1-18-3746/60 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku määrata I.C-le käitumiskontroll 6 kuuks. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör Jane Pajus esitas kirjaliku arvamuse, milles toetab I.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. I.C ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist. Ta selgitas, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega ning on valmis täitma sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Kinnitas, et on reaalne asuda tööle peale vabanemist ja mitte tarvitada alkoholi katseajal. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. I.C kannab vangistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning praeguseks on tal kantud enam kui pool mõistetud karistusajast. Samuti on ta karistust kandnud enam kui neli kuud. Seega on täidetud formaalne eeldus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada süüdlase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. I.C kannab karistust korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on teda samalaadsete kuritegude eest karistatud ka varasemalt. Esmalt karistati teda tingimisi vangistusega 2011. a. Katseajal pani I.C aga toime uue kuriteo, mistõttu mõisteti uus karistus 2014. a juba liitkaristusena ning ta saadeti 10 kuuks vangistust kandma. Selle vangistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi enne tähtaega 2015. a alguses. Viimase kuriteo pani ta toime 2018. a aprillikuus. Ka sel korral anti talle võimalus oma käitumist vabaduses muuta ning mõistetud karistus pöörati koheselt täitmisele vaid osaliselt, jättes suurema osa vangistusest tingimisi katseaja ja käitumiskontrollile allutamisega täitmisele pööramata. Seda riigipoolset usaldust ei osanud I.C aga hinnata, kuna ei järginud temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti hoidis ta kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamiseks tuli kohtul ta tagaotsitavaks kuulutada ja vahistada. Seega on kohtu hinnangul ilmne, et varasemalt on süüdimõistetu suhtumine õiguskorda ja temale kehtestatud reeglitesse olnud ükskõikne ning ta ei ole hoolinud ka reeglite rikkumise negatiivsetest tagajärgedest. Süüdimõistetu on korduvalt pannud toime samasuguseid kuritegusid, mille soodusteguriks on olnud tema alkoholi tarvitamine. Seetõttu tuleb tema peamiseks riskiteguriks hoolimatu suhtumise kõrval lugeda just alkoholi tarvitamist ning kaaluda, mis on kõige otstarbekam viis nimetatud riskiteguri maandamiseks. 3 (5)

Vangistuse pikkusest tulenevalt ei ole süüdimõistetule vangistuses koostatud individuaalset täitmiskava. Siiski on temaga läbi viidud vestlused, kus keskenduti alkoholi tarvitamisele, tema mõtetele ja eesmärkidele seoses alkoholiga ning selgitati sellega seonduvaid asjaolusid. Vestluste läbiviija hinnangul oli süüdimõistetu vestlustel aktiivne ning avatud, arutles avameelselt sõltuvuse üle ja tunnistas, et ei ole teatud asjade peale varasemalt mõelnud. Süüdimõistetu saab aru, et alkohol on probleemiks, kuid samas ei ole valmis täielikult sellest loobuma, üritab piirduda rangelt õlle joomisega ning olukordades, kus näeb, et võib mingisugune probleem tekkida, oma mõtteid rohkem jälgida. Süüdimõistetu usub ennetustöösse ning oskab vajadusel abi otsida. Neid asjaolusid arvestades on kohtu hinnangul lootus, et süüdimõistetu on vangistuse ajal oma alkoholi tarvitamisega seonduvat käitumist täpsemalt analüüsinud, mõistab sellega kaasnevaid riskitegureid ning on valmis tulevikus selles osas oma tegevust rohkem jälgima. Samas on kaheldav, kas süüdimõistetu on valmis vabatahtlikult alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma ning igasuguse tarvitamise jätkamist tuleb kahtlemata lugeda ohuteguriks. Seetõttu oleks kohtu hinnangul kõige otstarbekam, kui süüdimõistetu vabaneks vangistuse kandmiselt koos alkoholi tarvitamise keeluga ning järelevalve ja toega, mida pakub ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus. Kuna süüdimõistetu on ise viidanud ka sellele, et varasemalt tuli tal alkoholi tarvitamist ette pigem n-ö pingelanguse olukordades ning ilmselt võib omamoodi pingelanguseks pidada ka vangistuse kandmiselt vabanemist, siis on kohtu hinnangul oluline, et nimetatud olukorras oleks süüdimõistetul distsiplineeriv asjaolu, mis mõjutaks teda vabanemise järgselt alkoholi tarvitamisest hoiduma ja seda vähemalt seniselt, kui ta on taaskord harjunud eluga vabaduses, kus on tunduvalt vähem piiranguid ja reegleid, kui on vangistuses. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine oleks tema kuriteoriskide jätkuva maandamise seisukohast ilmselt mõjusam kui tema vangistuse täielik ärakandmine ning vabanemine ilma kriminaalhoolduseta. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused ning tema käitumine vangistuse kandmise ajal. Nimelt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedased elukaaslase ja viimase laste näol. Tulevikuks on ta seadnud endale positiivsed eesmärgid, teadvustab, mida nende täitmiseks teha tuleb ning lähedaste toel on eesmärkide täitmine ka reaalne. Vangistuse kandmise ajal ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist ning suhtlemisel vanglaametnikega on olnud viisakas ja avatud. See annab kohtu hinnangul lootust, et süüdimõistetu suudab järgida ka temale ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kuigi enne käesoleva vangistuse kandmisele asumist ei järginud süüdimõistetu kriminaalhooldusega kaasnevat nõuet mitte lahkuda ilma kriminaalhooldusametniku loata Eestist ning viibida väljaspool Eestit, on kohtu hinnangul praeguses olukorras vabanemisel samasuguse rikkumise toimepanemine süüdimõistetu poolt vähemtõenäoline. Kui varasemalt oli selline rikkumine suuresti seotud süüdimõistetu töötamisega Soomes, siis nüüd on süüdimõistetul olemas kindel töökoht Eestis, mis maandab ilmselt riski samasuguse rikkumise kordumiseks. Kokkuvõttes leiab kohus, et kuigi süüdimõistetu on varasemalt suhtunud temale mõistetud karistustesse ükskõikselt ning jätkuvalt ei saa täielikult välistada tema poolt uue kuriteo toimepanemist vabaduses, on uue kuriteo toimepanemise oht tema vabastamisel enne tähtaega kriminaalhoolduse alla paremini maandatav kui vabastades ta pärast karistuse täielikku ärakandmist ilma kriminaalhoolduseta. Samuti on süüdimõistetu vangistuses näidanud, et suudab reeglitest kinni pidada, on mõtestanud oma probleemkäitumist ning on seadnud endale 4 (5)

tulevikuks õiguskuulekad eesmärgid. Seega võib loota, et tema suhtumises ja käitumises on toimunud vangistuse ajal positiivsed muutused ning ta on motiveeritud jätkama oma elu vabaduses õiguskuulekalt ja temale kehtestatud reegleid järgides. Toetavad on ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Seetõttu leiab kohus, et lisaks formaalsele eeldusele on täidetud ka sisulised eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ning ta tuleb temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse süüdlasele ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. I.C ärakandmata karistusaeg on ennetähtaegsel vabastamisel lühem kui kuus kuud. Seega tuleb talle kohaldada katseaega kestusega kuus kuud alates ennetähtaegse vabastamise määruse jõustumisest. Kohus leiab, et on põhjendatud allutada ta sama pikaks ajaks ka käitumiskontrollile, et tagada vajalikus ulatuses kriminaalhooldusametniku poolne järelevalve ja toetus vabaduses hakkamasaamiseks ning kuriteo riskiteguritest hoidumiseks. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning lisaks peab kohus vajalikuks määrata talle KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. Lisakohustuse määramine on vajalik süüdimõistetu õigusvastase käitumise ohu maandamiseks, kuna just alkoholi tarvitamine on olnud suuresti tema õigusvastase käitumise soodusteguriks ning seega aitaks sellest hoidumine maandada ka ohtu uute kuritegude toimepanemiseks. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, aitaks lisakohustuse määramine süüdimõistetut vabanemisel ka paremini distsiplineerida, kuna just vabanemisel võib olla suurim oht tema poolt alkoholi tarvitamisega jätkamiseks ning ei saa välistada, et see võib viia ka uue kuriteo toimepanemiseni. Samuti võiks pikemaaegne vabaduses alkoholi tarvitamisest hoidumine motiveerida süüdimõistetut selle tarvitamisest loobuma ka edaspidi või vähemalt oluliselt rohkem kontrollima oma tarvitamiskäitumist ning sellega kaanevaid ohte. Lisaks peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule ka KarS § 75 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustuse ehk kohustuse asuda tööle ühe kuu jooksul peale vabanemist. Nimetatud lisakohustus on oluline, et tagada süüdimõistetu mõtestatud tegevusega hõivatus ning vähendada seega riski alkoholi tarvitamisega jätkamiseks ja õigusvastaseks tegevuseks. Samuti aitab nimetatud lisakohustus maandada riski süüdimõistetu poolt kriminaalhooldusest kõrvalehoidumiseks viisil, nagu ta seda varasemalt käesolevas kriminaalasjas kriminaalhooldusel olles tegi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et on põhjendatud I.C tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, määrata talle katseaeg kuueks kuuks ning allutada ta samaks ajaks ka käitumiskontrollile koos kohustusega järgida eelnimetatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.