Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-16-1105
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Merili Riga
Tõlk
Alla Lašmanova
Prokurör
-
Kriminaalasi
Süüdimõistetu J.K tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine
Süüdimõistetu Kaitsja
J.K isikukood: XXX; asukoht: XXXX; elukoht vabanemisel: puudub; töökoht vabanemisel: puudub Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, kohtunik määras:
Jätta J.K temale Tartu Maakohtu 10.02.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1105 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas J.K-d 10.02.2016. a otsusega KarS § 424 järgi 1 aasta
6 kuu pikkuse vangistusega, arvas KarS § 68 lg 1 alusel 2 eelvangistuses viibitud päeva karistusaja hulka ja luges kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.08.2015. a otsusega mõistetud 2 aasta 7 kuu 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ja mõistis kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 11.02.2016. Kohtuotsus jõustus 26.02.2016. Tartu Maakohus karistas J.K-d 17.08.2015. a otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. J.K kannab karistust ka Tartu Maakohtu 30.10.2014. a otsuse alusel, millega karistati teda KarS § 424 järgi 6-kuulise vangistusega. Tartu Maakohus vabastas 15.09.2017. a määrusega J.K 10.02.2016. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kohaldas 8 kuuks elektroonilist valvet, allutas süüdimõistetu 24 kuuks käitumiskontrollile ja määras katseaja kuni 28.03.2020. Määrus jõustus 03.10.2017 ja J.K vabanes samal päeval vangistusest. Harju Maakohus pikendas 07.12.2017. a määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel J.K elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra, sest süüdimõistetu rikkus kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve nõudeid, eemaldas keha küljest elektroonilise valve seadme ja lahkus kohtu määratud elukohast. Tartu Maakohus pikendas 30.08.2018. a määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel J.K elektroonilise valve tähtaega veel 2 kuu võrra, sest süüdimõistetu rikkus korduvalt elektroonilise valve ajakava. Tartu Maakohus pööras 06.02.2019. a määrusega kriminaalhooldaja erakorralise ettekande alusel J.K-le 10.02.2016. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, lahkus kohtu määratud elukohast ja eemaldas keha küljest elektroonilise valve seadme. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 12.01.2019. Tartu Vangla ei toeta J.K ennetähtaegset vabanemist ja kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei soovi süüdimõistetu seda ka ise. J.K-l puudub koht, kuhu vabaduses elama asuda, ja tema enda sõnul ei suhtle ta sugulaste ega pereliikmetega. J.K-l puudub ka töökoht. Ta kannab vangistust viiendat korda. Varasemate vangistuste ajal omandas J.K keevitaja ja puidupingioperaatori erialad ning läbis eesti keele B2 taseme õppe, kuid vanglas viibimiste tõttu on töökogemus vähene. Süüdimõistetu peab töötamist oluliseks, kuid arvab, et varasemate karistuste tõttu on töökoha leidmine raskendatud. Kuritegude põhjusteks on puudulik probleemide lahendamise oskus, impulsiivsus ja tagajärgedele mittemõtlemine. Soodusteguriks on impulsiivne agressiivsus, mida võimendab alkoholi tarvitamine. Praeguse vangistuse ajal pole J.K olnud motiveeritud individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi läbima ja seetõttu on põhjusriskide maandamiseks planeeritud sotsiaalprogrammid läbimata. Eelmise vangistuse ajal 2018. aastal läbitud eluviisitreening pole J.K-le mõju avaldanud, sest ta tarvitas elektroonilise valve ajal vaatamata vastavale keelule siiski alkoholi. Tartu Vangla meditsiiniosakonna hinnangul pole süüdimõistetu alkoholisõltlane. Riskihindamisevestluse ajal ütles J.K , et tal pole alkoholiga probleemi. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ katkestati, sest ta polnud motiveeritud selles osalema. J.K on hetkel ärev ja kergesti ärrituv ning tal oli meditsiiniosakonna töötajaga konflikt. J.K ei näe hetkel rehabiliteerivatel tegevustel mõtet ega usu, et keegi saaks teda aidata. Samuti pole süüdimõistetu seadnud eesmärke ja ütleb vaid, et kui ta vabaneb, siis ta soovib
XXXX kolida. J.K ei ole motiveeritud ka vihaga tegelevat sotsiaalprogrammi läbima. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobuda puudub, sest süüdimõistetu pole enda sõnul üle aasta kordagi vabaduses viibinud ja leiab, et oskab vanglas paremini elada kui väljaspool vanglat. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Maarja-Liisa Kõiv nõustub Tartu Vangla seisukohaga ega toeta J.K tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu J.K selgitas, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda ja siis XXXX minna. Sotsiaalprogrammides ei ole ta osalenud, sest on need varem korduvalt läbinud ja ei näe mõtet neis uuesti osaleda. Kohtu seisukoht J.K kannab karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ja rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Vangistusseaduse § 76 lg-st 5 tuleneb, et kui kohus on KarS § 76 lg 7 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vanglateenistus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 või § 761 lg-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui ühe aasta möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest. Ka see kriteerium on täidetud. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. KarS § 76 lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. KarS § 76 lg 4 kohaselt on just konkreetse kuriteo asjaolude arvestamine vajalik otsustamaks, missuguseid potentsiaalseid riske isiku varasem käitumismuster endas kätkeb (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019. a määrus nr 1-09-14104, p-d 21 ja 22). Kohtu hinnangul pole senine vangistuses viibimine J.K-le soovitud mõju avaldanud ning pole alust arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt, allub tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ja täidab kohtu määratud kohustusi. Tartu Maakohus vabastas J.K 15.09.2017. a määrusega tingimisi enne tähtaega vangistusest, kuid Harju Maakohus pikendas juba 07.12.2017, kaks kuud pärast
J.K vangistusest vabanemist, elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra, sest süüdimõistetu eemaldas keha küljest elektroonilise valve seadme ja lahkus kohtu määratud elukohast. Seejärel pikendas Tartu Maakohus 30.08.2018 elektroonilise valve tähtaega veel 2 kuu võrra, sest J.K rikkus korduvalt elektroonilise valve ajakava. 06.02.2019 pööras Tartu Maakohus J.K-le 10.02.2016. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele, sest süüdimõistetu rikkus alkoholi tarvitamise keeldu, lahkus uuesti kohtu määratud elukohast ja eemaldas taas keha küljest elektroonilise valve seadme. Kokkuvõtlikult ei suhtunud J.K vangistusest ennetähtaegse vabanemisega kaasnevatesse kohustustesse ja kriminaalhooldusesse tõsiselt ning rikkus korduvalt talle pandud kohustusi kuni kohus pööras 10.02.2016. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele. Seejuures jätkas J.K talle pandud kohustuste rikkumist ka pärast seda, kui kohus oli kahel korral pikendanud elektroonilise valve tähtaega ja võimaldanud tal vabaduses oma käitumist parandada. J.K on pärast 10.02.2016. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist viibinud vanglas ca üks aasta (alates 12.01.2019). Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt pole J.K olnud selle aja jooksul motiveeritud individuaalses täitmiskavas planeeritud tegevusi läbima ja põhjusriskide maandamiseks planeeritud sotsiaalprogrammid on läbimata. Kuigi J.K puhul soodustavad kuritegude toimepanemist impulsiivne agressiivsus ja alkoholi tarvitamine, leiab süüdimõistetu, et tal pole alkoholiga probleeme. Sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ katkestati ja süüdimõistetu arvati sellest välja, sest ta polnud motiveeritud sotsiaalprogrammis osalema. Samuti pole J.K motiveeritud läbima vihaga tegelevat sotsiaalprogrammi. J.K ei soovi vangistusest ennetähtaegselt vabaneda. Kohus märgib, et eelnevast nähtuvalt ei tunnista J.K tema puhul kuritegude toimepanemist soodustavaid probleeme ega ole valmis vastavate riskide maandamiseks koostööd tegema. Seega pole J.K viimase vangistuses viibitud aasta jooksul oma suhtumist muutnud ja tema käitumine ei anna alust arvata, et ta käitub vabaduses õiguskuulekalt. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise perspektiivikuses ja J.K resotsialiseerumise edukuses tekitavad tõsiseid kahtlusi ka tema sotsiaalne ja majanduslik olukord ning varasem elukäik. Süüdimõistetul puudub vabaduses elu- ja töökoht ning sissetulek. Samuti ei suhtle ta enda sõnul sugulaste ja pereliikmetega ning seega puudub tal ka toetav tugivõrgustik. J.K on 42-aastane ja karistusregistri väljavõtte kohaselt on ta alates 1999. a lõpust (s.o viimase 20 aasta jooksul) viibinud vabaduses kokku vaid ca 3 aastat. Ülejäänud aja vältel on J.K kandnud vanglakaristusi. Arvestades eelnevat, on tema võime vabaduses toime tulla raskendatud ja rehabiliteerivates tegevustes osalemine ilmselgelt vajalik. Pidades samas silmas süüdimõistetu motivatsioonipuudust ja soovimatust rehabiliteerivatest tegevustes osaleda, ei osutu kohtu hinnangul süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamine tõenäoliselt edukaks. J.K suhtes pole karistuse eesmärgid veel saavutatud ja tema vangistusest vabastamine oleks ennatlik. Süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid ainuüksi see ei kaalu üles ülaltoodud asjaolusid. Arvestades eelnevat, jätab kohus J.K vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.