Liiklussüüteod

Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 26.10.2018. a otsusega tunnistati Sten Stüf süüdi KarS § 424 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 15.09.2017. a otsusega mõistetud ärakandamata osa, s.o 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, võtta. Sten Stüfile mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka Sten Stüfi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.10.2018. a ja lõppeb 21.04.2021. a. Vangla ei toeta Sten Stüfi vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta Sten Stüfi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu Sten Stüf selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult Sten Stüfi tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt.

KOHTU SEISUKOHT

3.1 Sten Stüf on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab Sten Stüf liitkaristust eriliigiliste süütegude toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki korduv joobes juhtimine, avaliku korra rikkumine, vargus ja kehaline väärkohtlemine. Sten Stüfi elukäigust nähtuvalt on talle juba varasemalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Nimelt tunnistati Tartu Maakohtu 15.09.2017. a otsusega (kriminaalasjas nr 1-17-5809) Sten Stüf süüdi avaliku korra rikkumises, varguse toimepanemises ja kehalise väärkohtlemises. Sten Stüfile mõisteti karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva vangistust, mida ei pööratud täitmisele 2 aasta 6kuulise katseajaga. Vaatamata antud võimalusele pani Sten Stüf juba aasta möödudes toime uue kuriteo (katseaeg algas 15.09.2017. a, uus kuritegu mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis 25.10.2018. a). Sten Stüfi varasemast elukäigust järeldub, et ta on suhtunud hoolimatult ja ükskõikselt toimepandud kuritegudesse ja talle mõistetud karistustesse (sh võimalustesse karistuse kandmiseks vabaduses). Kuna Sten Stüfile varasemalt mõistetud karistused ei ole avaldanud talle mingisugust mõju, puudub kohtul igasugune veendumus, et Sten Stüf on sellel korral suuteline oma käitumist muutma, alluma nõutekohaselt kriminaalhooldusele ja täitma kõiki kohtu poolt määratuid nõudeid ja kohustusi. 3.2 Vangistuse jooksul on Sten Stüf läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja Vihajuhtimine. Sten Stüf on omandanud ehitusviimistluse plaatija erialal ja on osalenud ka vangla tööhõives. Sten Stüfil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas peab kohus oluliseks, et kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on ajavahemikul 08.07.2019. a – 11.09.2019. a Sten Stüfi suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigutatud eraldatud lukustatud kambrisse) kakluse tõttu kaaskinnipeetavaga jalgpalli mängides. Lisaks nähtub prokuröri arvamusest, et Sten Stüfi suhtes on alustatud uus kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 3.3 Vabanemise korral soovib Sten Stüf elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Sten Stüfil puudub vabanemise korral kindel töökoht. Tartu Vangla andmetel 03.01.2020. a seisuga on Sten Stüfil rahalisi nõudeid summas 463 eurot ja vabanemisfondis 196 eurot. Kohtu hinnangul on Sten Stüfi puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi ja narkootikumide tarvitamise harjumused. Sten Stüfi sõnul narkootikumidest on ta loobunud juba enne vangistust. Samuti kavatseb loobuda ka alkoholist ja selleks plaanib ta pöörduda ravile (kodeerimiseks). Kohus peab positiivseks, et Sten Stüf soovib vabanemise korral probleemidega aktiivselt tegeleda ja oma senist eluviisi täielikult muuta. Samas peab kohus oluliseks, et Sten Stüf on juba eelnevalt pöördunud alkoholismiravile (tegi süsti), kuid tema enda sõnul see talle ei mõjunud ja tal tekkis tagasilangus. Seega ei ole kohus veendunud, et Sten Stüfil on sellel korral olemas piisav soov ja motivatsioon oma senise väljakujunenud käitumismustri edukaks muutmiseks. Sellest tulenevalt ei ole Sten Stüfi puhul uute kuritegude toimepanemise riskid maksimaalselt maandatud.

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 138 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on täielikult põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 138 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 138 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Sten Stüfilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.