Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Maakohtu seisukoht Tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu seisukohad, leiab kohus, et Juri Šraineri vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Juri Šrainer on ära kandnud üle poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku alluda elektroonilisele valvele. Kohtule esitatud andmete kohaselt on Juri Šraineri elukohas olemas tehnilised võimalused elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu elukaaslane ja XXX asuva korteri omanik T S on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Seega on täidetud formaalsed alused tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kaalumiseks. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis. Vangla esitas Juri Šraineri suhtes koostatud iseloomustuses viiteid Juri Šraineri varasematele, ent kustunud/arhiveeritud karistustele. Juri Šrainerit iseloomustatakse vähemalt osaliselt just selliste arhiveeritud karistusandmete kaudu. 26.11.2019 seisuga on karistusregistri andmetel Juri Šraineril kaks kehtivat kriminaalkaristust. Toetudes Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale märgib kohus, et kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Juri Šraineri iseloomustuses on mitmeid positiivseid aspekte. Nagu eespool nimetatud, on Juri Šrainerile vabanemisel garanteeritud kindel elukoht elukaaslase juures. Elukaaslane toetab

1-17-2511 teda nii moraalselt kui materiaalselt. Vangistuse ajal on toimunud nende pikaajalisi kokkusaamisi. Lähedased suhted on kasuisa V Š, poolõdede ning tütrega. Peale vangistust on isikul võimalus minna abitööliseks Loksa linnas asuvasse õmblustöödega tegelevasse ettevõttesse A OÜ. Samas firmas töötab õmblejana ka tema elukaaslane. Eeltoodu viitab lähedaste toetuse olemasolule, mis soodustaks tema resotsialiseerumist. Samuti ei ole Juri Šrainer päris ükskõikne oma tuleviku suhtes, kuna 05.07.2019 omandas Viru Vanglas riigikeele A1 taseme ja hetkel õpib riigikeele A2 tasemel. See näitab, et isik on võimeline oma eesmärke saavutama ja plaane lõpuni viima ka kinnipidamisasutuse tingimustes. Vabanemise kasuks räägib ka tõik, et meditsiiniosakonna andmetel ei ole tal sõltuvust. Juri Šrainer on sportliku eluviisiga, ei ole täiskarsklane, kuid lubab endale alkoholi väga harva ja väikestes kogustes. Seega vangla ei näe ohtu alkoholi ja narkootikumide tarvitamise osas. Positiivseks tuleb pidada ka võlgnevuste puudumist, vabanemisfondis on 1620,20 eurot. Seega on Juri Šrainer vabanemise korral vähemalt esialgselt majanduslikult kindlustatud. Teisalt on vangistuse kandmise ajal ilmnenud Juri Šraineri käitumises ka probleeme, mis seavad kahtluse alla tema võimekuse elada vabaduse tingimustes seaduskuulekat elu. Kuigi väidetavalt on talle vabanemisel tagatud töökoht, puudub kohtul veendumus, et see ei ole ajutise iseloomuga. Pigem negatiivseks prognoosiks annab alust asjaolu, et Juri Šraineril puudus enne vangistust ametlik töökoht. Ta ei mäleta aega, millal ta viimati töötas, kuid kindlasti oli see üle kümne aasta tagasi. Seega puuduvad tal pideva töötamise kogemus ja tööoskused. Kriminaalhoolduse ajal oli ta registreeritud töötuna ja seda pigem kriminaalhooldaja nõudel kui vajadusest. Kinnipeetaval on kõrged elustandardid ning harjumused, nt töötuna oleku ajal perepuhkus Hispaanias, mitmeaastased varjatud allikatest pärit sissetulekud ja vara. Tema varasema hoiaku kohaselt oleks ta valmis töötama vaid heal ja tasuval töökohal. Kuivõrd ta ei olnud nõus ka vanglas töötama, on alust arvata, et ta ei ole oma suhtumist muutnud ning miinimumpalka võimaldav töökoht õmblusettevõttes ei ole Juri Šraineri jaoks motiveeriv ega võimalda katta tema kulutusi. Nimetatust lähtuvalt esineb oluline oht, et vabaduses olles võib Juri Šrainer hõlptulu teenimise eesmärgil jätkata süütegude sooritamist. Kohtu hinnangul tõstab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ka asjaolu, et Juri Šrainerile viimati mõistetud kehtivad karistused on seotud narkoainete käitlemisega. Vangla hinnangul seondub isiku huvi narkootikumide vastu majandusliku kasu saamise võimalusega, tagamaks endale sobivat elukvaliteeti. Võttes siinkohal arvesse ka eespool viidatud tööharjumuse ja kogemuse puudumist ning soovimatust neid kogemusi vanglas hankida, esineb kõrgendatud risk, et ta võib jätkata eluks vajalike rahaliste vahendite hankimist kuritegelikul teel . Vangla iseloomustusest tuleneb ka see, et isik ei pea ennast mõjutatavaks ja otsuseid võtab vastu iseseisvalt, kuid samal ajal suhtlusringkond on kujundanud isiku hoiakud ja käitumise, mistõttu ta jagab grupi põhimõtteid. Isiku suhtlusringkonnas on palju kriminaalse taustaga tuttavaid. Korduv karistatus samalaadsete kuritegude eest ja tagajärgedega mittearvestamine viitab riskeerivale elustiilile. Kohus nõustub vangla arvamusega, et grupis täideviidud kuriteod viitavad mingil määral mõjutatavusele. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Juri Šraineri osas esineb jätkuvalt kõrge ohtlikkuse tase. Kohtule esitatud iseloomustavate andmete pinnalt ei saa eeldada, et Juri Šrainer on ennetähtaegselt vangistusest vabanedes valmis muutma senist suhtumist ja käitumist ning vältima uute süütegude sooritamist. Kuivõrd toetavate lähedaste olemasolu ei pannud teda varasemalt hoiduma kuritegelikust elustiilist, puudub kohtul veendumus, et lähedased suudaksid teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele suunata. Hinnates kirjeldatud asjaolusid kogumis, on kohus seisukohal, et käesoleval hetkel ei saa süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada, kuna kuriteo toimepanemise asjaoludest ja

1-17-2511 isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.