Liiklussüüteod

– 30. detsembril 2017 kella 02.45 ajal Võru linnas Kreutzwaldi tänaval mootorsõidukit Audi a 6 Quattro registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli 1,67 grammi; – 29. septembril 2019 kella 22.10 ajal Tartu maakonnas Kambja vallas Ülenurme alevikus Võru maantee 6 juures juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,75 milligrammi, ja narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine amfetamiin tarvitamisest tingitud joobes. Narkojoove seisnes selles, et ta mäletas sündmusi, kuid segistas järjekorda. Tema mõttekäik oli hüplik, tema kõne oli rohkesõnaline ja tema hingamissagedus oli kiirenenud. Tal esinesid artikulatsioonihäired: ta oli düsartiline. Tal esinesid horisontaalsed ja vertikaalsed nüstagmid ning tema suu ja suunurgad olid valge katuga kaetud. Tema pupillid oli normsuurusega 7 mm ja tema reaktsioon valgusele oli normkiirusega. Nende tegudega rikkus I. Leius liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani I. Leius toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo, süüdistatav Indrek Leius ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets sõlmisid kokkuleppe järgnevas. I. Leiusele mõistetavaks karistuseks KarS § 213 lg 1 järgi on 6 kuud vangistust ja § 424 lg 2 järgi 12 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 29. september – 1. oktoober 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista I. Leiuse kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel peab I. Leius mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 14 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 aasta 3 kuud ja 13 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui I. Leius ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 21 sätestatud kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. I. Leius kuulub KarS § 213 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu kulu 87 eurot, kaitsekulu kohtueelses menetluses 279,60 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe sõlmimise ajal 23. detsembril 2019 oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 810 eurot, sest kuni 31. detsembrini 2019

kehtinud Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määruse nr 117 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi oli töötasu alammäär 540 eurot kuus. Kohtuotsuse tegemise ajal 21. jaanuaril 2020 on sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 876 eurot, sest alates 1. jaanuarist 2020 kehtiva Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määruse nr 115 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 järgi on töötasu alammäär 584 eurot kuus. Kuna § 3 lg 2 järgi kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust, tuleks sundraha I. Leiuselt välja mõista alates 1. jaanuarist 2020 kehtivas määras. See eeldab aga kokkuleppe muutmist, mis pole otstarbekas. Sundraha suhtes tekkinud probleemi saab lahendada ka teistmoodi. KrMS § 180 lg 3 teine lause võimaldab jätta osa sundrahast riigi kanda. Kohus jätab sundraha osas, mis ületab kuni 31. detsembrini 2019 kehtinud määra, s.o summas 66 eurot KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel riigi kanda, sest kokkulepe saadeti prokuratuurist tingitud põhjustel kohtusse 2020. aasta jaanuaris ning I. Leius pole süüdi selles, et 1. jaanuarist 2020 tõusis sundraha määr. Sundraha 810 euro ulatuses, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot, narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse uuringu kulu 87 eurot ja kaitsekulu kohtueelses menetluses 279,60 eurot (kokku 1190,60 eurot) tuleb kokkuleppe alusel ja KrMS § 180 lg 1 järgi välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada I. Leiusel menetluskulud kokku summas 1190,60 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.