Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

Tartu Vangla esitas 02.01.2020 kohtule Timur Abukarovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab Timur Abukarovi suhtes käitumiskontrolli kohaldamist. Timur Abukarov selgitas kohtuistungil, et plaanib vabanemise järgselt minna mõneks ajaks elama ema juurde Tallinnasse. Pärast 12. klassi lõpetamist juunikuus soovib ta aga sõita xxxxx linna Venemaale oma isa juurde ning minna õppima medõeks. Isa on nõus teda enda juurde elama võtma. Ta on oma vanematega olukorda arutanud ning üheskoos on jõutud arusaamisele, et parim lahendus on Eestist ära minna. Süüdimõistetu ei olnud mitte mingil juhul nõus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Ta soovib väga minna elama Venemaale ja otsustada ise oma elu üle. Prokurör leidis, et Timur Abukarovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on võimalik ja põhjendatud. Tegemist on noore inimesega, kes on suure osa oma elust veetnud vanglas, mistõttu on talle vabaduses vajalik täiendav tugi kriminaalhooldaja näol. Prokuröri hinnangul on kinnipeetava väited Venemaale asumise kohta paljasõnalised. Kui arutati tema ennetähtaegset vabanemist, kinnitas ta kohtuistungil, et plaanib jätkata õiguskuulekat elu Eestis.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ning enne seda vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. või 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. või 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine ja ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Timur Abukarov kannab 4 aasta pikkust karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ehk tahtliku kuriteo eest. Teda on varasemalt karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest (Harju Maakohtu 03.02.2011 otsusega kriminaalasjas 1-11-1171). Seega on täidetud formaalsed alused Timur Abukarovi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab, kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Timur Abukarov kannab kolmandat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta narkootikumide käitlemise eest suures koguses. Vangistuse jooksul ta lõpetanud põhihariduse ja jätkanud keskhariduse omandamisega, õppinud eesti keelt ja osalenud sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav paigutati avavanglasse, kuid rikkumiste tõttu paigutati tagasi vangla kinnisesse osasse. Kinnipeetavat toetab perekond Eestis ning Venemaal elav isa. Vabanedes soovib süüdimõistetu keskenduda hariduse omandamisele, ta plaanib lõpetada Eestis 12. klassi ning seejärel minna Venemaale edasi õppima. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on süüdimõistetul suur soov minna elama Venemaale isa juurde ja omandada talle huvipakkuv eriala.

2 (3)

Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole Timur Abukarovi puhul need meetmed ammendunud. Oluline on, et vangistuse ajal on tegeletud kuriteoriskide maandamisega, mis võiks süüdimõistetu edasise seaduskuuleka käitumise tagada. Ka kinnipeetav ise on avaldanud, et soovib oma varasemat eluviisi muuta ja on ette võtnud selleks konkreetseid tegevusi. Süüdimõistetul on konkreetne ja realistlik plaan edasiselt hakkama saamiseks ning lähedased toetavad teda. Kuigi ta on viibinud korduvalt vangistuses, on tema käitumine praeguse karistuse kandmise ajal olnud valdavalt hea. Ta on läbinud kuriteoriske maandavaid tegevusi, osaledes aktiivselt mitmetes sotsiaalprogrammides. Lisaks on ta õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja eriala, mis näitab isiku motivatsiooni õppida ja ennast arendada. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel peab kohus arvestama ka neid tagajärgi, mida käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Praegusel juhul tähendaks Timur Abukarovile käitumiskontrolli kohaldamine muuhulgas ka seda, et ta ei saaks asuda välisriiki elama ja õppima, vaid oleks kohustatud jääma keskkonda, milles ta ei ole varasemalt õiguskuulekalt hakkama saanud. Kohus leiab, et elukeskkonna vahetus võib süüdimõistetule pigem positiivselt mõjuda ja aidata tal edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduda. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Timur Abukarovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.