Kriminaalasi nr 1-19-3832
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Määruse tegemise aeg
4. märts 2020. a
Kriminaalasja number
1-19-3832
Kohtunik
Raina Pärn
Taotluse esitaja
Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse kriminaalhooldusametnik Tagris Vaher
Taotlus
Erakorraline ettekanne I.K kohta
Süüdimõistetu
I.K
Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx e-post
KarS § 74 lg 4 alusel pikendada Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega I.K-le määratud katseaega 2 (kahe) kuu võrra, s.o kuni 14.07.2020. a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul alates kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega tunnistati I.K süüdi KarS § 424 lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka I.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 3 päeva. Ärakandmata karistuseks loeti 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata tingimuslikult täitmisele 1-aastase katseajaga. I.K kohustati täitma KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel kohustati I.K käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrati I.K-le katseajaks kohustus registreerida ennast alates kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele.
Kohtuotsus jõustus 30.05.2019. a. 12.06.2019. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande I.K kohta, ettepanekuga pöörata mõistetud ära kandmata karistus täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt rikkus I.K korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (s.o 10.06.2019. a, 11.06.2019. a ja 12.06.2019. a). Erakorralise ettekande arutamisel muutis kriminaalhooldusametnik ettepanekut ja taotles I.K-le ravikohustuse määramist. Tartu Maakohtu 09.07.2019. a määrusega kohustati I.K KarS § 75 lg 2 p 5 alusel alluma ravile. Kohtumäärus jõustus 25.07.2019. a. 25.02.2020. a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande I.K kohta, ettepanekuga pikendada määratud katseaja pikkust. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastas Politsei- ja Piirivalveamet 10.01.2020. a kell 16.49 ajal alkoholisisalduse I.K väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. I.K selgituse kohaselt sai ta reedel kokku vana lastekodu poisiga ja võttis temaga alkoholi. Kriminaalhoolduse ajal on kokku toimunud 17 kohtumist, neist kolmel esimesel kohtumisel tuvastati I.K alkoholijoove. I.K on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu neljal korral: 10.06.2019. a registreerimisel, 11.06.2019. a registreerimisel ja 12.06.2019. a registreerimisel. Kriminaalhooldusametnik esitas 12.06.2019. a erakorralise ettekande, ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. I.K oli motiveeritud asuma ravile, mistõttu kriminaalhooldusametnik taganes esialgsest ettepanekust. Tartu maakohtu 09.07.2019. a määrusega kohustati I.K alluma ravile. Kriminaalhooldusametnik sai 14.01.2020. a kõne piirkonnapolitseinik Tiia Treialilt, kes teatas, et Politsei- ja Piirivalveameti patrull tuvastas I.K 10.01.2020. a kella 16.49 ajal Kalevi 1, Tartu linnas alkoholisisalduse väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. 20.01.2020. a Politsei- ja Piirivalveameti päringu vastuse põhjal sai politsei väljakutse aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvasse turvaruumi, kuhu oli toimetatud joobes meesterahvas, keda sooviti politseile üle anda. Isikuna tuvastati I.K. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku vastuskirja kohaselt pöördus I.K „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse raames vaimse tervise õe vastuvõtule 19.06.2019. a. I.K alustas ambulatoorset päevaravi 13.09.2019. a, kus viibis kuni 13.11.2019. a. Alates 14.11.2019. a oli kodusel raviskeemil, kuid oli endiselt arstide jälgimise all. I.K pöördus 27.01.2020. a tagasi ambulatoorsele päevaravile, kus osaleb ettekande esitamise kuupäeva seisuga. Isik on kriminaalhoolduse jooksul muutunud avatumaks ja koostöö on sujuv. I.K ei ole peale algseid intsidente enam kordagi rikkunud registreerimiskohustust ja asus täitma kohtu poolt määratud ravikohustust. Seetõttu teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada katseaja pikkust.
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne katseaja pikendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 74 lg 4 sätestab, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi
vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohtu hinnangul on tuvastatud, et I.K 10.01.2020. a rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati alkoholisisaldus I.K väljahingatavas õhus 1,320 mg/l kohta. I.K selgitusi arvestades puudusid rikkumise toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Vaatamata sellele, et I.K on rikkunud taaskord alkoholi tarvitamise keeldu (Tartu Maakohtu 09.07.2019. a määrusega määrati lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keelu korduvate rikkumiste tõttu alluda ravile), leiab kohus, et käesoleval ajal on põhjendatud jätkata kriminaalhooldust ning anda I.K-le järjekordselt võimalus tõestada, et ta on võimeline kohtu poolt määratud kohustusi täitma korrektselt ja nõuetekohaselt. Siinkohal arvestab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande kohaselt on I.K puhul täheldatud kriminaalhoolduse ajal olulisi muutusi - I.K on muutunud avatumaks ja ta on asunud täitma ka ravikohustust. Kuigi I.K on toimunud jaanuaris 2020. a tagasilangus ja ta on asunud taaskord alkoholi tarvitama, peab kohus oluliseks, et I.K on pöördunud taaskord „Kainem ja tervem Eesti“ programmi raames päevaravile. Seega on I.K astunud samme selleks, et tagasilangus ületada, järgida nõuetekohaselt raviskeemi ja lõpetada alkoholi tarvitamine. Kuna kohtu hinnangul on kuriteoriskide maksimaalseks maandamiseks jätkuvalt äärmiselt oluline, et I.K lõpetaks alkoholi tarvitamise, on põhjendatud anda I.K-le võimalus alluda jätkuvalt alkoholismivastasele ravile. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku ettepanek I.K-le määratud katseaja pikendamiseks on põhjendatud. Kohtu arvates tuleb katseaega pikendada 2. kuu võrra. See on piisav aeg selleks, et I.K saaks oma käitumisega näidata, et ta on suuteline kohtu poolt määratud nõudeid ja kohustusi korrektselt täitma.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.