Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
2. märts 2020
Kriminaalasja number
1-17-2925
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 28. jaanuari 2020. a määrus Valeri Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse liik
Määruskaebus
Kaebuse esitaja
Süüdimõistetu Valeri Presnjaki (isikukood 38812060284) kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Paabumets
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure Valeri Presnjakile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot 80 senti (sh käibemaks 10 eurot 80 senti).
Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Valeri Presnjakilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot 80 senti, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel viidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Tähtajaks menetluskulu tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.
1 (4)
Harju Maakohtu 6. aprilli 2017. a otsusega tunnistati Valeri Presnjak süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. V. Presnjaki karistusaja alguseks arvestati tema kahtlustatavana kinnipidamine, s.o 18. jaanuar 2017. Süüdimõistetu karistuse kandmine lõpeb 18. jaanuaril 2021.
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määrusega jäeti V. Presnjak tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Maakohtu hinnangul ei ole V. Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine põhjendatud. Kohus tuvastas, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda tema varasem elukäik ja isiksus ning kuriteo toimepanemise asjaolud.
V. Presnjakki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. V. Presnjak kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud on rasked: V. Presnjaki kodust leiti narkootilist ainet 1103 g, milles sisalduv amfetamiini kogus puhtal kujul oli mitte vähem kui 161,9 g. Nimetatud amfetamiini kogusega saanuks narkojoobe tekitada ligikaudu 1245-le inimesele. V. Presnjaki selgituste kohaselt tegeles ta narkootiliste ainetega edasimüümise eesmärgil.
Kohtu hinnangul on V. Presnjaki peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks asjaolu, et süüdimõistetu on ise narkootiliste ainete tarvitaja (meditsiiniosakonna andmetel on diagnoositud sõltuvus). V. Presnjaki selgituste kohaselt alustas ta narkootiliste ainete tarvitamist 12-13 aastat tagasi. Ta suitsetas enne vangistust igapäevaselt kanepit ning tarbis amfetamiini ja kokaiini korra nädalas.
Kohus pidas positiivseks, et V. Presnjak on otsustanud narkootikumidest lõplikult loobuda ning süüdimõistetul on vabanemise korral tagatud kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Samuti arvestas kohus, et süüdimõistetu on omandanud riigikeele A2 tasemel, ta on õppinud 9. klassis (lõpetamata) ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Samas on V. Presnjak üritanud ka varasemalt narkootiliste ainete tarvitamist edutult lõpetada ning üldjoontes on süüdimõistetul kõik eelnimetatud eeldused ka varasemalt eksisteerinud, ent need ei ole takistanud süüdimõistetut kuritegusid toimepanemast. Kohtu veendumust ei muuda ka asjaolu, et V. Presnjak on vangistuse ajal tutvunud tüdruksõbraga, kelle eest soovib süüdimõistetu vabaduses hoolt kanda ning temaga perekonda luua.
V. Presnjak on küll vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, kuid programmi „Eluviisitreening“ läbiviija tagasiside kohaselt näib V. Presnjak olevat alles narkootikumidest loobumise kaalutlemise staadiumis, tema töövihik on täidetud pealiskaudselt ning ta on kohtumiste käigus üldsõnaline. Seega ei ole kohus veendunud, et ainuüksi vangistuses läbitud sotsiaalprogrammidest omandatud teadmiste ja spordiga tegelemise pinnalt on V. Presnjak suuteline vabaduses vältima tagasilangusi, mistõttu ei ole V. Presnjaki puhul uute kuritegude toimepanku riskid maksimaalselt maandatud.
2 (4)
Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2020. a määruse peale esitas määruskaebuse V. Presnjaki kaitsja, kes palub maakohtu määruse tühistada ja vabastada V. Presnjaki tingimisi enne tähtaega vangistusest.
Kaitsja on seisukohal, et maakohtu põhjendused on formaalsed. Kohus ei ole põhjendanud ärakantud karistuse positiivse mõju puudumist, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Kaitsja hinnangul on tagatud vajalikud tingimused V. Presnjaki resotsialiseerumiseks ning maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole põhjendanud, kas karistus on eesmärgi täitnud või mitte, ning kohtu otsustus rajaneb tõendite ja asjaolude valikulisel hindamisel.
toetav lähivõrgustik. Kuigi V. Presnjak on väljendanud soovi asuda pärast vangistusest vabastamist tööle logistikafirmasse, hoiduda alkoholist ja narkootilistest ainetest ning luua perekond, ei ole ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga veendunud, et süüdimõistetu suudab endale seatud eesmärke täita.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.