Liiklussüüteod

KarS § 74 lg 2 alusel määrab kohus, et Arkadi Võtting’ule mõistetud

Kriminaalasi nr 1-20-1920 vangistuslikust karistusest kuulub koheselt ärakandmisele üks (1) kuu vangistust.

Kriminaalasi nr 1-20-1920 registrisse kande tegemiseks.

Kriminaalasi nr 1-20-1920 - kaitsjatasu 184,80 eurot, kokku menetluskulu 1530,17 eurot (üks tuhat viissada kolmkümmend eurot 17senti). Väljamõistetud menetluskulu tuleb Arkadi Võtting’ul tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus 127,51 eurot, viimase makse suurus 127,56 eurot. Igakuine makse tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks. Esimene menetluskulude osamakse teostada hiljemalt 31. maiks 2020.a Arkadi Võtting’ul tuleb tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 LUMINOR BANK AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber „99920700013161“. Selgituseks märkida: menetluskulu, Arkadi Võtting, kr asi 1-201920. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus. Kriminaalasjas nr 20274000030 süüdistatakse ARKADI VÕTTING ́ut selles, et tema isikuna, kellel puudub tulirelva omandamiseks ja hoidmiseks nõutav relvaluba, käitles kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast kuni 13.12.2019 ebaseaduslikult tulirelvi ja laskemoona, hoides enda elukohas Saare maakonnas XXXXXXXXXXXXXXX sileraudsest püssist IžK number TO3096 ja tõenäoliselt 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser relvarauast käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssi, samuti 7,7x58SR Ariska kaliibrilise vintpüssi Ariska mudel 99 lukust ja lukukojast ja teadmata mudeli .308 Win kaliibrilise vintpüssi relvarauast käsitöönduslikult ümber ehitatud vintpüssi ning nelja laskekõlbulikku käsitöönduslikult ümber laetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, samuti 13.12.2019 teostatud läbiotsimise käigus tema elukohast Saare maakonnas XXXXXXXXXXXXXXXXX kaasa võetud 25

Kriminaalasi nr 1-20-1920 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat töönduslikult valmistatud 12-kaliibrilist sileraudse püssi padrunit, ühte töönduslikult ja seitset käsitöönduslikult ümber laetud 7,62x39 mm kaliibrilist vintpüssipadrunit, üheksat laskekõlbulikku käsitöönduslikult ümber laetud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .308 Win kaliibrilist vintpüssipadrunit, ühte laskekõlbulikku töönduslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 7,65x17 mm kaliibrilist püstolipadrunit ja ühte laskekõlbulikku tööstuslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat .303 British kaliibrilist vintpüssipadrunit. Sellise tegevusega rikkus Arkadi Võtting relvaseaduse /RelvS/ § 45 lg 1 nõudeid, mille kohaselt võib relva hoida isik, kellel on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena, sest Arkadi Võttingul ei ole väljastatud RelvS § 32 lg 1 nimetatud tulirelvade soetamisluba ja sama seaduse § 34 lg 2 nimetatud tulirelvade relvaluba, mis annavad isikule õiguse relva ja selle laskemoona käitlemiseks õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras, mille puudumise tõttu ei olnud Arkadi Võttingul lubatud tulirelva ja selle laskemoona soetada, omada, hoida, kanda ja vallata. 48 padruni, s,o ebaolulises koguses laskemoona käitlemisega pani Arkadi Võtting toime Relvaseaduse § 8913 lg 1 nõuete rikkumise, s.o tulirelva laskemoona ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemine. Oma sellise jätkuva tegevusega, mis seisnes tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, pani Arkadi Võtting toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteo. Lisaks sellele ARKADI VÕTTING isikuna, keda Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja karistas 07.09.2017 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toimepanemise eest KarS § 424 järgi vangistusega 5 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud ning lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks, kusjuures katseaeg lõppes 06.03.2019, seega varem mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime pannud isikuna, juhtis 21.01.2020 kella 08.25 ajal Saare maakonnas XXXXXXXXXXXXX maja juures endale kuuluvat mootorsõidukit – sõiduautot Mercedes-Benz Vaneo 1,7 CDI XXXXXXXXXXXXXX – isikuna, kelle ühest grammist verest leiti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 119T alusel etanooli 1,70 mg/grammi kohta, ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,06 mg/grammi kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon veres mitte vähem kui 1,64 mg/grammi kohta, mistõttu tulenevalt liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lõike 2 punktist 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis Arkadi Võtting mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Sellise tegevusega Arkadi Võtting, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis ning isikuna, kes on varem samalaadse kuriteo toime pannud, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Arkadi Võtting’ule nõutud karistus: KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Arkadi Võttingu kahtlustatavana kinnipidamise aeg alates 12.12.2019 kell 09:45 kuni 13.12.2019 kell 12:52, s.o 2 päeva, mistõttu ärakandmata karistuseks jääb 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

Kriminaalasi nr 1-20-1920 KarS § 74 lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuud vangistust. KrMS § 127 sätetest juhinduvalt kohaldada süüdistatava Arkadi Võttingu suhtes uute kuritegude toimepanemise ärahoidmise eesmärgil ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise vältimiseks tõkendina vahistamist. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev, s.o 11.03.2020. Vastavalt KarS § 74 lõigetele 1 ja 3 jätta 2 (kahe) aasta 4 (nelja) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus Arkadi Võttingu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning vangistust ei pöörata täitmisele kui Arkadi Võtting 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata, et Arkadi Võtting kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav Arkadi Võtting on kohustatud katseaja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata, et süüdistatav Arkadi Võtting on kohustatud 2 (kahe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest pöörduma enda poolt valitud psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti vastuvõtule ja ravivajaduse tuvastamisel alluma psühhiaatri/sõltuvusravi spetsialisti poolt valitud raviskeemile, informeerides sellest kriminaalhooldajat. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et süüdistatav Arkadi Võtting on kohustatud katseaja jooksul osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis, mis aitaks muuta isiku joomiskäitumist ja säilitada kainet eluviisi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et Arkadi Võtting paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatavale Arkadi Võttingule ja kolmandale isikule XXXXXXXXXXXX kuuluv vara – sõiduauto Mercedes-Benz Vaneo 1,7 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX mis käesoleval ajal asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. Süüdistatav Arkadi Võtting andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub kokkuleppega, karistus arusaadav. Kahetseb toimepandud. Saab aru, et üks kuu vangistust tuleb reaalselt ärakanda ja ülejäänud aeg tuleb alluda kriminaalhooldusele. Sõiduauto konfiskeerimine arusaadav, nõus. Menetluskulude tasumine arusaadav. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav.

Kriminaalasi nr 1-20-1920 Kokkulepe sõlmiti kohtueelses menetluses kaitsja juuresolekul. Kokkulepitud karistus jääb KarS § 418 lg1 ja KarS § 424 lg 2 sanktsiooni piiresse. Liitkaristus on õigesti moodustatud. Kohus tunnistab Arkadi Võtting süüdi 418 lg 1 ja KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse, osa vangistust tuleb vastavalt seadusele koheselt ära kanda. Märge kriminaalhooldaja määramisest: Kriminaalasjas on Arkadi Võttingu kohta kohtueelse ettekande koostanud Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Maie Kasemaa Tõkend- tõkendit kohtueelses menetluses ei kohaldatud. Kuna on alust arvata, et A. Võtting vabaduses olles võib jätkata kuritegudes toimepanemist samuti, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist ning vastavalt kokkuleppele kohaldab kohus tõkendiks vahistamine KrMS §de 127, 130 alusel ja võtab A. Võttingu kohtusaalist vahi alla. Tsiviilhagi- ei ole esitatud. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõendina vaadeldud järgmised esemed: • 2 käsitöönduslikult valmistatud laskekõlbulikku vintpüssi ja 4 padrunit, mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile tulirelva ekspertiisi teostamiseks, millest 4 padrunit kasutati ära ekspertiisi käigus ja tulirelvad tagastati Kuressaare politseijaoskonnale ning on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1.12-2/511-1 alusel hoiule antud Kuressaare politseijaoskonna relvaruumi. Sileraudsest püssist IžK number TO3096 ja tõenäoliselt 7,92x57 mm kaliibrilise vintpüssi Mauser relvarauast käsitöönduslikult ümber ehitatud 7,62x39 mm kaliibriline vintpüss ja 7,7x58SR Ariska kaliibrilise vintpüssi Ariska mudel 99 lukust ja lukukojast ja teadmata mudeli .308 Win kaliibrilise vintpüssi relvarauast käsitöönduslikult ümber ehitatud vintpüss kuuluvad KarS § 83 lõigete 1 ja 4 alusel konfiskeerimisele, misjärel käideldakse vastavalt relvaseaduse sätetele; • 13.12.2019 Saare maakonnas

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

teostatud läbiotsimise käigus ära võetud 25 jahipüssipadrunit ja 20 erinevat padrunit, mis saadeti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile tulirelva ekspertiisi teostamiseks, millest 24 padrunit kasutati ära ekspertiisi käigus ja 21 padrunit tagastati Kuressaare politseijaoskonnale, millest üks ekspertiisiga laskekõlbmatuks tunnistatud padrun tagastati Arkadi Võttingule ja 20 padrunit on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1.12-2/511-1 alusel hoiule antud Kuressaare politseijaoskonna relvaruumi. 20 töönduslikult valmistatud tulirelva laskemoona hulka kuuluvat 12-kaliibrilist siledaraudse püssi padrunit kuuluvad KarS § 83 lõigete 1 ja 4 alusel konfiskeerimisele, misjärel käideldakse vastavalt relvaseaduse sätetele; • sõiduauto Mercedes-Benz Vaneo 1,7 CDI registreerimismärgiga 662BLC, mis on Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 11.02.2020 kohtumääruse nr 1-20-1110 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks ja asub piirivalvekordoni hoovis asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare ning sõiduki võti ja registreerimistunnistus asuvad akti nr 353(20ATH01290) alusel Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Konfiskeerimine –kriminaalasjas on esitatud taotluse konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel tahtliku süüteo toimepanemise vahend, milleks on süüdistatavale Arkadi Võttingule ja kolmandale isikule XXXXXXXXXXXXX/ kuuluv vara – sõiduauto Mercedes-Benz Vaneo 1,7 CDI XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX), mis käesoleval ajal asub Kuressaare piirivalvekordoni hoiuplatsil asukohaga Roomassaare tee 1C Kuressaare. Kohus nõustub prokuröriga ja leiab, et tahtliku süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimine on põhjendatud kuna on piisav ja põhjendatud alus arvata, et Arkadi Võtting

Kriminaalasi nr 1-20-1920 paneb samalaadseid liiklussüütegusid toime ka edaspidi, sest leebemad meetmed pole suutnud teda mõjutada uutest analoogilistest süütegudest loobuma. Arkadi Võtting on kinnitanud, et saab konfiskeerimise tähendusest aru ja nõustub sellega. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2020.a. 584.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x584 eurot = 876 EUR-i. - tulirelvaekspertiisi kulud summas 420 eurot; - Kuressaare Haigla SA kulud seoses joobeekspertiisi määramisega summas 35,37 eurot; - EKEI kulud seoses vereproovi uuringuga summas 14 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. Arkadi Võtting’ile riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses menetluses osalemise tasu 152,40 eurot (sisaldab käibemaksu) ning kohtumenetluses 32,40 eurot, kokku 184,80 eurot, mis kuulub süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. Vastavalt karistuskokkuleppele ja KrMS § 180 lg 3 kuulub menetluskulu tasumisele igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.