Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-19-8796 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07. veebruarist 2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 07. veebruarist 2020.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu H.I ́i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8806 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud, 21.12.2018.a kella 18.13 paiku XXX asuvas korteris lõi oma XXX I R vasaku käe rusikaga näkku nina piirkonda. Sellise teoga tekitas H.I kannatanule I R füüsilist valu ja kehavigastusi – nina pindmine vigastus. Sel moel pani H.I toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav H.I seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi osaliselt. H.I taotles enda ülekuulamist, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Ta tunnistas fakti, et tekitas teisele inimesele füüsilist valu, aga see toimus juhuslikult, kui ta magas ja oli ebakaine, midagi nägi unes. 21.12.2018 olid matused. Kodus olid külalised. Matuste jooksul ta tarvitas alkoholi, umbes 300 grammi. Tema abikaasa samuti tarvitas alkoholi, ka umbes 300 grammi. Pärast abikaasa hakkas nõusid pesema, aga tema läks magama. Kui ta ärkas, siis oli pime, I ei olnud. Läks suitsetama, pani riided selga, tahtis poodi minna, et õlut osta. Politseinikud sisenesid korteri. Uks ei olnud lukustatud. Politseinikud toimetasid teda politseisse. Ülekuulamine toimus järgmisel päeval, ta ei lugenud ülekuulamise protokolli, kuna võib lugeda ainult prillidega. Uurija luges ette ülekuulamise protokolli, aga kuna tal on invaliidsus ja vasak kõrv üldse ei kuule, siis ta ei saanud midagi aru. Kui tuli tagasi koju, siis abikaasa ütles, et ta /Aleksandr/ unes olles, hakkas midagi rääkima ja kätega vehkima, juhulikult toimus see, et vehkides kätega tabas tema nägu. Abikaasa ütles, et löök toimus vastu nina ja teda toimetati kiirabiga haiglasse, tal oli verejooks. Kõik toimus juhuslikult. Kannatanu I R palus teha õigeksmõistev kohtuotsus, sest H.I ei ole süüdi. Kui H.I on päris purjus, siis tema ei valda oma keha. Kui ta magab, siis vehib käte ja jalgadega. Kannatanu mäletab, et ta ärkas öösel selle tõttu, et mees hakkas karjuma ja temal oli kõrgendatud hääl. Kannatanu püüdis teda äratada, lükkas teda ja see provotseeris lööki. Kannatanu oli vasakul ja vasaku käega mees lõi vastu kannatanu nägu. Kannatanu ise oli ebakaine ja selle löögi tagajärjel ta ehmus. Ta võttis paanikas telefoni, mis oli voodi kõrval ja jooksis trepile. Mees lõi kannatanut tahtmatult, kogemata unes. Kannatanu arvab, et oma tegevusega /üles äratamisega/ ta provotseeris lööki (äkki mees nägi midagi unes, aga kannatanu lükkas ja ütles „Saša, Saša“). Kannatanu mäletab, et läks magama kella 04.00 paiku, aga kiirabi viibis kohal juba 06.00 paiku. Kannatanu haaras telefoni ja jooksis trepikotta, kuna ei saanud aru, mis toimub. Ta oli kerges

1-19-8796 riietuses. Ta tegi kõne hädaabi lühinumbrile 112. Ta tahtis helistada kiirabisse, aga tuli välja, et ta helistas hädanumbrile ja ebaadekvaatselt vastas dispetšeri küsimustele. Löögi tagajärjel ta ehmus ja jooks välja trepikotta, ta hakkas abi kutsuma, kuna ehmus selle tõttu, et tal hakkas väga tugev verejooks, mis oli nagu purskkaev. Veri oli igal pool nii trepikoja põrandal, kui ka seintel ja akna peal. Ta kutsus appi, karjus ja naaber N L kutsus välja kiirabi. Kannatanul tihti jookseb ninast verd. Võib-olla 10 korda kuus. Prokurör leidis, et H.I süü on tõendatud kriminaaltoimiku materjalidega. Prokuratuur on seisukohal, et süüdistus on põhjendatud. Prokurör palub tunnistada H.I süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Prokurör palus välja mõista süüdistatavalt menetluskulud täies mahus. Kaitsja palus mõista H.I õigeks. Süüdistatav magades vehkis käega ja tabas vastu kannatanu nina, mille tulemusel tema ninast hakkas tugevalt verd jooksma. See tähendab, et süüdistataval ei olnud tahtlust lüüa kannatanut vastu nina, perekonnas ei toimunud skandaale ja seega ei olnud põhjust löömiseks. Süüdistatav ei saanud kontrollida oma tegevusi siis, kui ta magas. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 233 lg 1 kohaselt lahendab kohus lühimenetluses kriminaalasja tunnistajaid, asjatundjaid ja eksperte välja kutsumata, kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg 5 kohaselt võib süüdistatav taotleda enda ülekuulamist kohtus. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kuulanud ära süüdistatava seisukoha süü tunnistamise küsimuses, kannatanu ning uurinud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et H.I süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil on avaldatud: -21.12.2018 tunnistaja N M ütlused, millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kella 18.20 paiku politsei väljakutse põhjus tingitud H.I ́i vägivaldsest käitumisest kannatanu I R suhtes, samuti kirjeldavad ütlused sündmuskoha kuriteojärgset olustikku, sh kannatanu kuriteojärgset seisundit (tl 1-3). - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (112 kõne vaatlus), millest nähtuvalt oli 21.12.2018.a kell 18.13 politsei väljakutse põhjus seotud asjaoluga, et XXX kasutas meesterahvas oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda (tl 4-10).

1-19-8796 - 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokoll (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) tõendab sündmuskoha kuriteojärgset olustikku politsei saabudes (tl 4-10). - 23.12.2018 ettekanne tõendab, et 22.12.2018.a I R oli joobes ja ei ole võimeline ütluseid andma (tl 11). - 08.01.2019 kannatanu I R ütlused – kannatanu kinnitab oma ütlustes, et H.I lõi teda rusikaga näkku, kuid tegi seda tahtmatult (tl 12-18). - 29.04.2019 SA Narva Haigla vastus päringule, patsiendikaart nr XXX ja kiirabikaart tõendavad kannatanu kuriteojärgset tervislikku seisundit ning temal tuvastatud kehavigastusi (tl 19-23). - 21.12.2018 lähisuhtevägivalla infoleht – kinnitab H.I ́i vägivaldset käitumist enda abikaasa I R suhtes (tl 24-25). - Teade lähisuhtevägivalla juhtumi kohta tõendab, et 03.01.2019.a kannatanu peres oli politseiametnike poolt teostatud järelkontroll, mille käigus vesteldi nii ohvri kui ka vägivallatsejaga ning vestlusel selgus, et I R ja H.I mõlemad kuritarvitavad alkoholi, mille tõttu peres tekivad arusaaamatused ja konfliktid. Olles mõlemad joobeseisundis neil on keeruline ühel elamispinnal läbi saada, et mitte rikkuda teineteise õiguseid ja järgida ühiskonnas väljakujunenud käitumis- ja suhtlemisnorme. Lähisuhtevägivalla juhtumid selles peres leivad aset korduvalt ja vaatamata politsei sekkumisele olukord ei muutu (tl 26). - 21.12.2018 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab H.I ́i kahtlustatavana kinnipidamise aega, kohta ja alust (tl 30-35). - Kahtlustatava H.I ülekuulamise protokoll tõendab, et 21.12.2018 peres oli konflikt (tl 3944). - 06.05.2019 tunnistaja N L ütlused kinnitavad kannatanu kuriteojärgset käitumist, mh abi otsimist (tl 46-50). - Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 otsus nr 1-15-8806 – tõendab asjaolu, et H.I ́i on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi varasemalt kriminaalkorras karistatud, st tõendab kvalifitseeriva tunnusena korduvust (tl 52-56). Kohtulikul uurimisel ei olnud vaidlust, et H.I oma abikaasat rusikaga näkku lõi, vaidlus oli selles, kas käega löömine oli tahtlik tegu või oli tegemist õnnetusjuhtumiga. Kohtu arvates on väga oluline hinnata kannatanu käitumist ja alates sellest hetkes, kui ta üles ärkas . Kohus on analüüsinud kannatanu käitumist. Kohus on asunud seisukohale, et kannatanu käitumine tekitab veendumust, et see löömine oli tahtlik:

1-19-8796

ja kannatanu I

R

ütluste analüüsil ilmnevad järgmised

1-19-8796 ei olnud, mees lõi kogematta, unes. Kuid sellest, et peres tõepoolest oli 21.12.2018 konflikt abikaasade vahel, teatab kannatanu Häirekeskusele (tl 4-5), et mees ei ava talle ust ja et lööb tema maha, ning süüdistatav kinnitab konflikti olemasolu abikaasaga politseitöötajatele, teatades, et naine käis kodust ära ja „ta ei tea, kust ta sellisena tuli“ (tl 6).

1-19-8796 tõepoolest näha, et kannatanu on joobes ja pole võimeline ütluseid andma (tl 11). Kohus leiab, et löömine oli tahtlik, see ei olnud õnnetusjuhtum nii nagu süüdistatav ja kannatanu kohtuistungil on väitnud. Kohus on arvamusel, et süüdistus on põhjendatud. N M ja N L ütlustega haakuvad 06.05.2019 asitõendi vaatlusprotokollid (112 kõne vaatlus) (politseiametniku vormikaamera videosalvestis) ja patsiendikaart nr XXX ning kiirabikaart. Kohus usaldab N M ja N L ütlusi. Kohus ei näe vastuolusid N M ja N L a ütluste vahel. Kohus leiab, et need tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Samas olid süüdistatava ja kannatanu ütlustes vasturääkivused. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Valu põhjustatud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04 p 8). Kohus leiab, et tõendatud on see, et H.I poolt tehtud rusikaga löögi tulemusel tundis kannatanu valu. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, mida tuleb mõista kui tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-50-13 p 12). Kohus leiab, et materjalides kogutud tõenditega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kannatanu tundis H.I poolse kehalise väärkohtlemise tõttu valu ning kannatanule valuaistingu tekitamine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. KarS § 121 lg 2 sätestab kehalise väärkohtlemise enamohtlikumad koosseisud. Seadusandja on pidanud nende karistusmäära ülempiiriks vajalikuks panna kuni 5 aastat vangistust. KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseerib vastutuse lähi- või sõltuvussuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise eest, nähes ette kaks spetsiifilist teoobjekti – toimepanijaga lähisuhtes ja sõltuvuses oleva isiku. Perevägivalla probleem on Eestis terav ja seda soodustab nii elanikkonna suur alkoholilembus, suhteliselt salliv suhtumine vägivalda, kui ka stereotüüpsed hoiakud ja arusaamad naise rollist perekonnas. H.I lõi oma abikaasat I R , seega pani toime lähisuhte vägivalla. Peale selle H.I on isik, keda on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 25.11.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-8806 KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kriminaalkorras karistatud. Kohtupraktikas on korduvuse kohta märgitud, et kui isik on varem kohtu poolt karistatud kehalise väärkohtlemise episoodis, siis on tegemist juriidilise retsidiivsusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-13-07, p 12). KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastavat asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Riigikohus on korduvalt öelnud, et tahtluse tuvastamisel tuleb hinnata objektiivseid asjaolusid. Kohus leiab, et H.I sai aru, et lüües kannatanut rusikaga näkku, tekitab ta kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi / nina pindmine vigastus/ ning tahtis seda. Seega tuleb H.I poolt toime pandud kuritegu kvalfitseerida KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. IV Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel

1-19-8796 kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid KarS § 58 ja 57 mõttes H.I tegevuses ei esine. KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et kergemaliigilisem karistus, s.o rahaline karistus, antud juhul kohaldamisele ei kuulu, kuna süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult, tal puudub alaline sissetulek, mis võimaldaks rahalist karistust tasuda. Ka süüdistatava varasem käitumine välistab rahalise karistuse, kui kergemaliigilise karistuse, kohaldamise. H.I on varem karistatud lähisuhtevägivalla eest, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades ülaltoodut on kohus seisukohal, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik kohaldada H.I-le karistuseks ainult vangistust. Kuivõrd kehaline väärkohtlemine, milles H.I süüdistatakse kannatanule tõsiseid tervisekahjustusi ei tekitanud, siis kõiki asjaolusid kogumis arvestades kohus leiab, et keskmises määras karistamine ei ole põhjendatud, aga arvestades kehtivat 25.11.2015.a karistusostust, mille järgi mõisteti H.I-le lähisuhtevägivalla kuriteo eest 1 aasta 2 kuud vangistust, siis oleks põhjendatud H.I karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuna kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada H.I vangistusega 1 aasta. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik H.I karistusest tingimisi vabastada allutades ta käitumiskontrollile, arvestades süüdlase isikut, kuriteo tehiolusid. Kohus leiab, et teda saab mõjutada õiguskuulekale käitumisele ka tingimisi karistust kohaldades. Kohus kohaldab KarS § 74 lg 1 ja 3 sätestatut ning jätab vangistuse täitmisele pööramata kui H.I ei pane 1 aasta 1 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid (oli alkoholijoobes), peab kohus põhjendatuks määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud lisakohustuseks alkoholi mittetarvitamise. V. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasuga seotud kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kuulub H.I-lt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, kuna tegemist on teise raskusastme kuriteoga. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kuulub H.I-lt väljamõistmisele ka määratud kaitsjale Tatjana

1-19-8796 Massalinale väljamakstav eeluurimisel osalemistasu summas 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.