Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

valitud

14.01.2020 esitas vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen kohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada A Vle määratud katseaega kolme kuu võrra põhjusel, et isik on rikkunud registreerimisele ilmumise ja põhihariduse omandamise kohustust. Ettekande kohaselt ei ilmunud A V 12.12.2019 määratud registreerimisele. A V rikub ka kohustust jätkata põhihariduse omandamise eesmärgil õpinguid. A V registreeris ennast 03.10.2019 xxxx. klassi õpilaseks, kuid tegelikkuses õppetöös osalema ei hakanud. 13.01.2020 saabus xxxx teatis, mille kohaselt seisuga 07.01.2020 kustutati A V õpilaste nimekirjast "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 28 lg 1 p 8 alusel. 27.11.2019 antud seletuses kirjutas A V, et ei ole käinud koolis, kuna pole aega. Suulistes vestlustes on A V väitnud, et talle ei ole haridust vaja ning ta saab ka ilma selleta hakkama ning ta ei leia vajadust kooli minna. 16.12.2019 antud seletuses kirjutas A V, et ei ilmunud 12.12.19 registreerimisele, kuna oli tööl ja unustas aja ära. 14.01.2020 antud seletuses selle kohta, et teda on õpilaste nimekirjast välja arvatud, kirjutas A V, et tal ei ole olnud motivatsiooni koolis käia. Samas seletuses märkis ta, et on nõus katseaja pakendamisega. Senise kriminaalhoolduse kohta märgib ametnik, et esmakohtumine hooldusalusega toimus 08.05.2019. Isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õiguseid ja kohustusi, selgitati kontrollnõuete ja kohustuste täitmise korda ning tingimusi, nende nõuete ja kohustuste rikkumiste tagajärgi. Katseaja algusest alates on olnud A V puhul läbivaks teemaks vajadus jätkata põhihariduse omandamist. Alates augustist 2019 tuletas kriminaalhooldusametnik A Vle korduvalt meelde talle pandud kohustust jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, kuid A V leidis, et sellega on aega ning ta tegeleb sellega millalgi tulevikus. A V registreeris ennast alles 03.10.2019 xxxx. klassi õpilaseks. 26.11.2019 sai kriminaalhooldusametnik xxxx sotsiaalpedagoog M M info, et A V ei ole ühelgi päeval kooli ilmunud. Esimesel koolimineku päeval saatis SMSi sisuga, et on haige ja ei tule kooli ning avaldas lootust, et teda seetõttu kooli nimekirjast välja ei arvata. M M üritas pärast seda A Vt korduvalt telefonitsi kätte saada, kuid A V telefonile ei vastanud. M M lepiti kokku, et kriminaalhooldusametnik vestleb A Vga koolikohustuse teemal. 27.11.2019 toimunud vestluses hariduse teemal väljendas A V häälekalt, et talle ei ole kooli vaja ning haridus ei ole tema jaoks tähtis ning kriminaalhooldusametnik võib ta siis vangi panna kui ta koolis ei käi. 12.12.2019 telefonivestlusest Marju Malmiga selgus, et A V ei ole jätkuvalt kooli ilmunud ning kui ta ka järgnevad 2 õppenädalat kooli ei ilmu siis kustutatakse ta õpilaste nimekirjast. 16.12.2019 registreerimisel esitas A V töölepingu xxxx, millest nähtub, et 19.11.2019 on sõlmitud tähtajaline tööleping kehtivusega kuni 18.12.2019. Vesteldi taaskord ka haridustee jätkamise teemal ning A V tunnistas, et ei ole kooli läinud, kuna tal puudub motivatsioon. A V sõnul tekitab uuesti kooliminek temas ebamugavust ning seetõttu ei ole ka kooli läinud. Vestluses väitis ka, et oleks siiski valmis sellest ebamugavusest üle olema ning proovima alustuseks ühe päeva koolis olla. Tegelikkuses A V siiski õppetöös osalema ei hakanud. 14.01.2020 toimunud vestluses rääkis A V, et tegeleb töö otsimisega, kuid kuna on alaealine siis on töö leidmine raskendatud. Haridustee jätkamise osas väljendas jätkuvalt vastumeelsust. A V osaleb sotsiaalprogrammis Õige Hetk, mille eesmärk on aidata süüdimõistetul omandada, arendada ja rakendada mitmesuguseid sotsiaalsete probleemide lahendamisega seotud oskusi, et nad suudaksid probleemsetes olukordades toime tulla. 14.01.2020 toimus telefonivestlus Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti SuunDeketiga, kus arutati tekkinud olukorda, et A V ei täida jätkuvalt koolikohustust. Kersti Suun2(3)

Deketi sõnul on ta püüdnud pidevalt A Vle selgeks teha, et hariduse omandamine on oluline ning kui ta sellega ei tegele, siis tuleb tal end registreerida Eesti Töötukassas töötuna. Kersti SuunDeketi hinnangul võiks hetkel A V katseaeg pikendada, et anda talle siiski veel võimalus katseajal põhihariduse omandamiseks. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku pikendada A Vle määratud katseaega kolme kuu võrra, s.o kuni 09.07.2022. A V on küll pannud toime rikkumised, kuid kriminaalhooldaja hinnangul võiks talle anda veel võimaluse vabaduses omandada põhiharidus. Kohtumääruse põhjendused KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega. KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, sest A V on rikkunud talle kohtuotsusega pandud kohustust jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks ning ei ilmunud 12.12.2019 kohustuslikule registreerimisele. Kohus rahuldab kriminaalhooldusametniku taotluse arvestades, et A Vle määratud üsna pikk katseaeg on alles algusjärgus ning seni muus osas siiski rahuldavalt läbitud, välja arvatud põhihariduse omandamise kohustuse rikkumine. Tegemist on esmakordse erakorralise ettekandega. Kohus seisukohal, et seni vabaduses kantud karistus on süüdimõistetule siiski positiivset mõju avaldanud, kuna isik alaealisena töötas tähtajalise töölepingu alusel, otsib tööd ning osaleb sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduslikud vahendid on A V suhtes käesoleval ajal siiski efektiivsemad kui vangistus võimaldamaks tal vabaduses omandada põhiharidus. Kohus peab esitatud asjaoludel katseaja pikendamist kolme kuu võrra piisavalt tõhusaks ja vajalikuks abinõuks A V mõjutamisel. Samas märgib kohus, et A V ainus võimalus kanda mõistetud karistust vabaduses ja positiivse tulemusega läbida katseaeg on järgida kõiki käitumiskontrolli nõudeid ning kohustusi (k.a. jätkata põhihariduse omandamise eesmärgil õpinguid) . /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.