Kriminaalasi nr 1-19-6712
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
24. märts 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 16.04.2020)
Kriminaalasja number
1-19-6712
Kohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Taotlus
Erakorraline ettekanne F.F-i kohta
Süüdimõistetu
F.F isikukood: XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, telefon: xxxxxxxxxx
Jätta rahuldamata kriminaalhooldusametniku taotlus F.F-ile Tartu Maakohtu 12.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6712 mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
F.F on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.09.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-6712 KarS § 120 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati F.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.07.-25.07.2019, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. F.F-i kandmata karistuseks jäi 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pööratud vangistust täitmisele, kui F.F 1 aasta jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati F.F-i käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. F.F-i kriminaalhooldus algas 28.09.2019 ja lõppeks 12.09.2020.
1 (3)
Kriminaalhooldusametnik esitas 21.02.2020 kohtule erakorralise ettekande F.F-i kohta. Erakorralise ettekande kohaselt on hooldusalune korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ning lisaks kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis osalemise kohustust. Hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 18.11.2019, 21.11.2019, 22.11.2019 ja 25.11.2019. Enda sõnul oli ta Pärnu kandis tööl. Samuti ei ilmunud ta registreerimisele ja sotsiaalprogrammi 03.02.2020. Seekord oli ta enda sõnul tööl Saaremaal. Hooldusalune on ka väitnud, et ta ei teadvustanud kriminaalhooldusest tulenevaid nõudeid ega mõistnud olukorra tõsidust. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole F.F-i suhtumine kriminaalhooldusesse olnud tõsiseltvõetav ja tema huvi ametnikuga koostöö vastu on olnud vähene. Lähtudes registreerimiskohustuse korduvatest rikkumistest tegi ametnik ettepaneku pöörata vangistus täitmisele. Kohtuistungil selgitas F.F , et ta on registreerimisele ilmumata jätnud töökohustuste tõttu. Ta tunnistas oma süüd ja sai aru, et peab kõiki nõudeid ja kohustusi täpselt täitma, mida lubas edaspidi ka teha. Süüdimõistetu selgitas, et ta ei ole valmis vangistust kandma minema ning oli nõus katseaja pikendamise ja sotsiaalprogrammis osalemisega. Lisaks andis hooldusalune omapoolse selgituse olukorra kohta, mil teda kodus kontrollida sooviti. Kriminaalhooldajana võttis kohtuistungist osa Piret Avi. Ta täpsustas hooldusaluse töötamise asjaolusid ja andis ülevaate kriminaalhooldusest erakorralise ettekande esitamise järgselt. 05.03.2020 tehti alkoholi kontrollreid hooldusaluse kodus, kuid teda seal ei viibinud. Registreerimiskohustuse täitis hooldusalune kohtuistungi päeval. Ametnik tegi ka alternatiivse ettepaneku pikendada kriminaalhooldust 3 kuu võrra ja lisada kohustus osaleda alkoholisõltuvusega tegelemiseks sotsiaalprogrammis.
Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid ja kuulanud ära ametniku ning süüdimõistetu selgitused kohtuistungil, leiab, et taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud. Erakorralise ettekande kohaselt on F.F jätnud viiel korral täitmata registreerimiskohustuse ning ei osalenud ka sotsiaalprogrammi esimesel kohtumisel, mille tõttu programmis osalemine katkestati. Kohus nõustub, et tegemist on küll oluliste rikkumistega, kuid käesolevalt ei oleks vangistuse täitmisele pööramine proportsionaalne aset leidnud rikkumiste raskusega. Nii erakorralises ettekandes kui kohtuistungil avaldatu põhjal jättis hooldusalune registreerimisele ilmumata töökohustuste tõttu, mitte sooviga kriminaalhooldusest kõrvale hoiduda. Samuti on ta avaldanud, et ei mõistnud kriminaalhoolduse olemust ega nõuete kohustuslikkust. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on ta sellest nüüdseks aru saanud ning on valmis kõiki nõudeid ja kohustusi korralikult täitma. Kohus ei saa ka nõustuda kriminaalhooldusametniku esitatud alternatiivse ettepanekuga. Selgusetuks jääb, millist eesmärki täidaks katseaja pikendamine hetkel, mil F.F-i katseaeg kestab veel peaaegu 6 kuud. Katseaja pikendamist ei saa põhjendada sotsiaalprogrammis osalemisega olukorras, kus täiendava sotsiaalprogrammi määramine ei ole hetkel põhjendatud. Teadaolevalt on F.F täitnud talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Asjaolu, et isik ei viibinud kodus hetkel, mitte teda ette teatamata kontrollida sooviti, ei ole hooldusalusele etteheidetav. Seega ei ole põhjendatud kohustada F.F-i osalema alkoholisõltuvusega tegelemiseks sotsiaalprogrammis ning kuna programmis osalemine on katseaja pikendamise ainsaks põhjuseks, ei ole ka katseaja pikendamine põhjendatud.
2 (3)
Süüdimõistetule tuleks veelkord selgitada kohtulahendiga määratud kontrollnõuete ja kohustuste olemust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Juhul, kui rikkumised jätkuvad, on võimalik esitada kohtule uus erakorraline ettekanne. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldamata. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.