvestades, et A. Vahter on süüdi tunnistatud KarS § 424 lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis, kaasneb tema alkoholi tarvitamise edasi kestmisega ka risk, et ta võib toime panna uue kuriteo.
3(4)
17.Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 20. märtsi 2020 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Erkki Hirsnik
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.