Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. veebruari 2020 määrus Valeri Merila tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Valeri Merila (isikukood 37508126019) kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
2.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Rein Napa kaudu 32 (kolmkümmend kaks) eurot 40 senti, sealhulgas käibemaks 5 (viis) eurot 40 senti vandeadvokaat Rein Napale määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
3.Mõista Valeri Merilalt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Rein Napa poolt osutatud õigusabi eest 32,40 eurot riigituludesse. Süüdimõistetu Valeri Merilal tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 27.04.2018 otsusega karistati Valeri Merilat KarS § 144 lg 2 järgi 3 aasta vangistusega ja KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi 6 kuu vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti V. Merilale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat 1 kuu vangistust. Karistuse kandmise aja algus 30.05.2018 ja lõpp 30.06.2021.
2.Tartu Maakohtu 20.02.2020 määrusega jäeti V. Merila ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata.
2.1.V. Merila on mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, milleks on MTÜ Lootuse Küla. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning seal elavad täisealised isikud on selleks oma nõusoleku andnud. Seega esinevad formaalsed alused V. Merila tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
2.2.Maakohus luges positiivseks, et V. Merila on vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, töötanud majandusabitöödel ja osalenud vabanemiseelsel nõustamisel. Samuti tema käitumine vangistuses on olnud korrektne ning ta avaldas soovi vabanedes läbida rehabilitatsiooniprogrammi.
2.3.Maakohtu hinnangul osutuvad asjas esinevad negatiivsed asjaolud positiivsetest kaalukamateks. Selleks on V. Merila varasem elukäik, toimepandud kuritegude raskus ja süüdimõistetu suhtumine sellesse ning uue kuriteo toimepanemise risk. V. Merila on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kannab neljandat vanglakaristust. Tema poolt toime pandud kuriteod on aja jooksul muutunud raskemaks, lisandunud on vägivald ja seksuaalne motiiv. Käesolevat karistust kannab ta oma abikaasa ja kahe alaealise lapse kehalise väärkohtlemise ning oma alaealise lapse suhtes toime pandud seksuaalsüüteo eest. Viimaste kuritegude asjaolud on rasked. V. Merila kasutas oma alaealise poja suhtes mitme aasta jooksul korduvalt füüsilist vägivalda. Samuti pani ta lapse suhtes korduvalt toime sugulise iseloomuga tegusid. Lisaks kasutas V. Merila füüsilist vägivalda ka oma abikaasa ja alaealise tütre suhtes. Eeltoodu näitab, et korduvalt vangistuses viibimine ei ole V. Merila käitumist püsivalt mõjutanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ja teod on läinud raskemaks.
2.4.Ka käesoleva vangistuse jooksul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaks alust väita, et võrreldes varasemate karistustega on süüdimõistetu tõekspidamistes toimunud oluline muutus. Süüdimõistetu on küll tegelenud erinevate riskide maandamisega, kuid sellele vaatamata tema suhtumine toimepandud kuritegudesse ei ole üheselt arusaadav. Vangla iseloomustuse kohaselt eitas kinnipeetav riskihindamise vestlusel kõike kuriteoga seonduvat. Vangistuses läbis ta seksuaalkurjategijatele mõeldud programmi „Uus suund“, kuid ennast seksuaalkurjategijaks ei pea. Kohtueelses menetluses tõi ta aga välja, et saab aru ja kahetseb tehtut. 10.02.2020 kohtuistungil märkis V. Merila, et on toime pannud rumala teo ja kahetseb. Maakohus leiab, et süüdimõistetu selgitustest saab küll välja lugeda kahetsuse, kuid tema erinevad seisukohad toimepandud kuritegude kohta annavad alust arvata, et süüdimõistetu ei saa tegelikult aru oma tegude olemusest ja nendega tekitatud kahjust, vaid väljendab oma arusaamist ja kahetsust vastavalt vajadusele.
2.5.Vangla iseloomustuse kohaselt väidab kinnipeetav, et tema suhted lastega on head ja lapsed ootavad teda koju. Kohtuistungil tõi süüdimõistetu välja, et muretseb oma laste pärast ja suhtleb nendega telefonitsi. Lapsed ilmusid ka käesoleva kohtuasja istungile. Samas selgus kohtuistungil, et väidetav laste heaolust ja käekäigust hoolimine on paljasõnaline. Olukorras, kus isikul on arvestatavad rahalised vahendid, ei ole ta alaealiste ülalpidamiseks elatist tasunud. Raha vajavat ta tulevikus endale eluaseme soetamiseks. Eelnev näitab, et V. Merila seab esiplaanile eelkõige enda vajadused ja hinnang suhetele lastega ei pruugi olla reaalsusele vastav ja on pigem omakasupüüdlik. Ka vangla iseloomustusest selgub, et isik ei suuda eristada enda tundeid teiste inimeste tunnetest, samuti ei suuda ta sihipäraselt lahendada elus tekkivaid probleeme.
2.6.Karistus ei ole V. Merila puhul veel oma eesmärki täitnud. Isik, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kandnud muuhulgas korduvalt ka vangistust, on vaatamata sellele
jätkanud kuritegude toimepanemist. Seda just kaitsetute, s.o endast sõltuvate lähedaste isikute (abikaasa ja alaealised lapsed) suhtes. Isiku vabastamine käesoleval juhul selleks seaduses ettenähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Lisaks ei ole maakohus veendunud, et süüdimõistetu suudaks vabaduses jätkata õiguskuulekat elu. Asjaolu, et isik soovib vabanedes läbida rehabilitatsiooniprogrammi ja tal on olemas kindel elukoht, ei muuda kohtu arvamust vabastamise võimalikkuse osas. Õiguskuulekas käitumine vangistuses ja individuaalse täitmiskava täitmine, mida kinnipeetavalt karistuse kandmisel oodataksegi, on tunnustamist väärt, kuid ei saa üksi olla vabastamise otsustamisel määrava tähtsusega. Määruskaebus
3.Tartu Maakohtu 20.02.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Merila kaitsja vandeadvokaat Rein Napa, kes palub tühistada maakohtu määruse ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla.
3.1.Süüdimõistetu on vangistuses läbinud tema individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid, osalenud tööhõives ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel oleks V. Merilal olemas kindel elukoht Lootuse Külas, kus ta soovib läbida rehabilitstsiooniprogrammi ning pärast seda ja elektroonilise valve lõppemist soovib ta osta elamise Pärnumaal. On olemas ka lähedaste toetus ja reaalsed võimalused asuda tööle.
3.2.V. Merila arvates on maakohus põhjendamatult talle ette heitnud seda, et vangistuse ajal ei ole ta maksnud elatist lastele, kuigi rahalised vahendid selleks on olemas. V. Merila selgitas kohtuistungil, et tema rahalised säästud olid mõeldud selleks, et vabanemisel osta endale sobiv eluase.
3.3.Kaitsja leiab, et positiivsed asjaolud kaaluvad üles need, millistel V. Merila pani toime kuriteod. Süüdimõistetul on head väljavaated resotsialiseerumiseks ja teda on seetõttu võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Süüdimõistetule saab tema tingimisi enne tähtaega järelejäänud karistuse kandmisest vabastamisel panna Tartu Vangla iseloomustuses näidatud lisakohustused. Katseaeg tuleks määrata karistusaja lõpuni ja süüdimõistetu nõusolekut arvestades ka elektrooniliseks järelevalveks kuni 4 kuuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326 (apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine). KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.04.2011 määrus asjas
nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
5.Kohtukolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga.
6.Maakohus on süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud põhjalikult ja veenvalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Merila tingimisi ennetähtaegne vanglast vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Seejuures ei jätnud esimese astme kohus süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ebaõiget kaalu. Maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes esinevaid asjaolusid, seda nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ega ole eelistanud üht teisele. Tutvudes maakohtu määrusega on näha, et maakohus on arvestanud asjaolusid, mida määruskaebuses välja tuuakse, s.o on süüdimõistetu suhtes esinevad väidetavad positiivsed asjaolud, elukoha olemasolu, raha kogumine elukoha soetamiseks ja lähedaste toetus. Seega ei teinud esimese astme kohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades kaalutlusviga, mis võiks anda aluse kohtumääruse tühistamiseks.
7.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise eest (30 minutit) 32,40 eurot, sh käibemaks 5,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuses esitatut on kaitsjatasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 326 lg-st 3 tuleb jätta määruskaebus läbi vaatamata.
(allkiri)
Tiit Lõhmus
(allkiri)
(allkiri)
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.