Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1 (3)

seisuga vangistus 1 aasta, 11 kuud ja 8 päeva. Ärakandmata karistus on 1 aasta ja 17 päeva vangistust. Lisaks tunnistati Erki Rentnik sama otsusega süüdi KarS § 1572 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust; KarS § 209 lg 2 p 1, 5 järgi ja mõista karistuseks mõistetud 1 aasta ja 3 kuud vangistust; KarS § 263 lg 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 19.05.2016.a otsusega mõistetud ja käesoleva otsusega moodustatud liitkaristuse ärakandmata karistusega 1 aasta ja 17 päeva vangistust ning seeläbi mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 17 päeva vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-18-3542 tühistati Pärnu Maakohtu 23.11.2018 otsus Erki Rentniku KarS § 263 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdimõistmise osas. Tegu, milles maakohus mõistis Erki Rentniku süüdi KarS 263 lg 1 p 1, 2 järgi, kvalifitseeriti ümber KarS § 121 lg 1 järgi, jättes Pärnu Maakohtu otsusega Erki Rentnikule selle teo eest mõistetud karistuse muutmata. Muus osas jäeti Pärnu Maakohtu otsus muutmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.11.2018 ja lõpeb 10.12.2021. Tartu Vangla esitas kohtule 21.11.2019.a materjalid Erki Rentniku ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Erki Rentniku tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 20.12.2019. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toetanud Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Erki Rentnik selgitas kohtuistungil, millega ta on vangistuse jooksul tegelenud ja millised on tema plaanid vabaduses. Ta on osalenud kahes sotsiaalprogrammis, kuid on mõlemad katkestanud, hetkel osaleb viha juhtimise programmis. Süüdimõistetul on tekkinud konflikt teise kinnipeetavaga, mille tõttu on algatatud kriminaalasi. Lisaks on tal distsiplinaarkaristus keelatud eseme, isetehtud veekeetja, omamise eest. Ta mõistis ise, et tema vangistus on kulgenud keeruliselt. Vabanemise korral asuks ta elama oma vanemate juurde, kellega on suhted head, ja sooviks leida töökoha.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Erki Rentnik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis on tema isale kuuluv eramaja. Maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ning süüdimõistetu pereliikmed on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal,

2 (3)

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Erki Rentnikul on neli kehtivat kriminaalkaristust. Ta on olnud kriminaalhooldusel kolmel korral, kõikidel kordadel on esinenud probleeme kontrollnõuete täitmisega. Käesolevat karistust kannab ta asja omavolilise kasutamise, sõiduki juhtimisõiguseta juhtimise, teise isiku identiteedi kasutamise, kelmuse ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuriteod, mille eest süüdimõistetu praegust karistust kannab, on toime pandud varasema kohtuotsusega määratud katseajal. Erki Rentnikule oli antud võimalus kanda talle mõistetud karistust vabaduses, kuid ta ei suutnud õiguskuulekalt käituda ja katseaega edukalt läbida. Erki Rentniku õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi kuritarvitamine ning uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka narkootikumide tarvitamine. Isik mõistab oma sõltuvusprobleeme. Samas on ta vangistuse jooksul katkestanud osalemise kahes sotsiaalprogrammis, mis on suunatud sõltuvusainete kuritarvitajatele. Süüdimõistetu käitumine vangistuse jooksul on olnud probleemne. Tal on tekkinud konflikt teise kinnipeetavaga, mille tõttu on tema osas menetluses uus kriminaalasi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Lisaks on tal kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemise korral asuks Erki Rentnik elama oma vanemate juurde ning sooviks leida töökoha. Kuigi süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei erine need oluliselt varasematest, mistõttu ei ole need määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et Erki Rentniku osas ei esine selliseid positiivseid asjaolusid, mis võimaldaksid tema ennetähtaegset vabastamist. Arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku ja tema käitumist käesoleva karistuse kandmise ajal, on piisavalt alust arvata, et ta võib jätkata vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et sellise isiku, kes kannab karistust katseajal toimepandud kuriteo eest ja lisaks on ka vangistuse jooksul jätkanud õigusvastast käitumist, vabastamine selleks seaduses sätestatud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.