Üldohtlikud süüteod › Lõhkematerjaliga seotud süüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aapo Toomel on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 14.04.2016.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-1699 KarS § 184 lg 21 järgi ja karistuseks mõistetud 8 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati Aapo Toomeli kinnipidamisest, s.o alates 13.12.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 13.06.2024. Tartu Vangla edastas kohtule 03.03.2020 materjalid Aapo Toomeli tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Aapo Toomeli tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 16.03.2020. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Aapo Toomeli vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega koos lisakohustuste määramisega. Prokurör leidis, et positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis arvesse võttes on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega, sest ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võib Aapo Toomeli puhul olla tulemuslikum kui järelejäänud karistuse vangistuses lõpuni kandmine. Kohtuistungil selgitas Aapo Toomel, kuidas tema vangistus on kulgenud ja millised on tema plaanid vabanemise järgselt. Ta on vangistuses läbinud mitu programmi. Kinnipeetav mõistab oma sõltuvusprobleemi ja soovib ka vabanedes sellega tegeleda. Samuti plaanib ta töötada ja

2 (4)

jätkata õpinguid ülikoolis. Süüdimõistetu selgitas, et tal on kaks alaealist last, kelle kõrval soovib isana olemas olla. Enda sõnul kahetseb ta oma tegu ning on nüüdseks aru saanud, et tema teod ei mõjuta ainult teda, vaid ka teisi.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Aapo Toomel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Tegemist on süüdimõistetu emale kuuluva korteriga xxxxxxxxxxxxxxxxxx külas, kus käesolevalt elavad kinnipeetava ema xxxxxxxxxxxxxxja õde xxxxxxxxxxxxx. Mõlemad on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Aapo Toomeli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aapo Toomeli puhul esinevad positiivsed asjaolud on tema käitumine vangistuses ja vabanemisjärgsed elutingimused. Negatiivne on toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu varasem elukäik. Aapo Toomel kannab karistust grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Varasemalt on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise ja varguse eest. Vangistuse kandmise ajal on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „12 sammu“, osalenud tagasilanguse ennetamise tugigrupis ja täitnud GHB töövihiku. Samuti on ta töötanud majandusabitöödel ja omandanud keskhariduse. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Seega on Aapo Toomel käitunud vangistuses korrektselt ja täitnud individuaalses täitmiskavas määratud tegevused, millest nähtub, et vangistus võiks olla tema puhul oma eesmärgi täitnud. Süüdimõistetu päritoluperekonna moodustavad vanemad ja viis õde, kes teda vabaduses toetavad. Samuti on tal Soomes elav elukaaslane ja kaks väikest last, kellest noorema kasvatamisest ta vangla iseloomustuse kohaselt osa võtab. Vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama oma ema ja õe juurde. Ta saaks asuda tööle xxxxxxxxxxxxxxxxxxx OÜsse, vajaduse korral on ka pere valmis teda majanduslikult toetama. Kohtuistungil selgitas ta, et plaanib vabanedes edasi tegeleda ka oma sõltuvusprobleemiga. Kokkuvõttes võib Aapo Toomeli vabanemisjärgseid elutingimusi pidada heaks. Aapo Toomeli toimepandud kuriteo asjaolud on rasked. Ta käitles grupis narkootilist ainet koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks umbes 223 600 inimesele. Vangla iseloomustusest tulenevalt püüab ta oma osalust kuriteos pisendada. Samuti viitab toimepandud kuriteo olemus soovile saada materiaalset kasu ja kriminaalsete sidemete olemasolule. Lisaks praegusele ja varasematele kriminaalkaristustele on süüdimõistetut

3 (4)

korduvalt karistatud väärteokorras liiklussüütegude eest, mis tervikuna viitab riskivale ja hoolimatule käitumisele. Positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Aapo Toomeli tingimisi enne tähtaega vabastamine on siiski võimalik. Käesolevalt ärakantud vangistus võiks olla piisavalt pikk, mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Ta on täitnud individuaalses täitmiskavas määratud tegevused ja käitunud vangistuses korralikult ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, mistõttu võiks edaspidiseks karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Sõltuvusega narkootikumidest, mis on Aapo Toomeli õigusvastast käitumist varasemalt soodustanud, on kinnipeetav vangistuses tegelenud ja on motiveeritud tegelema ka vabanemise järgselt. Süüdimõistetust lähtuvaid riske on võimalik täiendavalt maandada kriminaalhooldusega, mis tagab tema üle piisava järelevalve. KarS § 76 lg 5 alusel tuleb Aapo Toomelile määrata katseaeg kuni 13.06.2024. Süüdimõistetu on kohustatud alluma 24 kuud alates käeoleva kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Selleks, et vähendada uute kuritegude toimepanemise riske, tuleb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Lisaks tuleb Aapo Toomelil KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt alluda elektroonilisele valvele. KarS § 751 lg 3 alusel peab kohus, arvestades kinnipeetava ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 8 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.