lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-1315/155

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 25.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-1315/155
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
25.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1125
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-1315/68Viru Maakohus Narva kohtumaja28.11.20171-17-1315/77Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.01.20181-17-1315/98Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium05.06.20181-17-1315/176Viru Maakohus Narva kohtumaja01.04.20211-17-1315/181Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium26.04.2021

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
1-25-5924/5Viru Maakohus Narva kohtumaja31.10.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 25. veebruar 2020 1-17-1315 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau Juri Hohlov (isikukood 36110012219) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu 17. jaanuar 2020. a määrus Süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Viru Maakohtu 17. jaanuari 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Barrister Narva osakond Juri Hohlovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 5,40 eurot.
3.Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Juri Hohlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Juri Hohlov tunnistati süüdi Viru Maakohtu 11. aprilli 2019. a otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Teda karistati 4-aastase vangistusega. Viru Maakohtu 28. novembri 2017. a määrusega mõisteti J. Hohlov süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi. Viru Maakohtu 10. mai 2018. a määrusega liideti karistused ning üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõisteti J. Hohlovile karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 8. september 2016. Karistus lõpeb 8. septembril 2021.
2.Vangla ja prokuratuur J. Hohlovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
3.Viru Maakohtu 17. jaanuari 2020. a määrusega jäeti J. Hohlov tingimisi enne tähtaega vabastamata. Täitmata on tingimisi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused.
4.Kohus luges positiivseks ja uue kuriteo riske maandavateks tegevusteks J. Hohlovi osalemise erinevates programmides ja töötamise.
5.Kinnipeetav tuleb siiski jätta vabastamata. Nimelt puudub J. Hohlovil vabanedes töökoht. Tal on mõningane töökogemus, ent erialasid ta omandanud ei ole. J. Hohlovil on probleeme alkoholi ja narkootikumidega. Alkoholijoobes olles käitub ta agressiivselt. J. Hohlovi tutvusringkonda kuuluvad muuhulgas narkootikume tarvitavad isikud. Vangistuses on J. Hohlovil üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Tal on ka suured võlad, mis on uue kuriteo riskiteguriks, sest kuritegusid pani J. Hohlov toime varalise kasu saamiseks. Rahaliste raskute ilmnemisel on seega oht uuteks kuritegudeks.
6.Ka kuriteo asjaolusid arvestades ei ole J. Hohlovi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Oht seisneb samalaadsete kuritegude toimepanemises. Süüdlasel on 3 kehtivat kriminaalkaristust. Ta kannab kaheksandat vangistust (hetkel korduvalt toime pandud kehalise väärkohtlemise eest). J. Hohlov on pika aja jooksul olnud toime pannud vägivallaja narkokuritegusid. Isiku varasemat elukäiku arvestades on väheveenev ka tema lubadus pöörduda rehabilitatsioonikeskusesse.
7.Kokkuvõtvalt leidis kohus, et J. Hohlovi positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid argumente (võlgade olemasolu, kuriteo asjaolud, korduvkaristatus samalaadsete kuritegude eest, distsiplinaarkaristus, lähisuhtevõrgustiku ja töökoha puudumine ning alkoholiprobleemid). Seetõttu tuleb J. Hohlovil karistuse kandmist jätkata.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega J. Hohlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
9.Kohus jättis põhjendamatult arvestamata J. Hohlovi soovi pöörduda vabanemisel narkorehabilitatsioonikeskusesse. Kuna J. Hohlov soovib ravile minna, ei ole kohtu seisukohad töökoha puudumise osas asjakohased. Kõik vajaliku saab J. Hohlov keskusest.
10.KarS § 76 lg 4 mõttes ei ole kõige olulisem arvestada kuriteo asjaolusid. Arvestama peaks, et J. Hohlov tunnistab narkosõltuvust ja soovib asuda ravile. Kuritegude sooritamine on olnud seotud narkootikumidega, mistõttu on neist vabanemisel alust arvata, et ta edaspidi kuritegusid toime ei pane.
11.Kohus jättis põhjendamata, miks kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid argumente. Narkosõltuvusest vabanemise soov ja nõusolek minna rehabilitatsioonile on uue kuriteo riski vähendav tegevus, mida peab arvestama ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Vanglas töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine ja soov sõltuvusest vabaneda kaaluvad üles kuriteo toimepanemise asjaolud ja isiku varasema elukäigu.
12.Ennetähtaegse vabastamise korral täidetakse karistuse eesmärgid riigi jaoks odavamate vahenditega. Uue kuriteo riske on võimalik vähendada kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamisega ning lisakohustusega. 2(4)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
14.Kaitsja arvates esineb maakohtu lahendis diskretsiooniviga, kuivõrd kohus jättis arvestamata isiku soovi minna narkorehabilitatsiooni. See koos isikut muude positiivselt iseloomustatavate asjaoludega (töötamine ja sotsiaalprogrammide läbimine) kaalub üles kaitsja arvates üles isiku varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolud.
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks isiku varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud (korduv samalaadne vägivaldne ning narkokuritegude toimepanemine), osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristus), aga ka süüdlase isik (narkootikumidega ja alkoholiga seotud probleemid, agressiivne ja mõtlematu käitumine alkoholijoobes, korduvkaristatus) ning elutingimused ja tagajärjed, mida süüdlasele toob ennetähtaegne vabastamine (riskid seoses tutvusringkonna, garanteeritud töökoha puudumise, suurte võlanõuete ja puuduva toetava lähivõrgustikuga) ei tekitanud maakohtus veendumust, et J. Hohlov ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus J. Hohlovi vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
16.Ehkki J. Hohlov on tõepoolest avaldanud soovi minna rehabilitatsioonikeskusesse, ei ole ka ringkonnakohus veendunud, et J. Hohlov seda teeb, sest iseloomustuses kajastatu kohaselt ei pruugi selleks koheselt võimalust avaneda (KoTo, tl 27 pöördel). Iseloomustusest nähtuvalt ei piirdu J. Hohlovi probleemkäitumine üksnes narkootikumidega. Riski ja ohtlikkust on J. Hohlovi puhul täheldatud enamikus hinnatavates kategooriates. Sealhulgas on ka tema mõtlemises ja hoiakutes jooni (nt kalduvus käituda ebameeldivates olukordades agressiivselt, vältida vastustust ning süüdistada eluolukorda, puuduv empaatiavõime (KoTo, tl 28)), mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et suure ohuprognoosiga süüdimõistetu suudaks vabaduses elada uusi kuritegusid toime panemata. Sel põhjusel leiab ringkonnakohus, et praegusel ajal ei ole J. Hohlovi uue kuriteo riske võimalik vähendada kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamisega ning talle lisakohustuste panemisega.
17.Kuna apellatsioonikohus ei tuvastanud maakohtu määrusest kaalutlusvigu, mis tingiksid vaidlustatava määruse tühistamise ja J. Hohlovi vabastamise praegusel ajal, siis jääb määruskaebus rahuldamata (KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 1).
18.Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit. Kaitsja palub määrata OÜle Advokaadibüroo Barrister riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot).

3(4)

19.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel J. Hohlovi kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.