lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11267/38

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.01.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-17-11267/38
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.01.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1260
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11267/6Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja12.01.20181-17-11267/31Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja20.12.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

22. jaanuar 2020

Kohtuasja number

1-17-11267

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu Meelis Pulsti karistuse täitmisele pööramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 20. detsembri 2019. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Süüdimõistetu 39308213515), määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse pooled

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Meelis kaitsja

Pulsti (Pulst, isikukood advokaat Andres Veski

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Meelis Pulst mõisteti Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018. a otsusega süüdi KarS § 215 lg-te 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 kuud vangistust, KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust, ja KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti M. Pulstile liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka M. Pulsti kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja tema ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati M. Pulstile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22. aprilli 2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu ja 14 päeva vangistuse võrra. M. Pulstile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud ja 11 päeva vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 611 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati M. Pulsti katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahjude

katteks kannatanutele igakuiselt vähemalt 50 eurot kuni kõikide kahjude hüvitamiseni. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati M. Pulsti käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati M. Pulsti käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel.

2.Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 22. novembril 2019 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles palus M. Pulstile mõistetud karistuse täitmisele pöörata.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3.Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määrusega pöörati M. Pulstile mõistetud karistus täitmisele.
4.Maakohus märkis, et M. Pulst on erakorralise ettekande kohaselt rikkunud üldkasuliku töö tegemise kohustust ja registreerimiskohustust. M. Pulst ei ole teinud ajakava kohaselt üldkasulikku tööd 26. septembril 2019, 30. septembril 2019 ja terve 2019. a oktoobrikuu. Samuti ei ole M. Pulst ilmunud registreerimisele 5. septembril 2019 ja 4. novembril 2019. Kohtu hinnangul puuduvad rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Kohus ei pea mõjuvaks ka enamike rikkumiste puhul M. Pulsti poolt välja toodud argumenti töö kohta. Kohtuistungil on selgunud, et üldkasuliku töö ajakava on M. Pulsti töögraafikuga AS-is Stora Enso Eesti alati olnud kooskõlastatud. M. Pulstile on järjepidevalt võimaldatud ka tööl käia. Seda on kinnitanud ka M. Pulst ise. Sellele vaatamata ei ole M. Pulst oma kohustusi täitnud ega teinud mõistlikke pingutusi (nt kriminaalhooldajale teatamine, tööandjaga läbirääkimine jne) selleks, et üldkasuliku töö tegemist jätkata.
5.Kohtu hinnangul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine M. Pulsti puhul otstarbekas ning seda ennekõike M. Pulsti ükskõikse suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu määratud kohustust teha üldkasulikku tööd. M. Pulstile on korduvalt antud võimalusi jätkata vabaduses üldakasuliku töö tegemist ja seda vaatamata sellele, et M. Pulstil on tekkinud üldkasuliku töö tegemisega ja registreerimiskohustuse täitmisega probleeme juba kriminaalhoolduse alguses. Rikkumistele on kriminaalhooldusametnik reageerinud ka hoiatusega (viimati 2019. a juunis), kuid M. Pulsti käitumine on püsinud muutumatuna – ta ei pea kinni üldkasuliku töö tegemise ajakavast ega ilmu registreerimisele.
6.Käesolevaks ajaks on ilmne, et M. Pulst ei ole suuteline tegema ära talle määratud üldkasuliku töö tunde kohtu määratud aja jooksul (üldkasuliku töö tegemise lõpp on 30. jaanuaril 2020). M. Pulsti üldkasuliku töö tegemise tähtaega ei ole võimalik pikendada. Isegi, kui seadus võimaldaks tähtaega pikendada, ei oleks see kohtu hinnangul sisuliselt ikkagi põhjendatud. Seda põhjusel, et M. Pulst on väljendanud senise kriminaalhoolduse ajal ükskõikset ja hoolimatut suhtumist üldkasuliku töö tundide tegemisse. Kuni M. Pulst enda suhtumist ei muuda, ei ole ta võimeline üldkasuliku töö tunde ära tegema.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M. Pulstile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. KarS § 69 lg 6 teist lauset arvestades tuleb pöörata täitmisele M. Pulstile Tartu Maakohtu
12.jaanuari 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11267 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 119,5 tundi üldkasulikku tööd, mis ümberarvestatuna teeb 3 kuud ja 29 päeva vangistust.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Pulsti kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja jätta karistuse täitmisele pööramata. 2(4)
9.Määruskaebuse kohaselt olid M. Pulstil rikkumiste toimepanemiseks mõjuvad põhjused. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kui M. Pulst oli unustanud või segi ajanud kuupäeva, mil registreerimiskohustust täita, lepiti alati kokku uus kuupäev, mil M. Pulst ka kriminaalhooldaja juurde ilmus. Kui tema töögraafik ei võimaldanud tulla ametniku poolt pakutud päeval, täitis ta registreerimiskohustust mõnel teisel päeval.
10.M. Pulst selgitas kohtuistungil ja eelnevalt korduvalt ka kriminaalhooldusametnikule, et valdavalt oli üldkasuliku töö tundide tegemata jätmine seotud tema palgatööga. Arvestades üldkasuliku töö tundide arvu ning selleks kokkulepitud aega, kujunes graafik igapäevaselt palgatööl käivale M. Pulstile pingeliseks. Kriminaalhooldusametnik ja kohus sellega ei arvestanud. Üldkasuliku töö tundide osaline tegemata jätmine ei olnud tingitud M. Pulsti hoolimatusest, vaid eelkõige tema töögraafikust. M. Pulst soovib jätkata üldkasuliku töö tegemist isegi siis, kui ta ei suuda kõiki tunde täita. Arvestades seda, et M. Pulst ei jätnud üldkasuliku töö tunde tegemata tahtlikult, oleks kohus pidanud võimaldama tal üldkasuliku töö tegemist jätkata, et kandmisele kuuluva vangistuse pikkust vähendada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Pulstile mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
12.Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldusega, et M. Pulst hoidis tahtlikult korduvalt üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja jättis korduvalt kokkulepitud aegadel kriminaalhooldaja juurde ilmumata. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
13.Kaitsja väide, et M. Pulst ei jõudnud üldkasulikku tööd kokkulepitud mahus teha oma põhitöö graafiku tõttu, lükkab ümber erakorralises ettekandes märgitu. Kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtub, et M. Pulst on jätnud mitmel kokkulepitud korral üldkasuliku töö tegemata oma soovimatuse, mitte objektiivsete takistuste tõttu. Lisaks on ta rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja registreerimiskohustust, jäädes korduvalt kriminaalhooldajale täiesti kättesaamatuks. Neil kordadel, kui ta väitis, et ei saa üldkasulikku tööd teha töögraafiku tõttu, ei võtnud ta kriminaalhooldajaga eelnevalt ühendust ja jättis lihtsalt kohale tulemata. Kuna M. Pulst ei teavitanud 2019. a septembris ja oktoobris kriminaalhooldajat eelnevalt sellest, et ei saa põhitöö graafiku tõttu üldkasulikku tööd teha ja lülitas seejuures ka oma telefoni välja, on alust arvata, et tema väited üldkasuliku töö tegemise takistuste kohta on tagantjärgi otsitud. Korduv üldkasuliku töö tegemisest ja registreerimiskohustuse täitmisest kõrvale hoidumine viitab sellele, et M. Pulst suhtus kohtu poolt pandud kohustustesse tervikuna ükskõikselt. Määruskaebusest ei nähtu asjaolusid, mis nimetatud rikkumisi vabandaks ja annaks aluse karistuse täitmisele pööramata jätta.
14.Maakohus leidis eeltoodule tuginedes õigesti, M. Pulst ei ole suuteline 30. jaanuariks 2020 üldkasuliku töö tunde ära tegema ning talle mõistetud karistuse ärakandmata osa, 119,5 üldkasuliku töö tunnile vastav 3 kuud ja 29 päeva vangistust, tuleb täitmisele pöörata. Kaitsja seisukoht, et maakohus oleks võinud lasta M. Pulstil üldkasuliku töö tegemist jätkata, et vangistuse pikkust vähendada, ei ole põhjendatud. KarS § 69 lg 6 teise lause kohaselt arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel määruse tegemise ajaks ära tehtud töötundide arvu. Pärast erakorralise ettekande esitamist üldkasuliku töö tegemise jätkamine ei oleks enam karistuse eesmärkidega kooskõlas.

3(4)

15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 20. detsembri 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.