Liiklussüüteod

pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. T.F peab:

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700065269. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu T.F-i süüdistatakse kokkuleppe järgi kolmes kuriteos: võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises varem varguse toime pannud isikuna, mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises juhtimisõiguseta ja mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. T.F võttis: – 15. juunil 2019 lõunasel ajal Valga maakonnas Valga vallas Rebasemõisa külas omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Õdri järve äärde pargitud sõiduauto BMW 525D registreerimisnumber xxxxxx, mis kuulub T. K. , sõitis 15. juunil 2019 kella 12.13 – 13.03 vahel autoga Antsla linna ja parkis auto keskväljaku parklasse, kus politsei ta tabas; – 1. septembril 2019 kella 00.40 ajal Võru linnas Võlsi teel omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sõiduauto Opel Omega registreerimisnumber xxxxxx, mis kuulub D. S. , ja sõitis autoga Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel, kus politsei ta kinni pidas. T.F-i on Tartu Maakohtu 12. novembri 2015 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süstemaatilise grupiviisilise varguse eest. Seega pani T.F toime võõra vallasasja ajutise omavolilise ajutise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. T.F juhtis 15. juunil 2019 kella 12.13 – 13.04 vahel Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimisnumber xxxxxx ja 1. septembril 2019 kella 00.40 paiku Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Opel Omega registreerimisnumbriga xxxxxx omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. T.F-i on Tartu Maakohtu 12. novembri 2015 otsusega karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta. Seega pani T.F toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

T.F juhtis: – 15. juunil 2019 kella 12.13–13.03 vahel Võru maakonnas Antsla linnas Jaani tänaval mootorsõidukit BMW 525D registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,09 milligrammi; – 1. septembril 2019 kella 00.40 paiku Võru linnas Võlsi tee 1 asuva hoone lähistel mootorsõidukit Opel Omega registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,98 milligrammi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Liiklusseadus § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhis ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. T.F-i on Tartu Maakohtu 12. novembri 2015 otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Seega pani T.F toime mootorsõiduk korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav T.F ja tema kaitsja Argo Küünemäe sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

T.F tuleb tunnistada süüdi KarS § 215 lg 2 p 1, § 423 ja § 424 lg 2 järgi ja KarS § 63 lg 1 alusel tuleb teda karistada KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud. KarS § 74 alusel jätta mõistetud vangistus osaliselt täitmisele pööramata. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel peab T.F mõistetud vangistusest koheselt ära kandma 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 1. september – 1. november 2019, s.o 2 kuud koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja loetakse koheselt kandmisele kuuluv karistus kantuks. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 2 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui T.F ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi ja KarS § 75 lg 4 alusel tema nõusolekul talle pandud kohustust teha alates kohtuotsuse jõustumisest 15 tööpäeva jooksul ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse, mis koosnevad CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini analüüsist.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

ja § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises T.F kuulub KarS § 215 lg 2 p 1, § 423 esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu 274,86 eurot ja sundraha 810 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada K. Haagil menetluskulud kokku summas 1084,86 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.