Tartu Ringkonnakohus 16. detsember 2019 1-18-6180 Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kriminaalasi Ragnar Kodari süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 28. märtsi 2019. a otsus Süüdistatav Ragnar Kodar ja tema kaitsja advokaat Marko Paabumets, apellatsioon Süüdistatav - Ragnar Kodar (isikukood 37305242716) Kaitsja - advokaat Marko Paabumets, määratud korras Prokuratuur - esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak Suuline menetlus
Kohtuistungi aeg
20. september 2019
Kohtuistungil osalenud isikud
Süüdistatav Ragnar Kodar, advokaat Marko Paabumets ja prokurör Ülle Hõrak
Kohus Otsuse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi ja menetlusliik Vaidlustatud kohtuotsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonimenetluse pooled
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. märtsi 2019. a otsus osas, milles maakohus: 1) tunnistas Ragnar Kodari süüdi: - V.M. le 2017. aastal 2 g amfetamiini sisaldava aine ja 1,25 g kanepi andmises, - K.K. ilt 2017. a novembris ecstasy tableti omandamises, - grupis K.K. iga 2017. a novembris GHB suures koguses käitlemises, - K.K. ile 9. novembril 2017 kahel korral 5 g, 15. novembril 2017 7 g ja 25. novembril 2017 5 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - M.L. le 17. novembril 2017 3 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - H.H. le 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises,
- KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes alaealisele L.P. ile 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises ja 2017. a novembris ühe tarvitamiskoguse marihuaana andmises; 2) mõistis Ragnar Kodarile KarS § 185 lg 2 p 2 järgi karistuseks 5 aastat vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga; 3) mõistis Ragnar Kodarilt välja 6840 eurot konfiskeerimise asendamiseks; 4) määras kindlaks, et konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt Ragnar Kodarilt ära võetud sularaha 2030 euro arvelt ning Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kanda nimetatud sularaha Maksu- ja Tolliameti kontole; 5) mõistis Ragnar Kodarilt välja menetluskulud summas 6085 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) mõista Ragnar Kodar õigeks: - V.M. le 2017. aastal 2 g amfetamiini sisaldava aine ja 1,25 g kanepi andmises, - K.K. ilt 2017. a novembris ecstasy tableti omandamises, - grupis K.K. iga 2017. a novembris GHB suures koguses käitlemises, - K.K. ile 9. novembril 2017 kahel korral 5 g, 15. novembril 2017 7 g ja 25. novembril 2017 5 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - M.L. le 17. novembril 2017 3 g amfetamiini sisaldava aine edasiandmises, - H.H. le 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises, - KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes alaealisele L.P. ile 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse GHB andmises ja 2017. a novembris ühe tarvitamiskoguse marihuaana andmises; 2) mõista Ragnar Kodarilt välja 3975 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks; 3) jätta 315 eurot menetluskuludest riigi kanda ja mõista Ragnar Kodarilt välja 5770 eurot menetluskulude katteks.
3.Muuta maakohtu otsuse põhiosa, tunnistades õigusvastaseks Tartu Maakohtu
6.novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4749/2017 ning jätta maakohtu põhjendustest läbivalt välja viited käesoleva otsuse põhiosas tõendina lubamatuks tunnistatud jälitustoimingu protokolli osadele.
4.Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
5.Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt.
2(61)
6.Kohaldada Ragnar Kodari suhtes vahistamist alates Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7705 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni.
7.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 1184 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 197 eurot ja 40 senti) apellatsioonimenetluses Ragnar Kodarile riigi õigusabi osutamise eest.
8.Jätta eelmises punktis nimetatud apellatsioonimenetluse kulu riigi kanda.
9.Jätta Ragnar Kodari taotlus maakohtu 21. veebruari 2019. a kohtuistungi protokolli parandamiseks läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooni võib advokaadi vahendusel esitada ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistus
1.Ragnar Kodar anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 1, 2 järgi suure koguse narkootilise aine korduvas ebaseaduslikus käitlemises grupi poolt ning KarS § 185 lg 2 p 2 järgi korduvalt väikese koguse narkootilise aine edasiandmises nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, täisealise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo).
2.Süüdistuse kohaselt käitles R. Kodar amfetamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA ehk ecstasy), üle 0,2% THC sisaldusega kanepit ja selle töötlemisprodukte (marihuaana) ning gammahüdroksüvõihapet (GHB). R. Kodar käitles nimetatud aineid ebaseaduslikult hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud. R. Kodari poolt käideldud ained kuuluvad sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Selliseks koguseks on 1,3 grammi amfetamiini, 1,4 grammi metüleendioksümetamfetamiini MDMA ehk ecstasy või 10 tabletti, 7,5 grammi marihuaanat, 16 grammi GHB-d.
3.Süüdistuse kohaselt käitles R. Kodar narkootikume isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo. Ta tegi seda, olles elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega vabastatud ja seetõttu piiratud liikumisvõimalusega. R. Kodar pani kuriteo toime grupis M.-V.S. a (S) ja M.P. iga (P). R. Kodar tellis A.J. lt korduvalt suurtes kogustes narkootilist ainet amfetamiini, mille A.J. andis üle R. Kodari poolt saadetud isikutele ning vedas ise üksinda ja ka koos teiste isikutega edasiseks käitlemiseks R. Kodarile Tartumaale
XXX .
3(61)
4.Prokurör loobus süüdistusest osas, mis puudutas R. Kodari poolt 120 grammi amfetamiini omandamist A.J. lt grupis M.-V.S. aga.
5.Süüdistuse kohaselt omandas R. Kodar grupis M.-V.S. aga A.J. lt 16. juulil 2017 20 g tarvitamisvalmis amfetamiini, mille vedamisel osales ka R.P. . Kuna R. Kodar kandis elektroonilise valve seadet, siis kokkuleppel R. Kodariga toimetas Tallinnast omandatud amfetamiini sõiduvahendiga temani M.-V.S. k. Omandatud aine müüs edasi M.-V.S. k, kes andis saadud raha R. Kodarile. M.-V.S. k R. Kodarilt 16. juulil 2017. a koos R.P. iga toodud amfetamiini eest tasuks 4 grammi amfetamiini.
6.Lisaks tegi M.-V.S. k 7. juulil 2017 A.J. kasutuses olevale L.M. a Swedbank arvelduskontole R. Kodari eest sissemaksu 795 eurot, et omandada 8. juulil 2017 A.J. käest amfetamiini. A.J. pidi amfetamiini toimetama R. Kodari elukohta, XXX . A.J. andis sularahaautomaadist välja võetud raha üle oma varustajale, kuid amfetamiin jäi saamata. Seega jäi nimetatud tehing tegemata A.J. , R. Kodari ja M.-V.S. a tahtest sõltumata.
7.Samuti omandas R. Kodar grupis M.P. iga ühiselt ja kooskõlastatult suures koguses tarvitamisvalmis amfetamiini. R. Kodari ülesandeks oli A.J. lt amfetamiini tellimine ja selle eest tasumine. M.P. i ülesanneteks oli hinnata omandatud aine kvaliteeti, hankida narkootilise aine edasiandmiskogustesse pakendamiseks vajalikke kotte ja tegeleda omandatud narkootilise aine edasimüümisega. Aine realiseerimise järel viis M.P. saadud raha R. Kodarile ja tegi enda kasutuses olevatele kontodele sularaha sissemakseid. M.P. tasus vastavalt R. Kodarilt saadud juhistele viimase poolt tellitud aine eest A.J. le enda kasutuses olevate Swedbanki arvelduskontode kaudu, kust tegi pangaülekanded A.J. kasutuses olnud Swedbanki arvelduskontole järgmiselt: 20. augustil 2017 630 eurot;
10.novembril 2017 150 eurot; 11. novembril 2017 200 eurot; 13. novembril 2017 600 eurot; 13. novembril 2017 320 eurot; 19. novembril 2017 900 eurot; 20. novembril 2017 100 eurot; 16. novembril 2017 tegi M.P. A.J. Swedbanki arvelduskontole sularaha sissemaksu summas 1000 eurot.
8.Selliselt omandati süüdistuse kohaselt R. Kodari elukohas XXX kokku vähemalt 855 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini järgnevalt: -
20.augustil 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
27.augustil 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
12.oktoobril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
22.oktoobril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
4.novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõi kohale A.J. ;
13.novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõid ööl vastu 14. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. ;
16.novembril 2017 vähemalt 60 grammi, mille tõid ööl vastu 17. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. sõiduautoga Audi reg nr XXX ;
19.novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõid ööl vastu 20. novembril 2017 kohale A.J. ja A.M. sõiduautoga Audi reg nr XXX ;
22.novembril 2017 omandatud vähemalt 75 grammi tõi kohale A.J. 23. novembril 2017 kella 1.21 ajal sõiduautoga Audi reg nr XXX .
26.novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõi kohale A.M. sõiduautoga Mercedes-Benz reg nr XXX ;
30.novembril 2017 vähemalt 100 grammi, mille tõi 1. detsembril 2017 esimestel minutitel kohale A.J. sõiduautoga Audi reg nr XXX .
4(61)
9.Süüdistuse kohaselt omandas A.J. R. Kodari tellimusel 3. detsembril 2017 Tallinnas K.A. ilt ligikaudu 50 grammi ja 4. detsembril 2017 ligikaudu 100 grammi, kahe korraga kokku 142,53 grammi 27% ja 24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulbrit, milles oli 27,26 grammi puhast amfetamiini. A.J. suundus omandatud suure koguse amfetamiini edasi andmiseks R. Kodarile sõiduautoga Audi (reg nr XXX ) Tartumaale XXX, kuid peeti kuriteos kahtlustatavana Harjumaal Kose alevikus kinni ja narkootiline aine leiti ning võeti ära tema valdusest 4. detsembril 2017 toimunud sõiduki läbiotsimisel.
10.Omandatud amfetamiini andis R. Kodar süüdistuse kohaselt enda elukohas Tartumaal XXX edasimüümiseks ja tarvitamiseks mitmetele isikutele hinnaga 20 eurot gramm, täpsemalt alljärgnevatel asjaoludel: - M.P. ile mitmed tarvitamisekogused ja 2017. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi alates 2017. a oktoobrist kuni R. Kodari kinnipidamiseni 4. detsembril 2017 ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa; - L.P. ele (P) ja A.S. ile 2017. a novembris kolmel korral 10 grammi kokku 30 grammi, kuid selles osas loobus prokurör kohtuistungil süüdistusest. - V.M. le 10. novembril 2017 kahel korral 1 grammi, 11. novembril 2017 3 grammi ja 2. detsembril 2017 2 grammi; - K.K. ile 9. novembril 2017 kahel korral 5 grammi, 15. novembril 2017 7 grammi ja
25.novembril 2017 5 grammi; - M.L. le 17. novembril 2017 3 grammi.
11.Eeluurimisel tuvastamata asjaoludel omandas R. Kodar vähemalt 2 grammi kanepit, mille andis V.M. le edasi perioodil 2017. a suve lõpust kuni 2017. a aasta sügiseni kahel korral 1 grammi kaupa.
12.Samuti omandas R. Kodar M.P. ilt 2017. aasta novembris vähemalt 2 grammi kanepit.
13.R. Kodar omandas K.K. ilt 2017. a novembris vähemalt ühe ecstasy tableti, mille andis 2017. aasta novembri alguses edasi V.M. le.
14.Lisaks käitles R. Kodar grupis K.K. iga ühiselt ja kooskõlastatult narkootilist ainet gammahüdroksüvõihapet (GHB-d) suures koguses. Alates 7. novembrist 2017 suhtles K.K. R. Kodari ja tuvastamata isikuga ning leppis kokku 300 euro eest 500 ml gammahüdroksüvõihappe (GHB) omandamise asjaolud. Eelneva kokkuleppe alusel rahastas tehingut R. Kodar.
15.K.K. omandas eeluurimisel tuvastamata isikult 10. novembril 2017 Valguta kooli juures Valguta külas Tartumaal GHB-d ja toimetas selle edasi R. Kodari elukohta XXX , XXX , Tartumaa. Omandatud 500 ml jagati nii, et K.K. sai 250 ml ja R. Kodar 250 ml. Omandatud GHB-st andis R. Kodar 11. novembril 2017 enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le.
16.Seega pani R. Kodar toime tahtlikult suure koguse narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise grupi poolt, mis on KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu.
5(61)
17.R. Kodarit süüdistatakse veel selles, et tema, täisealise ja varem narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuriteo toime pannud isikuna, andis tahtlikult nooremale kui kaheksateistaastastele L.P. ile (sündinud 22. oktoobril 2001) enda elukohas Tartumaal, XXX, XXX enne 11. kuupäeva 2017. a novembris marihuaanat vähemalt ühe tarvitamiskoguse ja 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse gammahüdroksüvõihapet (GHB-d).
18.Seega pani R. Kodar täisealise isikuna korduvalt toime väikese koguse narkootilise aine edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Ta tegi seda isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo (s.o KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo). Sellega pani ta toime KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU OTSUS
Resolutiivosa
19.Tartu Maakohtu 28. märtsi 2019. a otsusega tunnistati R. Kodar süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Lisaks tunnistati R. Kodar süüdi KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti R. Kodarile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus
4.detsembrist 2017 kuni 11. aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva, ning mõisteti R. Kodarile kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
20.KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 10 kuu ja 21 päeva vangistuse, võrra ning mõisteti R. Kodarile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks luges kohus 28. märtsi 2019. a.
21.KrMS § 309 lg 2 alusel mõisteti R. Kodar õigeks temale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuse järgmistes episoodides: - 120 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamises A.J. lt grupis M.-V.S. aga; - L.P. ele ja A.S. ile 2017. a novembris kolmel korral 10 grammi kokku 30 grammi amfetamiini andmises.
22.Samuti mõisteti R. Kodar õigeks temale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses 20 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamises A.J. lt grupis M.-V.S. aga.
23.KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti R. Kodarilt välja 6840 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Konfiskeerimise asendamise nõue täideti osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha, 2030 euro arvelt, mis oli kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole ning oli Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestitud. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks jäeti aresti alla Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestitud 2030 eurot ja kullasisalduse määramise komplekt. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti kuriteo toimepanemisel kasutatud digitaalkaal. KarS § 83 lg 2 ja § 191 alusel konfiskeeriti kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootiline aine, mis asub hoiul EKEI-s. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastati R. Kodarile kohtuotsuse jõustumisel muuhulgas asitõend sülearvuti Asus.
24.R. Kodarilt mõisteti riigituludesse välja 1350 eurot sundraha ja 4735 eurot muude menetluskulude katteks. 6(61)
Põhiosa Jälitustoimingutega kogutud tõendid
25.Maakohus tuvastas, et R. Kodarit teavitati vanglas jälitustoimingute tegemisest ning jälitustoimikuga tutvumise korrast ja tähtajast, kuid ta tähtaegselt esitamata taotluse jälitustoimikuga tutvumiseks. Kuna süüdistatav ei soovinud oma õigust kasutada seaduses ettenähtud korras ei ole põhjust temale jälitustoimiku tutvustamata jätmist hinnata õiguste rikkumiseks. Maakohtu hinnangul ei pea kohus süüdistatavale jälitustoimikut tutvustama.
26.Kohus tutvus jälitustoimikuga ja tuvastas, et eeluurimiskohtunik on andnud kolm luba jälitustoiminguteks: - 6. novembri 2017. a kohtumäärusega KM4603/2017 lubati 7. novembrist 2017 kuni
7.jaanuarini 2018 R. Kodari kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine; - 21. novembri 2017. a kohtumäärusega KM4686/2017 lubati 21. novembrist 2017 kuni
20.jaanuarini 2018 A.J. kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine, samuti A.J. ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil; - 30. novembri 2017. a kohtumäärusega KM4749/2017 lubati 30. novembrist 2017. a kuni
30.jaanuarini 2018. a M.P. i kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine, samuti M.P. i ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil.
27.Maakohus leidis, et nimetatud kohtumäärused ning ka prokuratuuri load isikute varjatud jälgimiseks on seaduslikud ja põhjendatud. Seega on jälitustoiminguga kogutud tõend, kohtule esitatud 18. aprilli 2018. a jälitustoimingu protokoll, lubatav tõend. Kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi I 29. juunist kuni 21. juulini 2017. a A.J. lt 140 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine grupis M.-V.S. aga ja sama isikuga seotud katse staadiumisse jäänud kuriteoepisood
28.Kuna prokurör loobus kohtuvaidlustes osaliselt R. Kodarile esitatud süüdistuses, mõistis kohus KrMS § 301 alusel R. Kodari õigeks temale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistuses 120 grammi amfetamiini omandamises A.J. lt grupis M.-V.S. aga. Kohus mõistis R. Kodari õigeks ka 20 grammi amfetamiini omandamise süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, kuna see ei leindnud tõendamist. Selles osas apellatsioonimenetlust ei toimu.
29.Kohus leidis, et R. Kodar pani grupis koos M.-V.S. aga toime suure koguse amfetamiini omandamise katse, andes M.-V.S. ale 795 eurot amfetamiini eest tasumiseks A.J. le.
30.Tunnistaja M.-V.S. k ütles kohtus, et R. Kodar andis talle 795 eurot teleka ostmiseks ja ta kandis summa L.M. a kontole R. Kodari palvel. Tunnistaja lisas, et hiljem ta kuulis, et see raha läks pärast A.J. kätte (I kd, tl 185). Eeluurimisel on M.-V.S. k rääkinud raha kandmisest naisterahva kontole amfetamiini jaoks. M.-V.S. a kohtus antud ütlused selle
7(61)
kohta, et süüdistatav tahtis osta endale telerit ja selleks tegi M.-V.S. k ülekande L.M. a kontole, ei ole usaldusväärsed ja on vastuolus teiste tõenditega.
31.L.M. a pangakonto väljavõte (V kd, tl 79) tõendab, et M.-V.S. k on tasunud 7. juulil 2017 L.M. a Swedbank arvelduskontole 795 eurot, selgituseks on märgitud „televiisori raha“. Nimetatud summa on välja võetud sularahaautomaadist 7. juulil 2017 kella 18.30 paiku.
32.Tunnistaja L.M. a andis kohtus ütlusi, et ta ei tea midagi tema kontole üle kantud 795 eurost, teda see raha ei puudutanud. Tunnistaja kinnitas, et tal oli kaks pangakaarti ning tema Swedbanga kaarti kasutas A.J. , kellele võisid kõik sinna raha üle kanda ja A.J. võis sealt raha välja võtta (I kd, tl 172-173).
33.Tunnistaja A.J. ütluste kohaselt tasus M.-V.S. k talle amfetamiini eest kahel korral, s.o 500 ja 700 eurot, aga viimast oli lihtne alt tõmmata ja ta jäi mõlemal korral tellitud amfetamiinist ilma. Tunnistaja täpsustas, et teisel korral võttis ta M.-V.S. alt raha ja andis diilerile, aga diiler oli kadunud ning M.-V.S. k jäi seega ilma aine ja rahata (I kd, tl 192 pöördel, 194).
34.Kohus on seisukohal, et kõik käesolevas episoodis koostoimes kõigis järgmistes episoodides tõendamist leidnud asjaoludega viitavad üheselt sellele, et R. Kodar pani toime amfetamiini omandamise katse koos M.-V.S. aga. Kohtu järeldust, et R. Kodar tegutses M.-V.S. a kaasabil kinnitavad omakorda 6. märtsi 2017. a asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud kirjad, mille R. Kodar saatis vanglast M.P. ile peale kinnipidamist 4. detsembril 2017 (V kd, tl 1-24). Kirjadest nähtuvalt on R. Kodar kirjutanud narkootikumide käitlemisest 2017. a suvel koos M.-V.S. aga. Seda, et kirjad on kirjutanud just R. Kodar, kinnitab ilma kahtlusteta kirjade sisu: kirjutaja räägib enda kinnipidamisest politsei poolt kell 23.39 kui ta oli üksinda kodus ning sellest, et tema keldrist võeti ära kaal ja minigripid, lisaks kirjutab enda keldrist XXX (V kd, tl 20, 22).
35.Kirjad tõendavad, kuidas R. Kodar tunnistab, et on M.-V.S. ale amfetamiini andnud ja ähvardab sellest rääkimise korral tunnistaja ära hävitada. See omakorda viitab ka põhjusele, miks M.-V.S. k muutis kohtus varasemaid ütlusi – tunnistaja teab, et R. Kodar on teda ähvardanud ja keelanud tõtt rääkida. A.J. ei ole kohtus midagi rääkinud teleri hankimisest R. Kodarile. Samuti ei ole loogiline ega eluliselt usutav, et teleri eest tuleb raha lasta M.V.S. al kanda A.J. elukaaslase L.M. a kontole, kui A.J. kasutas pidevalt ja aktiivselt ka enda isiklikku pangakontot, mis nähtub järgmisest episoodist. Selline konspiratiivsus sai toimuda üksnes seetõttu, et A.J. le amfetamiini eest tasumist võimalikult hästi varjata. Tunnistaja M.-V.S. k kinnitab, et L.M. a pangakontole kantud 795 eurot oli saadud R. Kodarilt. Tunnistaja A.J. kinnitab et M.-V.S. a poolt üle kantud 795 eurot andis ta diilerile narkootikumide hankimiseks. Kuritegu jäi katse staadiumi, kuna A.J. ei saanud M.-V.S. ale amfetamiini edasi anda diileri kadumise tõttu, aga tahtlus oli suunatud suures koguses amfetamiini omandamisele.
36.Kui arvestada amfetamiini 1 grammi hinnaks 13-20 eurot, siis 795 euro eest oleks saadud vähemalt 39 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10. juuni 2016. a andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g. Eelnimetatud asjaolu ei tekita kahtlusi, et üleantud rahasumma oli suunatud suure koguse narkootilise aine omandamisele.
37.Subjektiivsest küljest on R. Kodar amfetamiini omandamise katse toime pannud kavatsetult. R. Kodar teadis narkootilise aine käitlemisest ja seadis ka endale eesmärgiks 8(61)
tegutseda narkootilise aine käitlemisel koos teise isikuga, s.o M.-V.S. aga, samuti oli ta teadlik ka koosseisulistest raskendavatest asjaoludest ning teadlikult realiseeris kuriteokoosseisu. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid katse staadiumisse jäänud teo puhul kohus ei tuvastanud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Süüdistatava tahe raha üleandmisel narkootilise aine saamiseks ei toimunud eelnimetatud seaduses lubatud eesmärgil. II Suure koguse tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine 2017. a augustist kuni 2017. a detsembrini grupis M.P. iga
38.Kohus leidis, et M.P. ei ole isik, kellel oli seaduslik alus keelduda R. Kodari vastu ütluste andmisest. Süüdistatav ja tunnistaja ei olnud abielus. Tõendatud ei ole ka nende püsiv kooselu. Neil mõlemal oli omaette elukoht ja süüdistataval puudus M.P. i perega majanduslik side. Seega ei olnud nad püsivas kooselus ning M.P. il ei olnud seaduslikku alust keelduda ütluste andmisest R. Kodari vastu. Järelikult ei ole tema kahtlustatavana ülekuulamisel KrMS § 71 lg 1 sätestatud õiguste selgitamata jätmisega seadust rikutud.
39.Ehkki M.P. i ja A.J. ütlused langevad kokku selles, et nad ei ole R. Kodari palvel ega teadmisel talle amfetamiini andnud, on kohus veendumusel, et need ütlused ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. M.P. ja A.J. andsid kohtus ütlusi ega kasutanud õigust ütluste andmisest keelduda. Kohtueelses menetluses on M.P. rääkinud amfetamiini saamisest R. Kodarilt ning raha ülekandmisest A.J. le R. Kodari palvel (I kd, tl 187 pöördel, 188-189), kuid kohtus ta taganes neist ütlustest, võttes omaks vaid amfetamiini kogused ja aine eest makstud summad. Põhjendused, mis M.P. vastuolude kõrvaldamiseks esitas, ei ole kohtule arusaadavad ja seetõttu mitteusutavad. Tunnistaja väitel oli ta esimesel ülekuulamisel narkojoobes, šokis ning ta kirjutas kõigele, mis uurijad ütlesid, lihtsalt alla, kuna teda ähvardati tema lastega. Selline käitumine on äärmiselt ebaloogiline. Tunnistaja poolt väidetu korral olnuks mõistlik anda neist asjaoludest teada ülekuulamise juures viibinud kaitsjale. Seda tunnistaja ei teinud. M.P. i ütlustest nähtub, et nii 11. jaanuaril 2018 kui 20. märtsil 2018 kahtlustatavana ülekuulamise ajal oli ülekuulamise juures ka tema kaitsja. Seega on ka väheusutav, et kohtueelne menetleja avaldas kahtlustatavale mõlemal korral sellist survet, et tema ütlused süüstaksid lisaks temale endale veel kedagi nii, et see oleks uurimise jaoks kasulik.
40.Kahtlustatavana ülekuulamisel on M.P. rääkinud nii enda kui ka süüdistatava poolt narkootikumide käitlemisest ja nende tegevuse alguse asjaoludest. Kahtlustatavana antud ütlused ei kinnita kohtus räägitut, et ta ajas kõik R. Kodari peale. Seega tuleb M.P. i poolt kohtus antud ütlused tunnistada osaliselt ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta osas, milles ta räägib amfetamiini omandamisest vaid enda initsiatiivil ilma R. Kodari teadmiseta, samuti osas, et ta pole R. Kodarilt amfetamiini ega raha amfetamiini maksmiseks saanud. M.P. i kohtus antud ütlused on antud süüdistatava juhendamisel ja kantud soovist vabastada süüdistatav vastutusest. M.P. on oma ütluste andmisest teadlikuna valinud ütluste andmise. Kaitsja juuresolekuga oli tal tugi realiseerida õigus ütluste andmisest keelduda. Eeltoodud põhjustel ei ole asjakohased põhjendused uurija mõjutamisest.
41.Tunnistaja A.J. eitas kohtus samuti, et on narkootilist ainet R. Kodarile toimetanud, samuti seda, et R. Kodar on tal palunud hankida amfetamiini (I kd, tl 191 pöördel, 192). Prokurör 9(61)
avaldas KrMS § 289 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks A.J. kahtlustatavana antud ütlused 18. detsembri 2017. a ülekuulamise protokollist, milles A.J. tunnistas oma süüd selles, et R. Kodar palus tal amfetamiini hankida ja ta toimetas aine R. Kodarile (I kd, tl 192). Kohtus ei osanud A.J. selgitada, miks ta valis just R. Kodari selleks isikuks, kelle peale rääkida. Samuti väitis A.J. , et eeluurimisel uurijad mõjutasid teda andma ütlusi R. Kodari vastu, ähvardades pika karistusega ja lubati ka ta naine kinni panna (I kd, tl 192). Kohus ei pea ka A.J. põhjendusi ütluste muutmiseks veenvateks. Kuivõrd 18. detsembril 2017 ütluste andmisel viibis ülekuulamise juures ka A.J. kaitsja, on jällegi ebausutav, et kaitsja juuresolekul saaksid uurijad survestada kahtlustatavat andma vajalikke ütlusi ning seejuures kahtlustatav seda oma kaitsjale ei maini ning ei taotle kaitsja tuge kasutada õigust keelduda ütluste andmisest. Seega tuleb ka A.J. poolt kohtus antud ütlused selle kohta, et ta ei ole toonud R. Kodarile amfetamiini, tunnistada ebausaldusväärseteks ja tõendikogumist välja jätta.
42.Lisaks eelnevalt tuvastatud ebausutavatele põhjendustele on M.P. i ja A.J. kohtus antud ütlustes ka mitmed vastuolud, mis seonduvad just R. Kodari rolliga amfetamiini omandamises. M.P. i ütluste kohaselt andis A.J. talle ainet üle alati R. Kodari elukoha keldris (I kd, tl 190). Need ütlused on kooskõlas süüdistatava kirjades antud juhistega nn peibutusaine paigutamisest keldrisse, mille kohta olevaid tõendeid käsitleb kohus edaspidi. A.J. ütluste kohaselt andis ta aine M.P. ile üle kas R. Kodari elumaja trepikojas või õues või enda autos, kui M.P. tuli välja R. Kodari juurest (I kd, tl 193).
43.Jälitustoimingutega kogutud tõendid ei kinnita A.J. ütlusi aine üleandmise koha kohta. Jälitustoimingu protokoll tõendab, et A.J. on korduvalt käinud R. Kodari elukohas pärast eelnevalt telefoni teel peetud läbirääkimisi. Telefoni teel peetud kõnede sisust ei tekkinud kohtul kahtlusi, et A.J. käis süüdistatava elukohas narkootilise aine süüdistatavale narkootilise aine edasiandmiseks. A.J. ütlustest ei tulene nende vahel vanglas tekkinud sõprust, mis mõjutas neid vangistusest vabanemise järel teineteist üles otsima ja suhtlema. Ainus põhjus endiste kinnipeetavate suhtlemiseks vabaduses oli narkootikumide käitlemine.
44.M.P. i ütluste kohaselt sai ta A.J. telefoninumbri ja suhtles A.J. ga telefoni teel ning leppis ise kokku kokkusaamised amfetamiini üleandmiseks (I kd, tl 189, 190 pöördel). Kohtus avaldatud jälitustoimingu protokolli (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1-234) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1 – 52) kohaselt suhtlesid omavahel aktiivselt küll A.J. ja R. Kodar ning seda just amfetamiini hankimise ja üleandmise teemal R. Kodari elukohas. Samas ei nähtu ühtegi kõnet ega sõnumit M.P. i ja A.J. vahel. Jälitusprotokoll ei kinnita M.P. i ütlusi tema telefoni teel suhtlemisest A.J. ga. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et M.P. i ja A.J. ütlustest on usaldusväärne see osa, mis puudutab M.P. i poolt A.J. le amfetamiini eest tasumist süüdistuses märgitud ajal ja aine koguseid, samuti aine tarvitamist ja edasi müümist M.P. i poolt. Need ütlused kinnitavad nii M.P. i kui A.J. seotust narkootiliste ainete vahendamisega ja on kooskõlas teiste tõenditega.
45.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti R. Kodar kinni 4. detsembril 2017 kell 23.38 tema elukohas XXX (III kd, tl 40-42). Kinnipidamise hetkel viibis korteris üksinda. Tunnistaja A.J. ütlused ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitavad üheselt A.J. eesmärki viia narkootilise aine R. Kodarile tema elukohta. R. Kodar oli kinnipidamise ajal üksi kodus. Jälitustoimingu protokolli andmetel on A.J. ja R. Kodar omavahel enne kinnipidamist aktiivselt suhelnud narkootilise aine hankimise teemal. R. Kodari ja M.P. i narkootilise aine käitlemisel kokkulepitud rollijaotuste kohaselt pidigi R. Kodarile tema elukohta toodud aine lõpuks jõudma M.P. ile, kes seda edasi müüs. M.P. 10(61)
elas Tartus. A.J. l ei olnud temaga kokkuleppeid aine üleandmise koha ja aja osas. A.J. ütluste järgi ei olnudki tal eesmärki kohtuda M.P. iga Tartus, vaid eesmärk oli minna R. Kodari elukohta. Asjaolu, kas M.P. ka seal võis olla, oli teisejärguline.
46.Kohtule on tõendina esitatud läbiotsimisprotokoll 4. detsembril 2017. a (III kd, tl 45-59). Kohus ei tuvastanud läbiotsimisel menetlusnormide rikkumist. Läbiotsimine R. Kodari elukohas toimus KrMS § 91 sätestatud korras ja selle kohta on vormistatud läbiotsimise määrus ning läbiotsimisprotokoll vastavalt KrMS § 92 nõutele. R. Kodar viibis läbiotsimise ajal kohal ja kuriteosündmuse ajal ta kasutas läbiotsitavat kohta elukohana, kus toimus tema suhtes ka elektrooniline valve kohtumääruse alusel. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabel kinnitab, et R. Kodar viibis läbiotsimise juures. Läbiotsimise määrusel (VIII kd, tl 40) on R. Kodari allkiri, mis kinnitab, et talle on määrust tutvustatud KrMS § 91 lg 7 ettenähtud korras.
47.Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (III kd, tl 43) tõendab, et R. Kodar oli enne tema kinnipidamist tarvitanud narkootilist ainet, amfetamiini. Eksperdi ütlused kinnitavad eelnimetatud dokumentaalse tõendiga tõendatud asjaolu. Mitte mingisugused tõendi ei viita sellele, et ta tarvitas narkootikume enda teadmata. Asitõendite vaatlusprotokoll, millega on tuvastatud digitaalkaal ja minigripp kilekotid ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri tõendavad R. Kodari seotust narkootiliste ainete käitlemisega.
48.Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti M.P. kinni
10.jaanuaril 2018 kell 10.56 Tartus Annemõisa 8 asuva kaupluse juures (IV kd, tl 45-47). Kinnipidamisel leiti M.P. i juurest muuhulgas mobiiltelefon LG, tel.nr xxx ja käsikirjalised A4 ruudulised paberid neljal lehel. Telefoni LG on asitõenditena vaadeldud ja tulemused kirjeldatud vaatlusprotokollis. Telefonis on tuvastatud mitmeid M.P. i vestlusi erinevate isikutega (IV kd, tl 48-79).
49.Läbiotsimisprotokolli andmetel teostati 10. jaanuaril 2018. a läbiotsimine M.P. i elukohas XXX . Läbiotsimisel avaldas M.P. , et elutoa sektsioonkapi ülemistes sahtlites on kanepit ja kasutatud süstlad, mida kasutab endale amfetamiini süstimiseks. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati M.P. i kehavedelikust 11. jaanuaril 2018 kell 10.41 võetud proovis amfetamiin, metamfetamiin, metüleendeoksü-metamfetamiin (MDMA) (V kd, tl 25).
50.Asjas ei ole vaidlust selles, et M.P. on teinud pangaülekanded A.J. le amfetamiini eest süüdistuses toodud ajal ja summades. Seda kinnitavad lisaks M.P. i poolt kohtus antud ütlustele ka Swedbanga konto väljavõtted perioodil 1. jaanuarist 2017 – 20. novembrini 2017 (VI kd, tl 1 – 47). M.P. kinnitas kohtus, et prokuröri poolt nimetatud narkootilise aine kogused ja ülekannete summad on õiged (I kd, tl 188). Asjaolu, et M.P. i poolt tehtud maksetest oli R. Kodar teadlik, kinnitab asitõendi 24. aprilli 2018. a vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud R. Kodarilt läbiotsimisel ära võetud sülearvutit Asus X75A (III kd, tl 92-103): vaatlusel on tuvastatud maksekorraldused, mis on tehtud M.P. i poolt A.J. pangakontole amfetamiini eest.
51.Läbiotsimisprotokolli juures olev fototabel tõendab M.P. i märkmeid tema võlast R. Kodarile (IV kd, tl 92). Asjaolu, et nii R. Kodari kui M.P. i juurest leiti läbiotsimisel dokumente ja märkmeid rahaliste ülekannete kohta, kinnitab, et süüdistatav olid teadlik rahalistest ülekannetest A.J. le ja rahaliste vahendite liikumise üle pidasid arvestust mõlemad, R. Kodar ja M.P. . R. Kodar ei võtnud osa M.P. i laste kasvatamisest ja tal ei
11(61)
olnud laste üle ka muid õigusi. Sellest teeb kohus järelduse, et rahalised vahendid, mille liikumise kohta R. Kodar arvestust pidas, olid seotud narkootiliste ainete käitlemisega.
52.R. Kodari poolt peale tema kinnipidamist 4. detsembril 2017 Tartu Vanglast M.P. ile saadetud kirjad tõendavad kuriteo toimepanemise asjaolusid. 6. märtsi 2018. a asitõendi vaatlusprotokoll kajastab M.P. ilt kinnipidamisel ja tema elukoha läbiotsimisel 10. jaanuaril 2018 temalt ära võetud A4 formaadis käsikirjalisi pabereid (V kd, tl 1-24). See, et tegemist on just R. Kodari poolt M.P. ile saadetud kirjadega, kinnitab ilma kahtlusteta kirjade sisu. R. Kodar on saatnud kirjad S.V. nime alt, kuna ta tunnistab kirjas, et tal endal on kirja keelud peal (V kd, tl 4). Tunnistaja S.V. e on eitanud R. Kodari kirjade saatmist M.P. ile, väites, et kirjutas ise need kirjad. S.V. e ei ole ise mingeid tõendamiseseme asjaolusid vahetult tajunud. Seetõttu on tema ütlused kirjade kirjutamise kohta mitteusaldusväärsed. S.V. e ütlused tuleb tervikuna tõendite kogumist välja jätta, kuna eeltoodust nähtub ilma vähimagi kahtluseta, et S.V. e nime alt vanglast saadetud kirjad kirjutas R. Kodar ning S.V. e aitas kirjad edastada M.P. ile.
53.Kirjadest nähtuvalt annab R. Kodar M.P. ile konkreetseid juhiseid, mida nii M.P. kui ka teised asjaosalised peavad kohtus rääkima. Samuti palub süüdistatav M.P. il olla ettevaatlik ja annab talle nõu, et KrMS § 71 lg 1 alusel saab M.P. üle kuulamisel ütlustest keelduda (V kd, tl 18 pöördel ja 19). Sellega on ümber lükatud ka M.P. i kohtus väidetu, et tal olevat olnud süüdistatavaga kokkulepe ajada uurimisel kõik süüdistatava süüks (I kd, tl 188). Süüdistatava juhendamine ütluste andmiseks on toimunud pärast kinnipidamist. Tõendid ei kinnita neid asjaolusid, millest järeldada, et M.P. ja R. Kodar leppisid omavahel kokku kuidas käituda, kui kuritegu avastatakse. R. Kodari vanglast saadetud kirjad tõendavad, et ta üritas varjata enda seost narkootilise ainega ning mõtles välja ka skeemi, mis M.P. i kaasabil vabastaks ta vastutusest A.J. lt saadud amfetamiini eest. R. Kodar oli varem karistatud narkootiliste ainetega seotud kuriteo eest. Seepärast ei ole mingit mõistlikku põhjendust, miks ta kirjutas vanglast saadetud kirjades narkootilistest ainetest, kui ta nende käitlemisega enam ei tegelenud.
54.Süüdistuse kohaselt oli R. Kodari ülesandeks A.J. lt amfetamiini tellimine ja selle eest tasumine ning M.P. i osa oli omandatud aine kvaliteedi hindamine, aine pakendamine edasiandmiseks ja seejärel omandatud narkootilise aine edasimüümine. Jälitustoiminguprotokoll (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1-234) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52) nähtuvad R. Kodari telefonikõned A.J. ja M.P. iga, mis kinnitavad R. Kodari poolt narkootilise aine tellimist A.J. lt ja viimasele aine eest tasumist M.P. i vahendusel, kes sai ülekannete tegemiseks raha R. Kodarilt ning koostoimes teiste tõenditega tõendavad R. Kodari ja M.P. i ühist tegutsemist grupis kaastäideviijatena ja ühise tahtlusega A.J. käest narkootilise aine omandamisel.
55.Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid kajastavad R. Kodari, M.P. i ja A.J. kasutuses olnud telefoninumbrite kõneeristusi tugijaamade andmete alusel. Neist nähtuvalt on 1. juunist 2017 kuni 4. detsembrini 2017 R. Kodari kasutuses olnud mobiiltelefonidelt aktiivselt suheldud nii M.P. i kasutuses olnud telefoninumbriga kui A.J. kasutuses olnud telefoninumbriga (VII kd, tl 1 – 36), kuid M.P. ja A.J. ei ole ajavahemikul 1. juunist kuni
4.detsembrini 2017 omavahel kordagi suhelnud (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52). Selle on ümber lükatud ka M.P. i poolt kohtus väidetu, et ta ise leppis kokku kohtumised A.J. ga.
56.Dokumentaalne tõend, jälitustoimingu protokoll selles tuvastatud kõnede ja varjatud jälgimisega on otsene tõend, mis kinnitab R. Kodari osa narkootiliste ainete käitlemisel ja tema teadmist aine saabumise ajast. Tõendid kinnitavad R. Kodari ja A.J. seotust 12(61)
narkootiliste ainete käitlejatena, A.J. kasutuses olnud autost amfetamiini leidmine koos jälitustoimingu protokolliga kinnitab narkootikumi valdamist, hoidmist ja edasitoimetamist R. Kodarile. Jälitustoimingu protokoll tõendab A.J. ja R. Kodari omavahelist tihedat suhtlemist, mille sisu analüüsides ei ole kahtlust, et isikud teadsid teineteist seoses narkootikumide käitlemisega. Mitmetest R. Kodari ja A.J. omavahelistest sõnumitest ja kõnedest nähtub asjaolu, et kõnedes omavahel vahel räägiti just narkootilisest ainest ja mitte kullast, millele viitab süüdistatav A.J. ga äri ajades (IX kd, tl 123-136). Pidevalt räägitakse aine lõhnast, värvusest, kangusest ja lahjendamisest (tl 124-128).
57.4. detsembri 2017. a läbiotsimisprotokoll kinnitab, et A.J. kasutuses olevas sõiduki läbiotsimisel leiti ja võeti ära roosakat värvi pulbriline aine. Seega tõendavad dokumentaalsed tõendid, et süüdistatav ja A.J. on omavahel peetud kõnedes rääkinud just narkootilisest ainet. Ainel on olnud lõhn ja seda on kasutatud veeni süstimise teel. Vestlustest ei nähtu kuidagi, et R. Kodar suhtleks A.J. ga väidetava võla tagasimaksmise pärast ja kullaga äritsemisest (millest rääkis süüdistatav oma viimases sõnas), kõnedes pigem arutatakse narkootilise aine kvaliteedi, lõhna ja värvuse üle, uuritakse, kes on juba proovinud jne. Samuti ei ilmne R. Kodari ja A.J. vahelistest vestlustest ühtki viidet sellele, et A.J. sooviks ainet üle anda hoopis M.P. ile. Ka jälitusprotokolli andmetel ei helista A.J. ja M.P. kordagi üksteisele. Seega on telefonivestlustega ümber lükatud nii A.J. ütlused selle kohta, et ta soovis ainet viia üksnes M.P. ile kui ka M.P. i ütlused selle kohta, et ta ise leppis telefoni teel kohtumised A.J. iga kokku.
58.Jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned ja varjatud jälgimine tõendavad selgelt, et A.J. (ühel korral ka A.M. A.J. palvel) toimetas amfetamiini otse R. Kodarile. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et ajavahemikul 1. juunist 2017 kuni 4. detsembrini 2017 on A.J. kasutuses olnud telefoninumbrile xxx vastav SIM-kaart paiknenud 6 erineva IMEI-koodiga mobiiltelefonis (VII tl 38), R. Kodar kasutas helistamiseks vähemalt 6 erinevat telefoninumbrit (X kd, tl 1-2). Selline konspiratsiooniaste ei ole iseloomulik tavapärasele suhtlusele legaalsete esemetega seotud äri või vahendustegevuse osas, vaid viitab kohtu hinnangul ebaseadusliku tegevusele, konkreetselt narkootikumide käitlemisele.
59.Amfetamiini omandamine R. Kodari poolt süüdistuse varasemates episoodides (20. augustil, 27. augustil, 12. oktoobril, 22. oktoobril ja 4. novembril) 60 grammi kaupa A.J. lt on tõendatud M.P. i ütlustega selle kohta, et temale esitatud süüdistuses märgitud kuupäevad ja kogused, mis kattuvad R. Kodari süüdistuses märgitud koguste ja kuupäevadega, on õiged. Kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et 13., 16., 19., 22., 26.,
30.novembril 2017 ning 3. detsembril 2017 oli R. Kodar kokku leppinud amfetamiini omandamise A.J. käest 60-100 grammi kaupa. Arvestades narkovõrgustike isikulist püsivust, asub kohus siinkohal seisukohale, et enam kui suure tõenäosusega omandas R. Kodar ka viiel varasemal korral amfetamiini A.J. käest mitte väiksemas koguses kui 60 grammi. See on ka nende äri silmas pidades eluliselt usutav, kuivõrd Tallinnast R. Kodari elukohta sõitmine ei oleks väiksema koguse puhul ennast ära tasunud. Kõnedes on läbivalt teemaks, kui palju amfetamiini eest makstud rahast arvestatakse sõidu jaoks. Samuti kinnitavad suurt kogust M.P. i poolt A.J. le tasutud summad, nt 20. augustil 2017 üle kantud 630 eurot, mille eest omandati vähemalt 31 g amfetamiini (kui arvestada hinnaks 20 eur/g).
60.Ka jälitustoimingu protokoll tõendab R. Kodari poolt 2017. a augustist kuni novembrini narkootilise aine käitlemist. A.J. kinnitab R. Kodarile 19. novembri 2017 kõnes, et “tal raha on arve peal mingi 13 tonni, mida teenis koos R. Kodariga” (IX kd, tl 119). Kinnitus raha olemasolust on pärast 18. novembril 2017. a R. Kodari kõnet, kus ta küsib võimalust aine
13(61)
saamiseks. Eeltoodu kinnitab, et R. Kodariga koos on teenitud narkootilise aine käitlemisega raha juba enne 2017. a novembrit.
61.Jälitustoimingu protokollist nähtub, et kohe peale R. Kodari kinnipidamist hakkas M.P. suhtlema isikutega, kes R. Kodari pool käisid ja teda tundsid, et uurida, kas R. Kodari juurde jäi veel ainet, samuti räägib enda poolt amfetamiini eest tehtud ülekannetest ja kooskõlastab ütlusi. Jälitustoimingus märgitud järgevad kõned ei jäta kahtlust, et M.P. ja R. Kodar koos ühiselt tegelesid amfetamiini käitlemisega. Kõik eelkirjeldatud dokumentaalsed tõendid kogumis tõendavad R. Kodari ja M.P. i seotust narkootiliste ainete käitlemisega. Süüdistatava elukoht on XXX , kuhu narkootiline aine toodi ja kus süüdistatav selle ka M.P. ile üle andis. R. Kodari ja M.P. i kinnipidamisel nende kehavedelikest võetud proovides tuvastati, et mõlemad on tarvitanud amfetamiini. R. Kodari elukoha keldris asuvast peidikust läbiotsimisel leitud digitaalkaal ja minigrip kotid ei jäta kahtlust, et süüdistatav peitis need esemed keldrisse, et varjata narkootilise aine käitlemist. Seda väidet kinnitavad ka peale R. Kodari kinnipidamist järgmistel päevadel, s.o 5. detsembril 2017 ja
11.detsembril 2017 M.P. i ja L.P. i vahel peetud telefonikõned, milles M.P. tahtis teada, kas amfetamiini jäi veel R. Kodari korterisse ja L.P. vastas, et ta teab, et R. Kodar hoidis ainet keldris (X kd, tl 134, 143 – 144).
62.Osutatud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et R. Kodar tegeles narkootilise aine käitlemisega, kusjuures digitaalkaal ja kasutamata minigrip kilekotid viitavad veel ka selle aine väiksemateks kogusteks ümberpakendamisele, mida tavaliselt tehakse edasiandmise eesmärgil, erinevad telefonid ning arvukad telefonide sim-kaardid viitavad aga konspiratiivmeetmetele, mida tavapäraselt kasutatakse narkootikumide käitlemisega seoses. M.P. i poolt R. Kodariga kooskõlastatult tehtud ülekanded A.J. ja I.M. kontodele näitavad selgelt A.J. le amfetamiini eest tasumise viisi. Tõendite kogum ei tekita kahtlusi, et R. Kodar arutas amfetamiini koguse ja kohale toomise läbi A.J. ga ning samal ajal koordineeris aine eest tasumist, st ülekannete tegemist M.P. i poolt.
63.Amfetamiinsulfaadi sisaldus A.J. lt R. Kodarile edasiandmiseks määratud aines leidis kohtus tõsikindlalt tuvastamist viimasel korral, s.o 3. detsembril 2017 A.J. autost ära võetud 142 g aine puhul, milles oli 27,26 g puhast amfetamiini. Teistel kordadel ei ole võimalik puhta amfetamiini sisaldust omandatud aines grammi täpsusega kindlaks teha, kuid esitatud tõendite pinnalt kogumis saab amfetamiini suurt kogust kindlalt järeldada. Samas tuleb R. Kodari ja M.P. i käitlemisepisoode kui üldisemas mõistes narkodiilerlust käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab, kui kõigi jätkuvalt toime pandud episoodide peale kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist.
64.Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10. juuni 2016. a andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g ning gammabutüroksüvõihappe (GHB) puhul on keskmine kogus kümnele inimesele 16 grammi (III kd, tl 21-23). 2004. a United Nations Office on Drugs and Crime World drug report, 2. peatüki, alajaotuse 2.4, punktist 2.4.1, lk 159 (http://www.unodc.org/pdf/WDR_2004/volume_1.pdf) nähtuvad samad andmed. Amfetamiini päevane annus on 130 mg, kümnele isikule piisav päevane kogus seega 1,3 grammi. Kohtus ütlusi andnud kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson kinnitas suure koguse määra 1,3 grammi (II kd, tl 16 pöördel).
14(61)
65.Vastuvaidlematult on tõendatud, et R. Kodari poolt käideldud ainest kokku leiti ja võeti ära 142,53 g ainet, milles leidus 24% ja 27% sisaldusega amfetamiinsulfaati, milles kokku leiti 27,26 grammi puhast amfetamiini, saab väita, et R. Kodar ja M.P. käitlesid amfetamiini suures koguses ning nende käitumises oli KarS § 184 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused. R. Kodaril ei olnud põhjust narkootilise aine omandamiseks ja käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Seega oli amfetamiini käitlemine omandamise, tarvitamise ja edasiandmise viisil ebaseaduslik.
66.Hinnates kõiki tõendeid kogumis ja andes neile üldhinnangu, leiab kohus, et suures koguses narkootilise aine amfetamiini omandas R. Kodar A.J. lt ja andis aine edasi M.P. ile, kes aitas amfetamiini kvaliteeti hinnata, pakendada ja edasi müüa. M.P. oli vaikimisi nõus koos R. Kodariga käitlema narkootilisi aineid, st süüdistatava poolt talle üle antud narkootilisi aineid oma valduses hoidma, müüma ja saadud raha kandma oma kasutuses olnud kontodele, tehes neilt ülekandeid järgmiste amfetamiini koguste ostmiseks. Seega mõlemad valitsesid tegu ja andsid oma panuse.
67.Narkootilise aine käitlemise subjektiivse koosseisu mõttes olid nii R. Kodar kui M.P. teadlikud, et käitlevad narkootilist ainet. Kuna nad ise olid narkootilise aine tarvitajad, siis pidid nad oma kogemuse pinnalt teadma sedagi, et nende poolt käideldud narkootilisest ainest jagus enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu oli suure koguse narkootilise ainega. Korduva käitlejana, sh ka ise amfetamiini tarvitava inimesena, pidi ta oma kogemuse pinnalt teadma ka seda, et tema poolt käideldud narkootilisest ainest jagub enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk siis seda, et tegu on suure koguse narkootilise ainega. Süüdistatav püüdis oma seost suure koguse narkootikumide käitlemises varjata veel ka kinnipidamisasutuses viibides, saates varjatult kirju M.P. ile. Samuti on süüdistatav varasemalt karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. R. Kodar on teadlikult omandanud suures koguses amfetamiini ja andnud ainet oma elukohas edasi M.P. ile, kes samuti teadlikult amfetamiini vahendas. Kuna R. Kodar käitles amfetamiinsulfaati muuhulgas ka varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli tema psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). R. Kodari ja M.P. i ühine ja kooskõlastatud, st grupis toime pandud narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine on süüdistatavale koosseisuline karistust raskendav asjaolu KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. III Omandatud amfetamiini edasi andmine müügiks ja tarvitamiseks, samuti kanepi ja ecstasy omandamine ja edasi andmine erinevatele isikutele
68.M.P. ile amfetamiini andmine mitmes tarvitamise koguses, 2017. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi alates 2017. a oktoobrist kuni 04.12.2017 (ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa) on tõendatud alljärgnevate suulisite ja dokumentaalsete tõenditega.
69.Tunnistaja M.P. i ütluste kohaselt on süüdistuses märgitud amfetamiini kogused enamvähem täpsed, st 3 grammi ja 85 grammi, mis on kajastatud ka tema kahtlustatavana ülekuulamise protokollis ja on kohtus avaldatud (I kd, tl 187 -188). Need kogused ja kuupäevad kattuvad ühtlasi R. Kodari süüdistuses märgitud koguste ja kuupäevadega. Kuigi M.P. i ütlused otseselt ei kinnita narkootilise aine koguseid grammi täpsusega, ei lükka ütlused neid ka ümber. Eelmises episoodis on tuvastatud 2017. a augustist kuni R. Kodari kinni pidamiseni 4. detsembril 2017 süüdistatava ja M.P. i poolt ühiselt omandatud amfetamiini kogused ja amfetamiini käitlemine, sh omandatud amfetamiini müügi ühine 15(61)
organiseerimine. M.P. kinnitas kohtus, et amfetamiini omandati ja müüdi edasi hinnaga 20 eurot 1 gramm, talle alati maksti müüdud amfetamiini eest (tl 189 – 191).
70.Sellega on tõendatud ka käesolevas episoodis R. Kodari poolt 2017. a septembris M.P. ile tarvitamiseks antud aine kogus, st 3 grammi amfetamiini ja 2017. a oktoobrist detsembrini edasimüügiks antud amfetamiini kogus, st 85 grammi hinnaga 20 eurot gramm. Kuivõrd M.P. oli narkootikume käitlev isik, kes sai aru, mis ainega tegemist on, ei ole kahtlust, et R. Kodari poolt M.P. ile tarvitamiseks ja müügiks antud aine puhul oli tegu just amfetamiini sisaldava ainega. Seda järeldust kinnitab lisaks eelmises episoodis tuvastatule, kuidas aine narkootilist mõju hinnati, ka see, et amfetamiini telliti ja müüdi edasi suhteliselt pika ajavahemiku jooksul (2017. a augustist detsembrini), mistõttu on loogiline ja eluliselt usutav, et süüdistatavale tasuti jätkuvalt aine eest, mis avaldas narkootilist toimet.
71.M.P. ilt 2 grammi kanepi omandamine 2017. a novembris on tõendatud M.P. i kohtus antud ütlustega, et ta andis R. Kodarile 2017. a novembris 1-2 grammi kanepit. Kuivõrd M.P. oli narkootikume käitlev isik, kes sai aru, mis ainega tegemist on, ei ole kahtlust, et tema poolt R. Kodarile antud aine puhul oli tegu just kanepiga. Samuti kinnitab läbiotsimisprotokoll, et M.P. i kodust leiti ja võeti ära rohekat värvi taimset puru (IV kd, tl 80-94), mille puhul oli eksperdiarvamusest nähtuvalt tegemist peenestatud kanepiga ja kanepiõisikutega (marihuaana), mis sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (IV kd, tl 98-99). M.P. on kohtus tunnistanud, et tegeles narkootilisi aineid igapäevaselt ja tegeles nende müügiga, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud. Seega ei ole kahtlust, et R. Kodarile antud aine sisaldas kanepit. V.M. le 2017. a amfetamiini andmine (10. novembril 2017 kahel korral 1 gramm, 11. novembril 2017 3 grammi ja 2. detsembril 2017 2 grammi), K.K. ilt 2017. a novembris ühe ecstasy tableti omandamine ja V.M. le edasi andmine 2017. a novembri alguses ning kahel korral 1 grammi kanepi edasi andmine (2017. a suve lõpust kuni 2017. a sügiseni)
72.Tunnistaja V.M. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta 2017. a R. Kodarilt narkootilisi aineid, kõigil kordadel sai ta aineid R. Kodari korteris XXX. Ta elas 2017. a süüdistavaga samas majas XXX . Tunnistaja kinnitas, et 2017. a tarvitas ta erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini, ecstasyt, kanepit ning ta käis ise R. Kodarile peale, et viimane talle ecstasyt müüks. 2017. a sügisel sai ta R. Kodarilt ühe ecstasy tableti ja maksis selle eest 15 eurot, raha pani R. Kodari köögilaua peale. Tunnistaja rääkis, et ta sai R. Kodarilt amfetamiini kahel korral, sh ühel korral oma sünnipäeva, st enne 2. detsembrit 2017. Ta sai R. Kodarilt kolm kotti amfetamiini, kolme koti eest tasus ta R. Kodarile 60 eurot, 1 g hinnaks oli tavaliselt 15-20 eurot (I kd, tl 196-198). Lisaks sai ta R. Kodarilt oma sünnipäeva puhul tasuta amfetamiini, mis oli pakendatud kahte pisikesse kilekotti. Tunnistaja kinnitas ka seda, et 2017. a suvel sai ta ühe korra R. Kodarilt ka kanepit, ta ei maksnud selle eest.
73.V.M. kinnitas, et ühel korral tõi aine kohale K.K. (20. juuni 2018. a otsusega nr 1-18-4226 ongi K.K. süüdi tunnistatud selles, et ta Kodarilt omandatud amfetamiini andis 2017. a novembris edasi kahel korral ühe grammi kaupa V.M. le, mis on kaudne tõend lahendatavas süüdistuses ega välista süüdistatava osa selles episoodis).
74.Tunnistaja K.K. eitas kohtus R. Kodarile narkootikumide andmist (I kd, tl 179 pöördel). Kohus avaldas kohtulikul uurimisel prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg 1 alusel K.K. i ütlustes esinevate vastuolude tõttu tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelses menetluses antud ütlusi. 4. aprillil 2018 on K.K. kahtlustatavana andnud järgmised ütlused: „ülejäänud amfetamiini andsin vist Ragnari kätte ja Veronika pidi ise seda Ragnari käest 16(61)
küsima“. K.K. pidas kohtus võimalikuks, et ta võis anda, aga ta ei mäleta (I kd, tl 182 pöördel).
75.Seega on K.K. i ja V.M. ütlused omavahel vastuolus. Jälitustoiminguprotokoll telefonikõnedega ja V.M. ütlused näitavad üheselt, et K.K. i poolt räägitu ei vasta tõele, seega tuleb K.K. i poolt antud ütlused tõendikogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole andnud edasi R. Kodarile ecstasyt vaid ta ise andis ühe tableti V.M. le, samuti selles osas et ta ei ole saanud R. Kodari käest amfetamiini. Tõendina saab arvestada vaid K.K. i ütlusi selle kohta, milles ta tunnistas, et ta võis anda R. Kodarile amfetamiini, mida V.M. pidi R. Kodari käest küsima (I kd, tl 182 pöördel), kuivõrd selles osas ei ole ütlustes olulist vastuolu ja see osa K.K. ütlustest haakub täielikult järgmiste tõenditega.
76.Kõnede sisu on kooskõlas V.M. ütlustega, et ta sai R. Kodarilt mitmel korral amfetamiini, seejuures 10. novembril 2017 1 grammi, 11. novembril 2017 3 kotti amfetamiini tasu eest ning sünnipäevaks, s.o 2. detsembril 2017. a andis R. Kodar talle kaks kotti amfetamiini tasuta. V.M. ütlused haakuvad jälitustoimingu protokolliga, mis tõendavad teo toimepanemise aega, kohta ja üle antud ainete koguseid ning kogumis kinnitavad V.M. ütluste tõeväärtust. Seega puudub kohtul põhjus tunnistaja ütluste usaldusvääruses kahelda. Lisaks on need loogilised ja piisavalt üksikasjalikud, kuna ta on ära toonud ajaperioodi, mille vältel ta süüdistatavalt ecstasyt, kanepit ja amfetamiini sai ning ainete kogused.
77.Telefonivestlused kinnitavad, et R. Kodar hakkas aktiivselt otsima narkootilisi aineid K.K. ilt, keda ta teadis kui isikut, kellelt saab narkootikume, peale seda, kui V.M. tellis temalt telefoni teel ecstasyt ja amfetamiini. See omakorda tõendab, et V.M. teadis, et R. Kodarilt saab vajadusel narkootikume. Arvestades ajavahemikku, mil R. Kodar otsis võimalusi ecstasy ja amfetamiini hankimiseks V.M. le ja asjaolu, et just samal ajavahemikul vestleb ta ainete hankimise teemal korduvalt K.K. iga, on ümberlükkamatult selge, et R. Kodar sai V.M. le edasi antud ecstasy tableti K.K. ilt. Samuti andis kõnedest nähtuvalt just R. Kodar, mitte K.K. , amfetamiini korduvalt edasi V.M. le. Kohtus möönis K.K. , et võis amfetamiini anda R. Kodarile, kelle käest V.M. pidi seda ise küsima. K.K. i ütlused ei välista süüdistatavat narkootilise aine käitlejana.
78.Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et 2017. a novembris sai R. Kodar K.K. ilt ühe ecstasy tableti, mille müüs edasi V.M. le. Samuti loeb eelnevaga kohus tõendatuks, et R. Kodar andis oma elukohas amfetamiini edasi V.M. le süüdistuses märgitud ajal ja kogustes, s.o 10. novembril 2017. a 2 grammi, 11. novembril 2017. a 3 grammi ja 2. detsembril 2017. a 2 grammi amfetamiini ning 2017. a suvel andis kahel korral kanepit V.M. le tasuta. V.M. ütlustest nähtuvalt maksis ta R. Kodarile ecstasy tableti eest 15 eurot ja amfetamiini eest 20 eurot gramm ning kanepi eest ta R. Kodarile ei maksnud. Kuivõrd V.M. oli ka varem kanepit tarvitanud ja sai aru aine mõjust, ei ole kahtlust, et R. Kodari poolt V.M. le antud aine puhul oli tegu kanepiga. Asjas ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus K.K. ilt omandatud ecstasy tabletis. Seega tuleks ecstasy puhul jaatada üksnes väikese koguse narkootilise aine käitlemist.
79.Järgnevalt heidetakse R. Kodarile ette seda, et ta müüs K.K. ile 9.-25. novembril 2017 kokku 22 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Jälitustoimingu protokolliga on tõendatud aine edasi andmise aeg, koht ja kogused.
80.Tunnistaja K.K. eitas kohtus, et on saanud R. Kodarilt narkootilisi aineid. Kuna eelmises episoodis on tuvastamist leidnud, et K.K. i poolt kohtus antud ütlused on selles osas ebausaldusväärsed, ei hakka kohus põhjendusi kordama. K.K. i ütlused selle kohta, et ta sai 17(61)
amfetamiini hoopis A.J. käest, ei vasta samuti tõele, kuivõrd tema ja R. Kodari vahel peetud kõnedest seda ei nähtu, samuti ei rääkinud A.J. kohtus midagi selle kohta, et ta oleks K.K. ile amfetamiini andnud. Seega saab käesolevas episoodis arvestada tõendina vaid K.K. i ütlusi selle kohta, et on käinud süüdistatava elukohas koos K.K.-M. iga (I kd, tl 182). K.K.M. i ütluste kohaselt sai ta aru, et K.K. käis R. Kodari juures narkootikumide järel. Eeltoodud kõnedest nähtub selgelt K.K. i poolt amfetamiini tellimine R. Kodarilt ja see, et K.K. oli seotud narkootiliste ainete käitlemisega.
81.Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et R. Kodar andis K.K. ile kõigil kolmel korral amfetamiini sisaldavat ainet, kokku 22 grammi järgmiselt: 9. novembril 2017. a kokku 10 grammi, 15. novembril 2017. a 7 grammi ja 25. novembril 2017. a episood 5 grammi. Seda, et R. Kodari poolt K.K. ile antud aine sisaldas amfetamiini, kinnitab kõnedes kajastu, et kõik osapooled said aru, et tegemist oli amfetamiiniga. Peale esimest korda tellis K.K. kolmel korral veel ainet juurde. Juhul, kui aine ei oleks narkootilist toimet avaldanud, ei oleks K.K. sedavõrd konspiratiivsel moel aine järel korduvalt käinud ega seda pidevalt juurde tellinud. Nagu juba esimeses episoodis sai tuvastatud, sisaldas aine, mida süüdistatav A.J. kaudu omandas, puhast amfetamiini ning sama ainet müüs ta teistele, sh K.K. ile edasi. Ei ole eluliselt usutav, et R. Kodarilt oleks jätkuvalt edasi ostetud ainet, mis mingit mõju ei avalda.
82.M.L. le 17. novembril 2017. a 3 grammi amfetamiinisegu andmine on tõendatud jälitustoimingu protokolliga (IX kd, tl 113 - 115). Tunnistaja M.L. kohtus antud ütluste kohaselt ta ei ole saanud R. Kodarilt narkootikume (II kd, tl 20 pöördel, 22). Kohus on seisukohal, et tunnistaja M.L. kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed tunnistaja ei eita süüdistatavale helistamist, enne kui ta tema juurde läks. Kõnede sisust on arusaadav, et kolm valget värvi tähendab 3 grammi amfetamiini. Üldteada on, et narkootilistest ainetest rääkides ei suhelda otseselt õigeid väljendeid kasutades ning amfetamiini nimetatakse muuhulgas ka valgeks. Seejuures on varasemates episoodides amfetamiini kohta öeldud kas valge või roosa, kogust ja gramme nimetatud numbritega üks, kaks, samuti ka isikute arvu nimetades, nt 5 grammi aine kohta, et tuleme viiekesi. M.L. töötas 2017. a ise ehitusfirmas. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et ta läks R. Kodarilt valget värvi ostma ning selle saamiseks kasutama konspiratiivmeetmeid kolmanda isiku kaudu, et leppida kokku kohtumine süüdistatavaga. Ühestki tõendist ei järeldu, et süüdistatav müüs ehistuseks vajalikke viimistlusmaterjale. Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et M.L. käis 17. novembril 2017. a R. Kodari juures ja viimane andis M.L. le 3 grammi amfetamiini sisaldavat ainet.
83.Kõigis käesolevas episoodis käideldud amfetamiini koguste puhul, s.o nii M.P. ile, V.M. le, K.K. ile kui M.L. le edasi antud aine koguses ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui palju sisaldus aines puhast amfetamiini. Kohus möönab, et ainet lahjendades võis mõnes müügiks pakendatud koguses sisalduda väga väike kogus puhast amfetamiini. Samas tuleb R. Kodari poolt amfetamiini käitlemisepisoode kui üldisemas mõistes narkodiilerlust käsitleda jätkuva kuriteona ning selline käsitlus ei nõua üksikute koguste eraldi kindlaks tegemist. Piisab, kui kõigi jätkuvalt toime pandud episoodide peale kokku saab tuvastada narkootilise aine suures koguses käitlemist. Arvestades seega käideldud aine kogu mahtu, st kokku M.P. ile, V.M. le, K.K. ile ja M.L. le edasi antud üle 100 grammi amfetamiini, on väljaspool kahtlust, et sellises koguses aines sisaldus puhast amfetamiini kaugelt rohkem kui 1,3 grammi, mis on NPALS § 31 lg 3 nimetatud suureks koguseks, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kuivõrd käesoleval juhul on vastuvaidlematult leidnud tõendamist see, et süüdistatava poolt käideldud amfetamiinisegust leiti ja võeti ära 142,53 grammi amfetamiinsulfaati sisaldavat ainet, milles kokku oli 26,26 g puhast amfetamiini, saab väita, et R. Kodar on käesolevas episoodis 18(61)
üle 100 grammi sama amfetamiinisisaldusega aine edasi andmisega käidelnud narkootilist ainet suures koguses ning tema käitumises oli KarS § 184 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused.
84.Nagu amfetamiin, nii ka kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) ja metüleendioksümetamfetamiin (MDMA ehk ecstasy) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.
85.Seega oli R. Kodari poolt ecstasy, kanepi ja amfetamiini käitlemine omandamise, hoidmise, tarvitamise ja edasiandmise viisil ebaseaduslik. Süüdistatava tegu vastab KarS §-s 184 lg 1 ettenähtud kuriteo koosseisule. Kuigi 1 tableti ecstasy ja 2 grammi kanepi puhul on tegemist väikese koguse narkootilise aine käitlemisega, on süüdistus suure koguse narkootilise aine käitlemises R. Kodari poolt tõendatud teistes episoodides. IV Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) suure koguse ühine ja kooskõlastatud käitlemine grupis K.K. iga 2017. a novembris ning omandatud GHB-st
11.novembril 2017. a enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le andmine
86.Tunnistaja K.K. i kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta R. Kodarile andnud ega ka temalt omandanud korgijooki. K.K. i ütluste kohaselt on ta küll kohtuotsusega kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud GHB käitlemises koos R. Kodariga süüdistuses märgitud koguses, kuid tunnistaja väitel on süüdistus GHB osas täiesti vale, tal ei ole GHBga olnud ühtegi kokkupuudet ning ta nõustus kokkuleppega seetõttu, et pidi mõne päeva pärast sõitma Saksamaale ja tahtis selle jama ruttu kaelast ära saada (I kd, tl 182).
87.Eelmistes episoodides on tuvastamist leidnud, et K.K. i poolt kohtus antud ütlused, mis eitavad narkootilise aine käitlemist koos R. Kodariga on ebausaldusväärsed. Kohus leiab, et K.K. i ütlused ka käesolevas episoodis GHB käitlemise osas ei ole usaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist välja jätta. Nimetatud episoodis on R. Kodari ja K.K. i ühine GHB käitlemine tõendatud jälitustoimingu protokolliga.
88.Tervise Arengu Instituudi andmetel on GHB doosi ligikaudne hind viimastel aastatel (20152018) olnud tavapäraselt 5 eurot 5 ml kohta. See tähendab, et 300 euro eest saab vähemalt 300 ml GHB-d, kuid suurte koguste puhul on kõigi eelmiste episoodide lõikes tuvastatav oluliselt odavam hind ning sellega on tõendatud, et 300 euro eest omandati vähemalt süüdistuses märgitud kogus, st 500 ml GHB-d. Sellega on tuvastatud ka see, et R. Kodar ja K.K. omandasid kumbki vähemalt 250 ml GHB-d.
89.Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10. juuni 2016. a andmetel on keskmine kogus kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks gammabutüroksüvõihappe (GHB) puhul 16 grammi (III kd, tl 22). Kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas kohtus, et 250 ml GHB-d ehk korgijooki on käsitletav juba väga suure kogusena, kuivõrd 250 ml kaalub ligikaudu 250 grammi (II kd, tl 14).
19(61)
90.Tunnistaja H.H. ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid sai K.K. ilt ja temaga koos olnud sõbralt Rannu pargis, sedasi läks ta koos L.P. iga R. Kodari poole ja R. Kodar tegi video nendest (I kd, tl 174). Tunnistaja H.H. ütlused on oluliselt vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega. Kohtus avaldati H.H. poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt sai ta ühe korra L.P. iga R. Kodari käest korgijooki R. Kodari elukohas ning R. Kodar teadis, et L.P. ei ole täisealine. R. Kodar valas talle ja L.P. ile korgijooki Coca-cola korgi sisse. Peale korgijoogi joomist tekkis tal tunne nagu oleks ta purjus (I kd, tl 173 pöördel).
91.Ütluste muutmist põhjendas H.H. sellega, et ta valetas uurijale, kuna arvas, et kui ta R. Kodari kohta midagi rääkima peaks, siis saab ta varem koju. Samas ei osanud H.H. põhjendada, miks ta oleks sellisel juhul pidanud varem koju saama. Kohtu hinnangul ei ole H.H. ütluste muutmise põhjendus veenev, lisaks on H.H. üle kuulatud kaitsja juuresolekul. Seetõttu tuleb H.H. ütlused tõendite kogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole saanud korgijooki R. Kodarilt. H.H. kohtus antud ütlused selles osas, et ta sai korgijooki koos L.P. iga K.K. i ja tema sõbra käest, on omakorda vastuolus tunnistaja K.K. i ütlustega. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt ei ole ta korgijooki andnud H.H. le. Muus osas haakuvad H.H. ütlused tõenditega ja kohus arvestab tema ütlusi aine tarvitamise ja mõju kohta.
92.20. veebruari 2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud R. Kodarilt ära võetud mobiiltelefoni Huawei, mille mälukaardil tuvastatud videost kuupäevaga 11. november 2017 nähtub, kuidas H.H. tarvitab 11. novembril 2017. a R. Kodari pool korgijooki (III kd, tl 64-82). Video sisu kajastab ilma kahtlusteta, et H.H. ja L.P. tarvitasid R. Kodari juures korgijooki, mille nad olid saanud R. Kodari käest, kuna R. Kodar oli GHB-d saanud eelmisel päeval, s.o 10. novembril 2017. Filmimise ajal räägitakse pidevalt joogi mõjust ja R. Kodar ise räägib H.H. le osutades, kuidas jook mõjub. Seega kinnitab video ühtlasi, et R. Kodar oli teadlik H.H. le ja L.P. ile antud joogi narkootilisest toimest.
93.H.H. ütluste kohaselt on korgijook soolase maitsega. Seega tunnistaja teab korgijoogi omadusi. Ta on seda ise kogenud, nagu nähtub ka videost, mis omakorda kinnitab, et H.H. on korgijooki tarvitanud. Kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson selgitas kohtus, et korgijook on soolase maitsega ning alaealistele avaldab korgijook rohkem kahjulikku mõju kui täisealistele. Oksendamine on üks tunnustest, mis tekib korgijoogi tarvitamise tagajärjel (II kd, tl 14 pöördel). Seega on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas 11. novembril 2017. a ühe tarvitamiskoguse korgijooki H.H. le.
94.R. Kodari süüdistuse tõendatud kuriteoepisoodid juba üksikult kinnitavad suure koguse narkootikumi käitlemist. Ta omandas suures koguses amfetamiini A.J. lt ning andis ainet ka üle suures koguses M.P. ile ja K.K. ile, samuti omandas koos K.K. iga suures koguses GHB-d, mida andis edasi. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega ning tegu vastab KarS §-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule.
95.Kriminaalasja kõigi episoodide raames pani R. Kodar toime narkootiliste ainete süstemaatilise käitlemise, tõendatud on kokku üle 20 korra, mil toimus kokkupuude narkootiliste ainete omandamise ja edasi andmisega. Aine edasiandmine toimus käitlemise tähenduses. Tunnistajate ütlused tõendavad, et kui oli vaja amfetamiini, ecstasyt, kanepit, GHB-d, sai telefonis süüdistatavaga kokku leppida ainete saamise võimalusest. Seda kinnitavad lisaks ka süüdistatava elukohast leitud narkootikumide kaalumise ja turustamise vahendid. Kõik need üksikkorrad moodustavad sellise terviku, mis olid kaetud ühtse tahtlusega ja mis väljendus narkootiliste ainete pidevas omandamises ja edasiandmises ühe jätkuva kuriteona. Kuivõrd R. Kodar on narkootikumidega seotud kuriteo pannud toime 20(61)
varemgi ning selle eest mõistetud karistus ei ole praeguseks veel kustunud, seetõttu esineb temal teinegi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi koosseisuline vastutust raskendav asjaolu. Kohus ei tuvastanud üheski kuriteoepisoodis R. Kodari käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
96.L.P. i sünniaeg on 22. oktoober 2001. Tema sünniaeg on tuvastatud kohtuistungil esitatud isikut tõendava dokumendi, ID-kaardi alusel. L.P. oli süüdistuses märgitud ajal noorem kui kaheksateistaastane. L.P. oli 2017. a novembris 16-aastane. Asjas ei ole vaidlust selles, et R. Kodar teadis, et L.P. on alaealine, seda on kohtus kinnitanud nii L.P. (I kd, tl 177 pöördel) kui H.H. (I kd, tl 173 pöördel).
97.Tunnistaja L.P. i ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid K.K. ilt ja tema sõbralt Rannu pargis, edasi läks ta koos H.H. ga R. Kodari poole (I kd, tl 178). Kohtu hinnangul ei ole L.P. i ütlused korgijoogi saamise asjaolude kohta usaldusväärsed, kuna need ei haaku varasemas episoodis tuvastamist leidnud asjaoludega ja seetõttu tuleb L.P. i ütlused tõendite kogumist välja jätta selles osas, et ta ei ole saanud korgijooki R. Kodarilt. Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt ei ole ta andnud korgijooki H.H. le ja L.P. ile ning see haakub alljärgneva tõendiga.
98.R. Kodari telefonist leitud videofailidest nähtub, kuidas L.P. koos H.H. tarvitasid 11. novembril 2017. a R. Kodar elukohas korgijooki (III kd, tl 64-82). Isik väljendas videos vahetult ja selgelt oma hetke tundeid. Kahtlust ei ole ka selles, et toimuvat filmis süüdistatav, kes ütles korgijoogi mõju kohta, et „sellele mõjub niimoodi“ osutades sõrmega H.H. le (III kd, tl 69). H.H. tasakaalutu käitumine on videos selgelt tuvastatav. Videos räägitakse otseselt ja korduvalt, et L.P. ja H.H. on eelnevalt joonud korgijooki. Tuvastatud on ka see, et korgijook oli R. Kodaril olemas 11. novembril 2017. a, ta oli selle saanud päev varem K.K. ilt.
99.L.P. i sai ilmselgelt aru, et ta jõi korgijooki. Tunnistaja kinnitas kohtus, et ta tarvitas 2017. a erinevaid narkootilisi aineid, sh väga palju korgijooki ja lisas, et tunneb ära ehtsa korgijoogi (I kd, tl 177-178 pöördel).
100.R. Kodari poolt teo toimepanemist kinnitab ka jälitustoimingu protokoll: 11. detsembri 2017 kõnes rääkis M.P. L.P. ile, et Kodar võib selle eest ka saada, et tema juures mingid alaealised tarbisid aineid (X kd, tl 143). Kõne sisus on selge viide narkootilisele ainele ja selle karistusõiguslikule tagajärjele.
101.L.P. ile marihuaana andmist enne korgijoogiks nimetatud gammahüdroksüvõihappe (GHB) andmist tõendab asitõendi 20. veebruari 2018. a vaatlusprotokoll, mis kajastab R. Kodarilt ära võetud telefoni Huawei mälukaardil tuvastatud fotosid (III kd, tl 64-82). Fotol nr 22 on näha, kuidas L.P. suitsetab R. Kodari korteris vesipiipu (III kd, tl 81). L.P. i ütluste kohaselt tarbis ta kanepit suitsetamise teel (I kd, tl 177 pöördel).
102.Hinnates süüdistatava emotsioone narkootilise aine joobes oleva alaealise ja tema sõbranna käitumist jälgides, ei teki kohtul kahtlusi, et süüdistatav andis L.P. ile narkootilist ainet, marihuaanat, mida viimane tarvitas suitsetades. Seega on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas 11. novembril 2017. a ühe tarvitamiskoguse korgijooki L.P. ile, kes oli sel ajal noorem kui 18-aastane ja enne seda vähemalt ühe tarvitamiskoguse marihuaanat. Ühekordselt antud aine kogused on väikesed kogused. 21(61)
103.L.P. i ja H.H. ütlustest nähtub, et R. Kodar teadis mõlema tüdruku vanust, sh seda, et L.P. oli alaealine. Tõendite kogum ei tekita seega kahtlust, et süüdistatav oli teadlik nii kanepi kui GHB mõjust, ning seega tahtlikult andis mõlemat narkootilist ainet alaealisele L.P. ile. Samuti on tõendatud, et aine edasiandmise toimus käitlemise tähenduses. Narkootilist ainet alaealisele andes süüdistatav teadis, et teostab kuriteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Ta pani kuriteo toime otsese tahtlusega.
104.Erineval ajal alaealisele erinevate ainete andmisega on tegu toime pandud korduvalt. Korduvust tõendab ka R. Kodari varasem karistatus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja käesoleva otsusega lahendatav süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Kodari tegevus kvalifitseerida KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kui täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
105.Süüdistatava teod narkootilise aine omandamisel ja edasiandmisel olid seotud kõik ühise tahtlusega. Süüdistatav seadis endale eesmärgiks käidelda narkootilist ainet ja ta teadis oma varasemast kogemusest sellise tegevuse ebaseaduslikkusest. Kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistus
106.R. Kodari süü talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi on tõendatud.
107.Karistusregistri andmetel iseloomustab R. Kodarit tema varasem korduv karistatus mitmete süütegude eest (VIII kd, tl 126 – 133). Teda on kriminaalkorras varem karistatud varavastaste kuritegude, varguste ja röövimise eest. Samuti on teda karistatud narkootikumidega seotud kuritegude eest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. R. Kodari kriminaalkaristused on kehtivad.
108.Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõisteti R. Kodar süüdi KarS § 200 lg 2 p 8, 9 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuse kogumi eest 4 aastat 1 kuu ja 20 päeva vangistust. Liitkaristuse hulgas on R. Kodarile Tartu Maakohtu
14.detsembri 2010. a otsusega KarS § 199 lg 2 järgi mõistetud kandmata vangistus (VIII kd, tl 134 – 136). Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2018. a määrusega pöörati täitmisele R. Kodarile Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud kandmata karistus (VIII kd, tl 142 – 144).
109.R. Kodar pani arutatavad kuriteod toime katseajal. R. Kodar ei olnud motiveeritud kriminaalhoolduse ajal tööle minema (VIII kd, tl 150). Ranner Kodar kinnitas kohtus, et ta toetas materiaalselt R. Kodarit tema kriminaalhoolduse ajal. Arvestades süüdistatav suhtumist tööga hõivatusse ja nõudmisi töötasu osas, samuti eelistusi elada riigi ja teiste isikute toetustest, leiab kohus, et süüdistatav oli kriminaalhoolduse ajal motiveeritud hõlptulu saama. Kohus leiab, et esineb KarS § 58 p 1 nimetatud mittekoosseisuline karistust raskendav asjaolu, omakasu.
110.Kohus ei tuvastanud KarS § 57 lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid. KrMS § 294 p 1 alusel võitis kohus prokuröri taotlusel vastu R. Kodari kahtlustatvana ülekuulamise protokolli (II kd, tl 31 – 39). Teisel korral kahtlustatvana ülekuulamisel on ta 22(61)
väljendanud, et „kahetseb kõike julmalt, koguaeg kahetseb, kahetseb, et üldse neid inimesi tunneb ja on valelike inimestega suhelnud“. Ainus kord, kui süüdistatv on kriminaalmenetluse kestel kahetsust avaldanud, oli 25. aprillil 2018. a toimunud kahtlustavana ülekuulamisel. Hinnates kahtlustatava väljendatud kahetsuse sisu, ei sisalda see teokahetsust. Ühe või teise inimesega kokkupuude ei ole asjaolu, mis ilmtingimata viib kuriteo toimepanemisele.
111.Arvestades süüdistatava ennetähtaegselt vangistusest vabanemise aega 2017. a aprilli lõpus ja narkootiliste ainetega käitlemise märke Rannu piirkonnas, teeb kohus järelduse, et peagi pärast vabanemist asus süüdistatav looma narkootiliste ainete käitlemise võrgustikku. Tartu Maakohtu 20. juuni 2018. a otsuse sissejuhatava osa andmetel on M.P. narkootikumidega seotud kuriteo eest karistatud isik. Kohus tuvastas, et M.P. tegutses süüdistatavaga koos täideviijana. Kohus tuvastas, et süüdistatava elukohta käis palju inimesi, millest järeldub, et tema tutvusringkond oli lai ja ta leidis kiiresti isikud, kes teda narkootikumide käitlemisel abistasid. Kohus teeb järelduse, et R. Kodaril oli narkootiliste ainetega käitlemisel Rannu piirkonnas keskne osa. Mõne kuuga pärast vabanemist suutis ta luua toimiva narkootiliste ainetega käitlemise võrgustiku. Seda kinnitab ka tõendite uurimisel tuvastatud A.J. Tallinnast Rannusse käimise sagedus 2017. a lõpus.
112.Arvestades R. Kodari poolt toimepandud kuritegude raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust, tema keskset rolli grupilises kuriteos, mis seisnes suures koguses narkootilise aine hankimises, selle edasiandmiseks isikute leidmises ning aine edasiandmises, samuti süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid, on tema süü suur. Arvesse tuleb võtta ka koosseisuvälist karistust raskendavat asjaolu, omakasu. KarS § 184 sätetstatud kuriteo puhul on tõendatud sama paragrahvi teises lõikes nimetatud kaks koosseisulist karistust raskendavat asjaolu, tegutsemine grupis ja isikuna, kes on toime pannud KarS § 184 sätetstatud kuriteo. Seetõttu tuleb süüdistatavat karistada KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi vangistusega sanktsiooni keskmise määra lähedal. Lähtuvalt eeltoodust tuleb mõista karistuseks vangistus 7 aastaks.
113.R. Kodari süü suurust KarS § 185 järgi kvalifitseeritavas kuriteos iseloomustab episoodide arv. Ta on andnud ühele alaealisele isikule kahel korral ühe tarvitamiskoguse narkootilist ainet, mistõttu kohus ei hinda süüd suureks. Arvesse tuleb võtta toimepandud kuriteo raskust ja sellega rünnatud õigushüve olulisust ning süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Karistust kergendavaid asjaolusid ei ole kohtulikul arutamisel tuvastatud ja selles kuriteos puudub ka koosseisuväline karistust raskendav asjaolu. KarS § 185 järgi kvalifitseeritavas kuriteos esineb üks koosseisuline karistust raskendav asjaolu sama paragrahvi lõike 2 p 2 järgi, kuriteo toimepanemine isikuna, kes on toime pannud KarS § 184 sätetstatud kuriteo. Kohus leiab, et süü suurust arvestades tuleb süüdistatavat karistada KarS § 185 lg 2 p 2 järgi alla sanktsiooni keskmise määra, s.o vangistusega 5 aastaks. Kuritegude kogumi eest tuleb mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Kohus leiab, et karistuse mõistmise eripreventiivset eesmärki arvestades võib liitkaristuse mõistmisel lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga.
114.R. Kodar on tema 4. detsembril 2017. a kinnipidamise järel olnud tõkendiga vahi all kuni
11.aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva. Tõkend vahistamine kohaldati Tartu Maakohtu
6.detsembri 2017. a vahistamismäärusega (VIII kd, tl 99 – 105) ja selle tähtaega pikendati Tartu Maakohtu 2. veebruari 2018 ja 28. märtsi 2018. a määrustega (VIII kd, tl 107 – 117). Tõkendi tühistamise ja lisapiirangu kohaldamise määrusega 20. aprillil 2018. a tühistati tõkend vahistamine 11. aprillil 2018. a, s.o Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest. KarS § 68 lg 1 23(61)
alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg 4. detsembrist 2017. a kuni 11. aprillini 2018. a, s.o 4 kuud ja 7 päeva arvata karistusaja hulka ja seetõttu jääb kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
115.R. Kodar on kuriteod toime pannud enne temale Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsuega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist. Seetõttu tuleb kohtuotsuste kogumis mõista süüdistatavale KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristus suurendades mõistetud liitkaristust Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 10 kuu ja 21 päeva vangistuse võrra. Kohtuotsuste kogumis R. Kodarile mõistetav vangistus on seega 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva, mille kandmise algust tuleb arvestada alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest 28. märtsil 2019. Konfiskeerimine
116.Digitaalkaal leiti süüdistatava elukohast 4. detsembril 2017. a toimunud läbiotsimisel. Selle kuuluvust süüdistatavale ei ole vaidlustatud. Asitõendiks olev digitaalkaal (pakend 14RKLO) on kuriteo toimepanemise vahend. Kaalu kasutati narkootilise aine kaalumisel aine pakendamise ajal. Kohus konfiskeerib KarS § 83 lg 1 alusel digitaalkaalu.
117.Kriminaalasjas tuvastatud narkootiline aine on saadetud ekspertiisi ja on pärast ekspertiisi tegemist jäetud hoiule EKEI-sse. KarS § 83 lg 2 ja § 191 koostoimes konfiskeerib kohus kuriteo vahetuks objektiks olnud narkootilise aine. Tõendite analüüsimisel tuvastas kohus R. Kodari poolt vähemalt 855 grammi amfetamiini käitlemise. Süüdistusakti p-s 5 on märgitud, et narkootilise aine, amfetamiini müümisest on R. Kodar saanud igalt grammilt vaheltkasu vähemalt 8 grammi. Kohtuistungil, taotledes konfiskeerimise asendamise kohaldamist jäi prokurör selle juurde, et grammi aine hind on vähemalt 8 eurot. Arvutuse käiku prokurör ei avaldanud, vaid korrutas hinna müüdud aine kogusega.
118.Üldteada on, et lõpptarbija peab ühe tarvitamiskoguse amfetamiini eest maksma 20 eurot. See on pika aja jooksul väljakujunenud turuhind. Ka arutatavas kriminaalasjas tunnistajad kinnitasid, et ühe koti (tarvitamiskoguse) amfetamiini hind oli 20 eurot. 20-eurost hinda kinnitavad tunnistaja L.P. e ütlused selle kohta, et ta müüs amfetamiini hinnaga 20 eurot (II kd, tl 7). Tunnistaja R.P. i ütlused selle kohta, et ta ostis M.P. ilt ja M.-V.S. alt amfetamiini hinnaga 20 eurot kott, täpsustavad aine kogust, mille eest 20 eurot maksti. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta M.P. ilt amfetamiini väikestes minigripkottides 20 eurot kott. Ühes kotis võis amfetamiini olla pool grammi (II kd, tl 3 pöördel - 4). Tunnistaja V.M. ütluste järgi ostis ta R. Kodarilt kolm kotti amfetamiini 60 euro eest (I kd, tl 196).
119.Tunnistajate ütlused tõendavad, et süüdistatav müüs tarvitamiskoguse amfetamiini 20 euro eest. Tarvitamiskoguse amfetamiini puhul ei ole tegemist puhta ainega, vaid see on segatud teiste pulbriliste ainetega. Ainete segamist kinnitasid jälitustoimingu protokollis tuvastatud kõned, tunnistaja A.J. ütlused ja eksperdi ütlused. Aine segamisel tarvitamiskogusesse jäänud amfetamiini osakaal jäi sageli nii väikseks, et tarvitaja ei tundnud amfetamiini toimet, mida kinnitavad tunnistaja V.M. ütlused. Eeltoodud omakorda kinnitab, et A.J. lt saadud narkootilise aine pakendamisel ja tarvitamiskogusteks jagamisel tegutseti võimalikult omakasupüüdlikult mittenarkootiliste ainete lisamisega müügile suunatud aine massi suurendades ja seega suuremat kasu teenides.
120.Amfetamiini hulgihind suurtes kogustes ostmisel on madalam. Kohtus uuritud tõenditega on kohus arvutanud ühe grammi amfetamiini hinnaks suurtes kogustes ostmisel 13,5 - 15,5 eurot gramm. Arvestades asjaolu, et edasimüümisel pakendati väikestesse minigripp 24(61)
kilekottidesse ainet poole grammi kaupa, siis 13,5 euro eest omandatu üks gramm ainet müüdi edasi kahes kotis kokku 40 euro eest. Müügi ja ostuhinna vahe on seega 26,5 eurot. Ostes amfetamiini hulgihinnaga 15,5 eurot gramm ja müües seda edasi kahes kotis hinnaga 40 eurot, on vahe 24,5 eurot. Tõendatud on, et 855 grammi ainet käitles R. Kodar grupis M.P. iga. Jälitustoimingu protokollis tuvastatud kõnes kinnitas A.J. R. Kodarile, et tal on koos teenitud raha olemas, vaja vaid lisa (IX kd tl 119). Kõnes andis R. Kodar A.J. le teada, et kasumi jagavad ära (IX kd tl 192-193). Seega arvestab kohus, et aine müügist saadu vahe jaotati kolme peale. Võttes arvesse ostu- ja müügihinna väiksema vahe 24,5 eurot, ümmardades seda täisarvuks ja jagades kolmega, on sel viiisl arvutatud vaheltkasu igalt grammilt keskmiselt 8 eurot. Kuriteoga saanud tulu on 6840 eurot. Arvestused on tehtud süüdistatava kasuks lähtudes minimaalsest vaheltkasust.
121.Kohus tuvastas, et R. Kodar sai ebaseaduslikku vara tahtlikku kuriteoga, kuulub saadu KarS § 831 lg 1 järgi konfiskeerimisele. Kuna kuriteoga saadud vara on ära tarvitatud ja selle äravõtmine täies ulatuses ei ole seetõttu võimalik tuleb kohaldada KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamist. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel tuleb Ragnar Kodarilt välja mõista 6840 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.
122.Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestiti R. Kodarile kuuluv ja temalt läbiotsimisel ära võetud järgmine vara: sularaha 2030 eurot ja kullasisalduse määramise komplekt (VIII kd, tl 10 – 15). 8. detsembri 2017. a raha tagatistkontole maksmise määrusega on 2030 eurot kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole (VIII kd, tl 1). Konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha 2030 euro arvelt, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole ning on Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestitud. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb raha kandmisel järgida kohtuotsuse resolutsioonis olevat makseinfot.
123.Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuleb jätta aresti alla Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestitud sularaha ja kullasisalduse määramise komplekt. Kriminaalmenetluse kulud
124.KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise ja narkootilise aine ekspertiisi maksumus on kokku 91 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu on 1494 eurot (tl 3, süüdistusaktis), millele lisandub kohtumenetluses kaitsjale makstud tasu 3150 eurot (II kd, tl 71-75). Kaitseülesande täitmise eest kaitsjale makstud tasu kokku on 4644 eurot. Menetluskulude summa on 6085 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdistatava kanda. Süüdistatava kanda jäävad menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvele kohtuotsuse resolutsioonis märgitud makseinfot kasutades. KrMS § 417 lg 2 ja § 423 järgi on menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 kuu arvates kohtuotsuse jõustumisest.
APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kaitsja apellatsioon
125.Kaitsja taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega R. Kodar KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Kaitsja leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme,
25(61)
vääralt kohaldanud materiaalõigust ja kõikides episoodides valesti hinnanud tõendeid, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi
126.Apellatsiooni kohaselt on R. Kodar raha andnud M.-V.S. ale teleri eest tasumiseks. Tunnistajate ütlused ei ole piisavad tõendamaks R. Kodari tahtlust omandada 795 euro eest amfetamiini. See, kuidas M.-V.S. k seda raha kasutas või kuidas kasutas seda raha A.J. , ei tõenda R. Kodari tahtlust amfetamiini omandamiseks. Kohtu järeldus, et kirjad on kirjutanud R. Kodar, on meelevaldne, kuivõrd puudub käekirjaekspertiis. Kaitsja ei nõustu kohtu poolt S.V. e ütlustest tehtud järeldustega. Suure koguse tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine 2017. a augustist kuni 2017. a detsembrini grupis M.P. iga
127.Maakohus on põhjendamatult lugenud M.P. i kohtus antud ütlused osaliselt ebausaldusväärseteks ja jätnud nendega arvestamata. Tunnistaja oli ülekuulamise ajal šokis ja narkojoobes ega suutnud tajuda adekvaatselt situatsiooni, milles ta asus. Tunnistaja andis ütlusi R. Kodari vastu, et mitte sattuda vahi alla.
128.A.J. kohtuistungil antud ütlused on tõesed. A.J. on põhjendanud kohtuistungil, miks ta andis eeluurimisel ütlusi R. Kodari vastu. Maakohus on omistanud kaitsja juuresoleku ülekuulamisele liigset tähtsust, kuivõrd uurija ei pruugi mõjutada kahtlustatavat just ülekuulamise ajal. Kaitsja hinnangul on üldteada see, et uurijad külastavad tihti just enne ülekuulamist kahtlustatavaid, et saavutada enda eesmärke. Varjatud jälgimist on küll läbi viidud, kuid isikuid ei ole teolt tabatud. Kohtu järeldused tulenevad vaid kohtu enda oletustes ja spekulatsioonidest. R. Kodari süü ei ole tõendatud. Narkootilise aine kogused ja käitlemine ei ole tõendamist leidnud. Tuvastamata on väidetava narkootilise aine päritolu – algallikas, kelle käest on A.J. väidetavad narkootilise aine kogused omandanud. Isikute omavaheline suhtlemine, ka narkootiliste ainete teemal, ei saa olla tõendiks narkootilise aine käitlemise kohta. Kaitsja on seisukohal, et R. Kodar võib olla küll olnud seotud narkootiliste ainete käitlemisega, kuid mitte maakohtu poolt otsuses näidatud viisil ja mahus.
129.Maakohus on põhjendamatult järeldanud, et 13. novembril 2017 tõi amfetamiini R. Kodari elukohta A.J. ning narkootilise aine kogus nähtub R. Kodari jutust ja M.P. i poolt üle kantud summast. Pelgalt jälitustoimingu kirjeldust ei saa lugeda kohtuotsuse põhjenduseks. Suhtlus ei saa olla otsene tõend narkootilise aine käitlemise tõendamiseks. Selgusetuks jääb, mis ainet üldse väidetavalt käideldi.
130.Kaitsja ei nõustu kohtu järeldustega 16. novembril 2017 episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Isikutevaheline vestlus ei saa olla tõendiks asjaoludele, mis vajavad reaalset tajumist ja tuvastamist. Isikute sisenemine trepikotta, kus elab R. Kodar, ei saa tõendada 60 g amfetamiini üleandmist R. Kodarile. Kaitsja ei mõista, miks ei toimunud kuriteo toimepannud isikute tabamist ja kinnipidamist.
131.Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega 19. novembri 2017. a, 22. novembri 2017. a ja
26.novembri 2017. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Rahaülekanded ja isikute liikumine ei tõenda narkootilise aine käitlemist mingis konkreetses koguses. Tehtud kõned ja isiku liikumised ei tõenda narkootilise aine käitlemist. Maakohtu põhjendused otsuses on oletuslikud ja spekulatiivsed, mis tõstatavad kahtlusi, mida ei ole kohtulikul uurimisel kõrvaldatud. Kuriteo toimepanijaid ei ole tabatud 26(61)
ega kinni peetud, tõendamata on narkootilise aine üleandmise ja vastuvõtmine. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega 30. novembri 2017. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Isikute vahelised kõned ja varjatud jälgimisel saadud teave, ei tõenda faktilist asjaolu vähemalt 100 grammi amfetamiini käitlemist R. Kodari poolt.
132.Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega 3. ja 4. detsembri 2017. a episoodi kohta ja leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Kõned ja isikute liikumine iseenesest ei tõenda R. Kodari poolt 142,53 grammi amfetamiine käitlemist. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks oli vaja varjatud jälgimist läbi viia ja kuriteo toimepanijad tabada ja kinni pidada Harju maakonnas, kui seda oleks võinud teha R. Kodari elukohas, tabades nad otse teolt. Kuivõrd A.J. peeti kinni Kose alevikus, ei saa tõsikindlalt väita seda, et ta oli teel just R. Kodari juurde eesmärgiga narkootilist ainet üle anda. Tuvastamata ja tõendamata on narkootilise aine päritolu.
133.Lähtuvalt eeltoodust, on kaitsja seisukohal, et maakohtu järeldus, et suures koguses narkootilise aine amfetamiini omandas R. Kodar A.J. lt ja andis aine edasi M.P. ile, kes aitas amfetamiini kvaliteeti hinnata, pakendada ja edasi müüa, ei ole tõendamist leidnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et M.P. oli vaikimisi nõus koos R. Kodariga narkootilisi aineid käitlema. Tõendatud ei ole, et mõlemad valitsesid tegu ja andsid oma panuse. Seega tuleb R. Kodar õigeks mõista. Omandatud amfetamiini edasi andmine müügiks ja tarvitamiseks, samuti kanepi ja ecstasy omandamine ja edasi andmine erinevatele isikutele
134.R. Kodar ei ole kunagi väitnud, et on saanud M.P. i käest kanepit. See, et M.P. tegeles narkootiliste ainetega igapäevaselt, ei tähenda, ega tõenda seda, et M.P. oleks andnud R. Kodarile narkootilist ainet, mis sisaldas kanepit.
135.V.M. le 2017. a amfetamiini andmine, K.K. ilt 2017. a novembris ühe ecstasy tableti omandamine ja V.M. le edasi andmine 2017. a novembri alguses ning kahel korral 1 grammi kanepi edasi andmine ei ole tõendatud. Kohtu järeldused põhinevad oletustel ja on spekulatiivsed. Kui ka R. Kodar on kellelegi mingisuguseid aineid andnud, ei ole tõendatud, et tegemist oli narkootiliste ainetega. Kui asjas ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus K.K. ilt omandatud ecstasy tabletis, tuleks kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks täielikult, mitte osaliselt.
136.K.K. ile amfetamiini andmine ei ole tõendatud. Maakohut järeldused on oletuslikud ja spekulatiivsed. Isegi kui oleks tõendatud mingisuguse aine edasiandmine, ei ole tõendatud, et käideldud oleks narkootilist ainet. Kõrvaldamata kahtlus tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. M.L. le amfetamiini andmine ei ole tõendatud. M.L. on eitanud narkootiliste ainete käitlemist. R. Kodar tuleb antud episoodis õigeks mõista. Kaitsja ei nõustu maakohtu käsitlusega käideldud narkootilise aine koguste ja sisalduse kohta, kuivõrd R. Kodari süü on tõendamata ning kohus on tõendite hindamisel rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) suure koguse ühine ja kooskõlastatud käitlemine grupis K.K. iga 2017. a novembris ning omandatud GHB-st 11. novembris 2017. a enda elukohas ühe tarvitamiskoguse H.H. le andmine
137.Kaitsja on seisukohal, et maakohus on valesti hinnanud tõendeid. Kõnede sisu ei tõenda, et K.K. omandas 10. novembril 2017 Valguta kooli juures tuvastamata isikult GHB-d ja 27(61)
toimetas selle edasi R. Kodari elukohta XXX , Rannus ega seda, et K.K. ja R. Kodar sõlmisid kokkulepe jagada GHB kogus kahe peale pooleks.
138.H.H. andis kohtus ütlusi, et tema ei ole saanud R. Kodari käest korgijooki. Video ei tõenda seda, et R. Kodar andis H.H. le GHB-d. Videolt on näha kaks ülemeelikus olekus tütarlast, kes võivad olla joobes. Video ei tõenda seda, mis on võimaliku joobe põhjustajaks. R. Kodari elukohast ei ole leitud narkootilist ainet GHB-d ega selle jälgi. Videos räägitakse GHB-st, kuid videost ei nähtu, et seda, et R. Kodar oleks seda andnud H.H. le. Maakohtu järelduse selle kohta, et on tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse korgijooki H.H. le, on väär. Süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi
139.Kõned ega video ei tõenda seda, et R. Kodar oleks andnud korgijooki L.P. ile. L.P. ei räägi videos sellest, et R. Kodar oleks talle seda andnud. Ta räägib küll korgijoogi tarvitamisest, kuid mitte sellest, et sai selle R. Kodari käest. Kaitsja arvates ei ole põhjust kahelda selles, et L.P. sai korgijooki K.K. i käest enne seda, kui ta tuli R. Kodari elukohta. Ka fotod vesipiibu suitsetamisest ei tõenda seda, et suitsetati kanepit. Seega ei ole tõendatud, et R. Kodar andis enda elukohas 11. novembril 2017 ühe tarvitamiskoguse korgijooki L.P. ile, kes oli sel ajal noorem kui 18-aastane ja enne seda vähemalt ühe tarvitamiskoguse marihuaanat. R. Kodari süü talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ei ole tõendatud, mistõttu puudub ka karistamise alus. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, hinnanud valesti tõendeid, mis on viinud ebaseadusliku otsuseni. Kohtu seisukohtad on vastuolulised ja põhjendamata. Süüdistatava apellatsioon
140.Süüdistatav R. Kodar esitas samuti maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles ta taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist ja uue otsusega enda õigeksmõistmist esitatud süüdistuses.
141.Apellatsiooni kohaselt ei ole R. Kodar jälituslubade, nende aluseks olnud taotluste ja jälitustoimikuga tutvunud. Tutvumiseks ettenähtud ajal ei töötanud Tartu Vanglas arvuti. Ta ei volitanud advokaati jälitustoimikuga tutvuma, kuna advokaat oleks ise pidanud tema õiguste eest seisma. R. Kodar märgib, et ei tea, kas jälitusload on seaduslikud, kuna pole nendega tutvuda saanud. Ta tegi prokuratuurile ja kohtule taotlusi jälituslubadega tutvumiseks, kuid talle jäeti need põhjendamatult tutvustamata. R. Kodari hinnangul oleks jälitusasutus pidanud tulema vanglasse talle jälitustoimikut tutvustama. Süüdistataval ei tohiks olla kohustust jälitustoimikuga tutvumise sõidukulusid ja konvoiteenust kinni maksta. R. Kodar viitab jälitustoimingute lubatavust käsitlevale Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja seab kahtluse alla küsimuse, kas tema suhtes antud jälitusload olid piisavalt põhjendatud ja kooskõlas ultima ratio põhimõttega. R. Kodar soovib, et ringkonnakohus kontrolliks vastavate kohtumääruste seaduslikkust.
142.R. Kodari viitab süütuse presumptsiooni põhimõtet käsitlevatele kohtulahenditele. R. Kodari hinnangul on tema suhtes süütuse presumptsiooni põhimõtet rikutud, kuna vahistamismääruse põhjendustes ja tema ümberpaigutamise määruses käsitletakse teda narkokuriteo toimepanijana. Maa- ja ringkonnakohus on oma määrustes vääralt leidnud, et R. Kodar on narkootikume tarvitanud. Narkootikumid võisid tema kehasse sattuda teadmatusest kas elukaaslase keha, ravimite või jookide kaudu. R. Kodari hinnangul ei
28(61)
olnud kriminaalhooldaja poolt tehtud narkotestid täpsed, kuna mõõteseadmed peavad olema kalibreeritud. R. Kodar märgib, et taotleb „tema suhtes kriminaalhoolduse ajal tehtud narkoteste“.
143.Kokkuleppemenetluse kohaldamine teiste süüdistatavate suhtes on halvendanud R. Kodari võimalusi end kaitsta. Tema kriminaalasja ei oleks tohtinud eraldada. Teised süüdistatavad oleksid üldmenetluses tunnistanud tema poolt, kui neid poleks survestatud kokkulepet sõlmima. Kuna prokurör loobus üldmenetluses osast süüdistusest, on osa toimepanijatest mõistetud kokkuleppemenetluses ebaõiglaselt süüdi grupis narkootikumide käitlemises. Uurijad ja prokurör on sundinud kaassüüdistatavaid R. Kodarit süüstavaid ütlusi andma. R. Kodar märgib, et tema ei ole narkokuritegusid toime pannud ja teda ei tohiks süüdi mõista seetõttu, et teised isikud tema läheduses narkootikume käitlesid.
144.Apellatsiooni kohaselt ei olnud R. Kodari teopanus piisav, et teda amfetamiini käitlemisel kaastäideviijaks lugeda. R. Kodar ei käidelnud narkootikume oma elukaaslase M.P. iga. M.P. oli politseis ütluste andmise ajal narkojoobes ja teda mõjutati andma valeütlusi. Kuriteo toimepanijad on andnud tunnistajatena valeütlusi, kuna olid narkootikumide tarvitamise järel võõrutusnähtudega segaduses ja kergesti mõjutatavad. Lisaks ei ole tunnistajate R. Kodari vastu antud ütlused usaldusväärsed.
145.Ekspertiisiakt, millega tõendatakse narkootikumide suurt kogust, ei vasta Riigikohtu praktikas väljakujunenud nõuetele. Ekspert on narkootikumide koguse hindamisel võtnud hindamise aluseks keskmise inimese, kes pole kunagi narkootikumidega kokku puutunud. Ekspert oleks pidanud lähtuma inimesest, kes on narkootikumidega kokku puutunud. Prokurör ei ole suutnud narkootikumide suurt kogust tõendada. Käideldud narkootikume tarvitanud isikud kinnitasid kohtulikul uurimisel, et tarvitatud aine ei tekitanud neil joovet. R. Kodar leiab, et pole toime pannud koosseisupärast, õigusvastasust ja süülist tegu. Olukorras, kus inimesed vabatahtlikult narkootikume tarvitavad, ei saa olle tegemist rahvatervisevastase süüteoga. Kriminaalasjas ei ole narkootilist ainet kätte saadud ja seega ei saa tõendada väidetavalt käideldud aine koostist. L.P. elt ja M.P. ilt ära võetud narkootikumid olid pärit kusagilt mujalt. A.J. lt 4. detsembril 2017 kätte saadud ainega ei olnud R. Kodar seotud.
146.Apellatsiooni kohaselt oli M.P. R. Kodariga vabaabielus – nad olid igal võimalusel koos, seksuaalsuhetes ning plaanisid ühist tulevikku ja lapsi. Kui M.P. lastega nädalavahetusel tema R. Kodari juures oli, sõid nad tema toitu. Ta tasus ka M.P. i sõidukulude eest või korraldas tema transpordi. Samuti ostis ta vahel lastele midagi. Seega toetas ta neid majanduslikult. Kohtuistungil helisalvestiselt on kuulda, et M.P. ütleb, et R. Kodar on tema elukaaslane ja kohus ütleb selle peale, et tal on mitu põhjust ütluste andmisest keelduda. Protokollis ei ole seda selliselt kajastatud. M.P. pole väitnud, et R. Kodar tema laste kasvatamisest osa ei võtnud. R. Kodar ja M.P. ei olnud abielus, aga elasid ja olid koos ning käisid koos poes. M.P. il oli narkootikumide müümisest endal piisavalt raha ja R. Kodar ei pidanud teda teotama. R. Kodar ostis lastele süüa, riideid ja mänguasju. Vahel andis ta ka M.P. ile raha. Ka tunnistajad nimetasid M.P. it R. Kodari elukaaslaseks, naiseks ja tüdrukuks.
147.M.P. selgitas veenvalt, miks ta andis eeluurimisel teistsuguseid ütlusi – politsei survestas teda. M.P. i eeluurimisel antud ütlusi ei tohiks tõendina arvestada, kuna M.P. it ei hoiatatud õiguse eest oma lähedase vastu ütluste andmisest keelduda. M.P. i eeluurimisel antud ütlused on saadud kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkudes ja tuleks kõrvale jätta.
29(61)
148.R. Kodari hinnangul oleks pidanud iga kuriteoepisoodi puhul narkootilise aine koguse ja sisalduse eraldi tõendama. Kõiki süüdistatavad ja tunnistajad andsid R. Kodarit süüstavaid ütlusi seetõttu, et neid ähvardati uurijate poolt raskema karistusega ja muude raskete tagajärgedega. Telefonikõnedest kuulust ei saa teha järeldusi narkokuriteo toimepanemise kohta. Kohtuotsus rajaneb oletustel ja süüdistus on tõendamata. R. Kodar taotleb A.J. kohtueelsel uurimisel antud ütluste võtmist kriminaalasja juurde, kuna need erinevad oluliselt kohtus antud ütlustest. Kohus keeldus seda tõendit kriminaalasja juurde võtmast. Prokurör ei kutsunud kohtusse tunnistajaid, kes oleks andnud R. Kodarit õigustavaid ütlusi. Pole tuvastatud, kust A.J. 3. detsembril 2017 ja 4. detsembril 2017 amfetamiini omandas. A.J. poolt käideldud aine võis olla segatud ja tegemist ei pruukinud olla amfetamiiniga. R. Kodar esitab ringkonnakohtule ka K.A. i 9. märtsil 2018 ja 24. aprillil 2018 eeluurimisel antud ütlused. Ei saa väita, et A.J. tõi 12 korral XXX ku amfetamiini sisaldavat pulbrit. Pealt kuulatud telefonikõnedest ei saa järeldada, et A.J. amfetamiini R. Kodarile üle andis. Telefonikõnest ei saa järeldada, kas, mida ja kui palju reaalselt üle anti. Süüdistus on ebaloogiline ja sellest ei järeldu, mis omandatud narkootikumidest edasi sai. Jälitustegevuse käigus ei nähtunud, et R. Kodar oleks narkootikume edasi müünud.
149.R. Kodar esitab ringkonnakohtule koos apellatsiooniga M.L. 19. märtsi 2018. a tunnistajana ülekuualmise protokolli. Prokuratuur on jätnud R. Kodari kasuks ütlusi andnud isikute ülekuulamise protokollid kohtule esitamata. R. Kodar märgib, et ta pole M.L. le 3 grammi amfetamiini andnud, nagu maakohus on väitnud. R. Kodar esitab ringkonnakohtule ka A. Berezintski 5. detsembri 2017. a tunnistajana ülekuulamise protokolli. A. Berezintski ei ilmunud vaatamata kutsele kohtuistungile, sest oli selleks ajaks surnud. R. Kodar hinnangul on maakohtu otsus arusaamatu ja ebaloogiline. Talle pole keegi kunagi amfetamiini toonud. A.J. on ütlusi andes valetanud, kuna oli R. Kodari peale vihane ja politsei mõjutas teda. L.P. e ja M.-V.S. a kohtueelses menetluses antud ütlused olid loogilisemad ja usutavamad, kui kohtus antud ütlused.
150.Kõik R. Kodari vastu ütlusi andnud tunnistajad on valetanud. Kohus oleks pidanud uskuma, et politsei on tunnistajaid mõjutanud. Politsei ähvardas tunnistajaid enne kaitsjate saabumist. R. Kodar viitab tunnistajate ütluste lubatavust ja usaldusväärsust käsitlevale Riigikohtu praktikale ja leiab, et maakohus on rajanud oma otsuse tunnistajat ebausaldusväärsetele ütlustele. Maakohtu järeldused ebausutavad. Isikute omavahelist suhtlust on valesti tõlgendatud. Pealtkuulatud telefonivestlustest ei saa järeldada et amfetamiini reaalselt üle anti. Samuti ei saa teha järeldusi aine sisalduse kohta. M.P. võis narkomaane petta ja müüa neile ainet, mis narkojoovet ei tekitanud. Narkootikumide koguste kohta puuduvad tõendid. Iga episood peaks olema eraldi tõendatud.
151.Kohus on teinud arvuti Asus vaatlusest ebaõiged järeldused. R. Kodari asemel saatis sõnumeid M.P. . M.-V.S. k kandis 795 eurot L.M. i kontole teleri eest. Ei saa teha järeldust, et raha kanti narkootikumide ostmiseks. R. Kodari konto oli arestitud, seega ei saanud ta ülekandeid teha. Ülekannete seostamine narkootikumidega on meelevaldne. Kohtu järeldused R. Kodari poolt vanglast väidetavalt saadetud kirjade kohta on ebaõigeid. R. Kodar ei ole neid kirju saatnud ja vastupidist pole tõendatud. Kirjade alusel ei saa R. Kodarit süüdi mõista. Käekirja analüüsimiseks ei ole ekspertiisi tehtud. Kirjades kasutatud naerunäo märgid viitavad sellele, et kirjutatu oli mõeldud naljana. R. Kodar esitab ringkonnakohtule koopia Tartu Vanglale esitatud teabenõudest, milles küsib, kas tema sai saata vanglas S.V. e nimelt kirju.
152.Küsimus, kas A.J. andis narkootikumid M.P. ile üle trepikojas või keldris, ei oma tähtsust, kuna R. Kodari kodus asub kelder trepikoja juures. Jälitustoimingu protokollist ei 30(61)
saa järeldada, et R. Kodar narkootilist ainet sai. R. Kodar ei ole kunagi narkootikume ostnud ega neid edasi andnud. Sellest, et M.P. narkootikumide kogused ja nende eest makstavad summad omaks võttis, ei saa järeldada, et ka R. Kodar samas koguses narkootikume omandas. A.J. ja M.P. suhtlesid omavahel internetis ja teiste isikute telefone kasutades. Kohus oleks pidanud tunnistajate vastuolulised ütlused tõendikogumist välja jätma, mitte tuginema neist osadele, mis süüdistusversiooni toetasid. Maakohtu otsus on vastuoluline, kuna samaaegselt ei saa R. Kodarit süüdi mõista M.P. ile narkootikumide edasimüümises ja M.P. iga grupis narkootikumide käitlemises. Ka narkootikumide koguste arvutused on ebaloogilised.
153.Prokurör ei oleks tohtinud sideettevõtjalt R. Kodari kohta küsida. Maakohus ei oleks tohtinud A. Vilemi kohtueelses menetluses antud ütlustele tugineda. A.J. , A.M. ja M.P. püüdsid kohtus selgitada, mis tegelikult toimus ja kust nad narkootikume said, aga prokurör katkestas neid pidevalt ega lasknud vabalt ütlusi anda. R. Kodar on süüdi lavastatud. Miski ei kinnita, et tehingud maakohtu otsuses kirjeldatud viisil toimusid ja käitletud aine oli ka tegelikult amfetamiin.
154.K.K.-M. i aimdusi sisaldavad ütlused tuleks kõrvale jätta. R. Kodar ei ole narkootikume tarvitanud ega neid käidelnud. M.P. võis panna salaja narkootikumid R. Kodari joogi sisse. R. Kodar märgib, et tegeles hoopis kulla müügiga. Temalt leitud kaalu, lusikaid ja kulpe ei saa seostada narkootikumide müügiga. R. Kodaril oli palju telefoni sim-kaarte seetõttu, et kasutas neid arvutimängu mängimiseks vajalike kontode tegemiseks. R. Kodar märgib, et pole näinud ka läbiotsimise lubasid ja taotlusi. Ekspertiisiakt ei vasta nõuetele, selles on esitatud vaid järeldused ja puudub uuringute kirjeldus. Eksperdi järeldus, et narkootilised ained ei saanud R. Kodari organismi sattuda seksuaalsel teel, on ebapädev. R. Kodarile kriminaalhoolduse ajal tehtud korduvad narkotestid näitavad, et ta ei ole narkootikume tarvitanud. Kohtu järeldused on meelevaldsed. R. Kodar leiab, et ta tuleks õigeks mõista. R. Kodar märgib, et on andnud erinevatele inimestele toiduaineid, mitte narkootikume.
155.H.H. ei ole saanud R. Kodari käest GHB-d. H.H. andis eeluurimisel valeütlusi ja selgitas kohtus veenvalt valetamise põhjuseid. L.P. ile ja H.H. le andis GHB-d K.K. i sõber Mart või Märt. Keegi ei ole R. Kodari kodus GHB-d tarvitanud. L.P. ja H.H. tarbisid GHB-d enne R. Kodari juurde tulekut. R. Kodar vaid jäädvustas L.P. i ja H.H. veidra käitumise videole. Video ei tõenda narkootikumide tarvitamist. R. Kodari juures suitsetati kirsitubakat. Kohtu järeldus, et vesipiibus oli kanep, on absurdne. R. Kodarile tehti narkoteste, mis oleks kanepi tarvitamist näidanud.
156.Apellatsiooni kohaselt on maakohus liitkaristuse valesti mõistnud. Karistuse kandmist oleks pidanud lugema tema vahistamisest 4. detsembril 2017, mitte kohtuotsuse kuulutamisest. Sellisel juhul tekiks tal võimalus ennetähtaegselt vabandeda varem. R. Kodar märgib, et viibis ühe aasta ja neli kuud lisapiirangutega üksikvangistuses ega saanud kasutada süüdimõistetu õigusi. Karistuse kandmise aja arvestamine uue kohtuotsuse kuulutamisest on ebaõiglane.
157.Maakohus on R. Kodarile mõistnud liiga karmi karistuse. Teistes sarnastes asjades on varem kohtud mõistnud leebemaid karistusi, vahemikus 3-5 aastat. Maakohus mõistis raskema karistuse, kui prokurör taotles. Karistus ei vasta süü suurusele. See, et R. Kodar ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega, ei anna alust talle kokkulepitust raskema karistuse mõistmiseks. Karistuse mõistmisel ei ole lähtutud toimepandust, vaid R. Kodari isikust ja varasemast elukäigust. Maakohus on süü suuruse hindamisel eksinud. A.J. le mõisteti sama kuriteo eest 3 aastat vangistust, aga R. Kodarile 7 aastat vangistust, kuigi 31(61)
süüdistuse maht vähenes. R. Kodar märgib, et prokuröriga esialgu kokkuleppemenetluses kokku lepitud karistus oleks olnud väiksem. Kokkuleppemenetlusest loobumise pärast on tema olukorda raskendatud. R. Kodar ei nõustu ka sellega, et karistuse mõistmisel on lähtutud keskmisest määrast 9 aastat ja leiab, et lähtepunktiks oleks pidanud võtma 6 aastat vangistust. R. Kodar märgib, et kahetseb siiralt, et on selle kriminaalasjaga seotud. Tema hinnangul ei pea kahetsuse avaldamiseks end süüdi tunnistama.
158.R. Kodar leiab, et temalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa on põhjendamatu, kuna ta ei ole kuritegelikku tulu saanud. R. Kodari hinnangul on maakohus kuritegeliku tulu arvutamisel eksinud, kuna amfetamiini ei müüdud 0,5 grammiste kottidega 20 euro eest nagu maakohus on märkinud. Apellatsiooni kohaselt on maakohus põhjendamatult konfiskeerinud süüdistatava vennale kuulva sularaha ja vallavalitsuse poolt R. Kodarile antud rahalise toetuse. R. Kodari vend R.K. andis süüdistatavale raha remondiks ja elamiskulude eest tasumiseks. R. Kodar soovib, et tema vennale kuuluv raha tagasi kantaks. Samuti soovib R. Kodar, et tema arvuti Asus tagastataks kohe, mitte kohtuotsuse jõustumisel. R. Kodar palub endale tagastada ka digitaalkaalu ja kullasisalduse määramise komplekti. R. Kodar märgib, et digitaalkaalu kasutati kulla, mitte narkootikumide kaalumiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
159.Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
160.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja senise menetluskäigu, maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsioonidega, ning kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada KrMS § 338 p 1 ja 3 alusel kohtuliku uurimise ühekülgsuse ja puudulikkuse ning kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Hinnang jälitustoimingu lubade ja nende alusel kogutud tõendite seaduslikkusele
161.R. Kodar taotles ringkonnakohtult jälitustoimingu protokollides kajastatud tõendusteabe kogumiseks tehtud jälitustoimingute ja nende tegemise aluseks olnud lubade seaduslikkuse kontrollimist. Apellatsiooni kohaselt ei ole R. Kodar jälituslubade ja nende aluseks olnud taotlustega tutvunud, kuid leiab, et prokuratuuri load ei ole seaduslikud.
162.Maakohtu otsuse kohaselt saadeti 16. mail 2018 R. Kodarile Tartu vanglasse teade tema suhtes 7. novembrist kuni 5. detsembrini 2017 teostatud jälitustoimingutest. Teates märgiti, et kui R. Kodar soovib tutvuda enda kohta jälitustoiminguga kogutud andmetega, peab ta esitama jälitusasutusele kirjaliku või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse 30 päeva jooksul temale teate kättetoimetamise päevast arvates. R. Kodarile selgitati, et jälitustoiminguga on võimalik tutvuda Lõuna prefektuuri ametiruumides ning selleks, et ta saaks ametiruumidesse tutvuma minna, tuleb pöörduda vangla juhtkonna poole. Maakohus märkis, et kohus ei ole jälitusasutus ega tutvustanud R. Kodarile jälitustoimikut. Maakohtu hinnangul sõltusid asjaolud, miks süüdistatav ei saanud jälitustoimiku materjalidega tutvuda, temast endast, sest ta jättis tegemata taotluse, milleks teda menetleja poolt juhendati. Maakohus kontrollis jälitustoiminguid lubavate määruste põhjendusi ning jõudis järeldusele, et kohtu ja prokuratuuri load on seaduslikud ning seega on kohtule esitatud jälitustoimingu protokoll kogutud seaduslikul alusel.
32(61)
163.Ringkonnakohus märgib, et vastavalt Riigikohtu 14. detsembri 2015. a otsuses nr 3-1-189-15 p-s 27 väljendatud seisukohale tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll. Sellest reeglist on lubatud hälbida vaid juhul, kui jälitustoimingu luba sisaldavat määrust ei saa seadusest tuleneval alusel isegi mitte osaliselt avalikustada. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust.
164.Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis eelviidatud Riigikohtu otsuses väljendatud põhimõtte vastu ja tugines otsuse tegemisel jälituslubadele, mis olid kohtutoimikusse lisamata. Samas nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et R. Kodar jättis kohtueelses menetluses jälituslubade ja nende aluseks olnud taotlusega tahtlikult tutvumata, kuigi talle seda võimaldati. R. Kodari apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et ta ei pidanud põhjendatuks jälitustoimikuga tutvumiseks vajaliku etapeerimisteenuse eest maksmist ja hoopis jälitusasutus oleks võinud tulla talle jälitustoimikut vanglasse tutvustama, ringkonnakohut vastupidises ei veena. Kolleegiumi hinnangul ei ole R. Kodar viidanud objektiivsetele takistustele, mis ei võimaldanud tal jälituslubadega tutvuda. R. Kodar jättis kasutamata ka võimaluse vaidlustada jälituslubade seaduslikkust ja nende osalist tutvustamata jätmist kaitsja vahendusel. Eeltoodu ei tähenda aga seda, et jälituslube kohtutoimikusse lisada polnud vaja.
165.Selleks, et tagada süüdistatava kaitseõigust ja võimaldada tal esitada jälituslubade seaduslikkuse kohta vastuväiteid, tegi Tartu Ringkonnakohus 11. septembril 2019 määruse, millega kohustas prokuratuuri esitama ringkonnakohtule 16. septembriks 2019 kohtutoimikusse lisamiseks koopiad sellistest jälitustoimingu tegemist lubavatest määrustest, mille alusel on saadud käesolevas kriminaalasjas tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll, samuti koopiad nende määruste aluseks olevatest taotlustest. Ringkonnakohus märkis nimetatud määruses, et juhul, kui mõnda jälitustoimingu luba või loataotlust ei saa prokuratuuri arvates seadusest tuleneval alusel osaliselt või tervikuna avalikustada, tuleb prokuratuuril esitada ringkonnakohtule põhistatud taotlus jätta jälitustoimingu luba ja taotlus kohtumenetluse pooltele osaliselt või täielikult tutvustamata. Osalise tutvustamata jätmise taotlusele tuleb lisada väljavõte jälitustoimingu loa ja taotluse tekstiosast, mille avalikustamine on võimalik.
166.Prokurör esitas 16. septembril 2019 Tartu Ringkonnakohtule 6. novembri 2017. a kohtumääruse KM4603/2017 ja selle aluseks olnud prokuratuuri taotluse nr JT1989/2017 ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 6. novembri 2017. a jälitustoimingu loa nr PL4602/2017, milles on osa teabest kinni kaetud. Tartu Ringkonnakohus lisas nimetatud osaliselt kinnikaetud jälitusload ja jälitustaotluse kohtutoimikusse ning võimaldas KrMS § 320 lg 2 alusel on süüdistataval kohtutoimikuga tutvuda kaitsja vahendusel.
167.Kaitsja esitas kohtutoimikusse lisatud jälitusload ja jälitustaotluse koopiad R. Kodarile
20.septembril 2019 enne ringkonnakohtu istungit. Ringkonnakohus võimaldas R. Kodaril nimetatud materjalidega tutvuda kohtuistungi vaheajal. Nii süüdistataval kui ka kaitsjal oli võimalik 20. septembril 2019 toimunud kohtuistungil esitada oma seisukohti jälituslubade ja -taotluste seaduslikkuse kohta. Kohtuistungil palus R. Kodar ringkonnakohtul kontrollida jälitusprotokollide aluseks olnud jälituslubade seaduslikkust. R. Kodari kaitsja palus lisaks ringkonnakohtul hinnata ka seda, kas kohtunik, kes tegi 6. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4749/2017 võis hiljem sama kriminaalasja sisuliselt arutada ja R. Kodari süüküsimust otsustada. 33(61)
6.novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4749/2017
168.Ringkonnakohus, olles tutvunud jälitustoimiku ja jälituslubadega, leiab, et
6.novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4749/2017 on õigusvastased.
169.Nagu maakohus on oma otsuses märkinud, lubati 6. novembri 2017. a kohtumäärusega nr KM4603/2017 7. novembrist 2017 kuni 7. jaanuarini 2018 R. Kodari kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine. 30. novembri 2017. a kohtumäärusega nr KM4749/2017 lubati 30. novembrist 2017. a kuni 30. jaanuarini 2018. a M.P. i kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine, samuti M.P. i ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil.
170.Ringkonnakohus leiab, et nii 6. novembri 2017. a jälitusloa kui ka 30. novembri 2017. a jälitusloa põhjendused ei ole piisavad selleks, et vastata küsimusele, kas täidetud olid KarS § 1261 lg-s 2 nimetatud jälitustoimingu lubatavuse eeldused. KrMS § 1261 lg 2 näeb ette, et jälitustoiming on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud (nn ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõte) või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve.
171.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi peab kohus jälitustoiminguks luba andes esitama selge ja arusaadava argumentatsiooni muuhulgas selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. Seejuures ei tohi kohus jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel piirduda jälitustoimingu vajalikkuse deklaratiivset laadi tõdemisega. Kohtu järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. Järeldamaks, et tõendite õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata on välistatud või oluliselt raskendatud, võib tugineda mh kriminoloogilistele teadmistele, kuid ka selliste argumentide puhul ei saa piirduda üldsõnaliste lausungitega. Jälitustoimingu vajalikkuse tuvastamisel kehtib lihtsustatud põhjendamisstandard, samuti ei pea jälitustoiminguks loa andmisel näitama, et teiste tõendikogumisviiside kasutamine on tõsikindlalt välistatud. See ei tähenda aga seda, et jälitustoimingu lubade põhistus võiks rajaneda standardsetel ja deklaratiivsetel formuleeringutel. Kohtumäärusest peavad nähtuma konkreetsed – kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad – põhjendused selle kohta, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Teisisõnu peavad kohtumääruse põhjendused kõnealuses küsimuses olema seotud faktiliste asjaoludega ja kohtumäärusest peab nähtuma, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite õigeaegne kogumine jälitustoiminguid kasutamata võimalik või on oluliselt raskendatud. (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-112-16, p 31)
172.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendused 6. novembri 2017. a kohtumääruses nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumääruses nr KM4749/2017, mis piirduvad prokuröri taotluses toodud asjaolude ja järeldustega nõustumisega, on deklaratiivsed ja sisuliselt olematud põhjendused ultima ratio-põhimõtte järgimise kohta.
34(61)
173.Riigikohtu kriminaalkolleegium märkis otsuses asjas nr 3-1-1-112-16 p-s 32, et ultima ratio-põhimõtte järgimise nõuetekohasel põhjendamisel on oluline roll prokuratuuri taotluse kvaliteedil. Prokuratuuri kui kohtueelse menetluse juhi ülesanne on selgitada oma taotluses kohtule faktipõhiselt ja arusaadavalt, miks on konkreetses asjas vältimatult vaja koguda tõendeid jälitustoimingutega. Selline selgitus ei pea olema kuigivõrd mahukas, keeruliselt sõnastatud ega sisaldama mingeid kindlaid väljendeid, vaid selles tuleb kajastada faktidel rajanevaid põhistusi selle kohta, miks ei ole konkreetses kriminaalasjas jälitustoiminguid tegemata võimalik oluliste raskusteta või õigel ajal tõendeid koguda. Seejuures leidis Riigikohus, et kohtu põhjendus jälitustoimingu vajalikkuse kohta võib muuhulgas tugineda ka prokuratuuri taotluse asjakohastel argumentidel, kui need kajastuvad kohtumääruse tekstis.
174.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa menetletavas asjas rääkida olukorrast, kus maakohtu põhjendus jälitustoimingu tegemise vajalikkuse kohta tugineb prokuratuuri taotluse asjakohastel argumentidel. Kohus ei toonud vaidlustatud 6. novembri 2017. a jälitusloas ja
30.novembri 2017. a jälitusloas välja ega korranud taotluse asjaolusid ja järeldusi, vaid tegi üksnes osutuse taotlusele ning mainis ära nõustumise taotluses kajastatud asjaolude ja järeldustega. Kohus on üldsõnaliselt viidanud ka kuriteo varjatud iseloomule ja mastaabile, kuid jätnud sellegi märkuse konkreetse kriminaalasjaga seostamata, märkides üksnes, et need tegurid määravad tõendite kogumise meetodid. Seega on tegemist üldsõnalise ja sisutühja lausungiga, mida saaks kasutada suvalises asjas jälitustoiminguks loa andmisel. Seega ei saa esimese astme kohtu põhistuste pinnalt mõista, et kohus oleks üldse sisuliselt kaalunud ja kontrollinud, kas tõendeid on võimalik koguda muude menetlustoimingutega või tingivad konkreetse kuriteo avastamisraskused tõepoolest vajaduse teha R. Kodari ja M.P. i suhtes jälitustoiminguid.
175.Kolleegium leiab, et taoline toimimisviis on lubamatu ja seda isegi juhul, kui prokuratuuri taotluses märgitut saaks pidada jälitustoimingu lubamiseks piisavaks. Prokuratuuri taotluse tekst ei saa ega tohi asendada kohtumääruse argumente. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt toonitanud jälitustoiminguks luba andva kohtu enda põhjendamiskohustust (vt Riigikohtu 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, 23. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-112-16 ja 14. detsembri 2017. a määrus asjas nr 1-17-7077). Kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-14-14 punktis 772 on Riigikohus otsesõnu tähendanud sedagi, et jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel on ebapiisav pelgalt viidata prokuröri taotlusele ning märkida, et kohus loeb seal märgitut põhjendatuks.
176.Maakohus ei ole ära näidanud, millist tõendusteavet R. Kodari ja M.P. i suhtes tehtavate jälitustoimingute tulemusel saada loodeti ning milline on selle teabe tähendus kuriteo seisukohalt. Vastav prognoos ei pea olema ülemäära detailne, kuid selle kaudu saab põhistada, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega. Seega on maakohus menetletavas asjas jälitustoiminguteks lube andes üksnes väljendanud seisukohta, et jälitustoimingu tegemise tingimused on täidetud, kuid pole seda seisukohta vähimalgi määral sisuliselt argumenteerinud. Maakohtu põhjendused jälitustoimingute hädavajalikkuse kohta nimetatud määrustes on sedavõrd deklaratiivsed ja abstraktsed, et need ei vasta vähimalgi määral kohtupraktikas väljakujunenud nõuetele. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et Tartu Maakohtu 6. novembri 2017. a kohtumäärust nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumäärust nr KM4749/2017 ei saa lugeda vastavaks neile nõuetele, mida jälitustoiminguks luba andvale määrusele esitatakse. Maakohus rikkus jälitustoimingu luba andes KrMS § 145 lg 1 p-st 1 ja KrMS § 3051 lg-st 1
35(61)
tulenevat kohtulahendi põhistamise kohustust, mistõttu tuleb vastavad kohtumäärused tunnistada õigusvastaseks.
177.Vastuseks kaitsja väitele, et Tartu Maakohtu 6. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4749/2017 on teinud asja hiljem arutav kohtunik, märgib ringkonnakohus järgmist. KrMS § 49 lg 1 ei kohusta kohtunikku taanduma olukorras, kus ta on samas asjas otsustanud jälitusloa andmise üle. Samuti ei näinud asja arutav kohtunik vajadust taanduda ka KrMS § 49 lg 6 alusel, mis võimaldaks kohtunikul taanduda KrMS § 49 lg-s 1 nimetamata põhjusel, kui ta ise leiab, et ei saa olla erapooletu.
178.Riigikohus on märkinud, et juhul kui kohtunikul on põhimõtteliselt võimalik tutvuda kriminaaltoimikuga enne asja arutamist kohtuistungil, võib (vähemalt näiliselt) olla rikutud kohtumenetluse võistlevuse ning sellest tulenevalt ka kohtu erapooletuse põhimõte. Selleks tuleks hinnata kohtuniku käitumist menetluses ja otsustada, kas toimiku kättesaamine enne asja arutamist on teda mõjutanud või mitte, ja kas selline olukord võis jätta teistele menetlusosalistele mulje, et kohtunik ei ole erapooletu. (Vt Riigikohtu 26. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-78-07.)
179.Kuna Eesti kohtunike eetikakoodeksi punkti 14 kohaselt ei pea õigusemõistmine mitte üksnes olema, vaid ka näima aus, on KrMS § 49 lg-s 6 sisalduva taandumisaluse formuleerimisel kasutatud sõnaühendit "ei saa olla". Selline sõnakasutus osutab asjaolule, et kohtunik peab taanduma ka siis, kui ta ise sisemiselt leiab, et ta saab lahendada kohtuasja erapooletult, kuid kui mitmesuguste objektiivselt nähtavate või teadaolevate asjaolude pinnalt on võimalik selles vähemalt kahelda. (Vt RKKKm 3-1-1-123-05, p 12.)
180.Käesolevas asjas ei ole kohtunik pidanud vajalikuks ise taandamistaotlust esitada. Järelikult ei pidanud kohtunik võimalikuks seda, et eelnevalt samas asjas jälitusloa andmine ja osaline tutvumine kohtueelses menetluses kogutud materjalidega ning R. Kodarile esitatud kuriteokahtluse põhjendatusele hinnangu andmine annaks alust kahelda tema erapooletuses. Eelviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt ei ole kohtuniku tegelik erapooletus või eelarvamus kohtuniku taandamiseks vajalik – piisab sellest, kui selles osas kerkivad esile põhjendatud kahtlused. Seega tuleb kohtunikul esitada taandamistaotlus juba siis, kui välisel hindajal tekib täiendav kahtlus kohtuniku erapoolikuses. Selle tuvastamisel tuleb tugineda objektiivsetele asjaoludele, mille hulka võib kuuluda kohtuniku käitumine kohtuistungil.
181.Seadusandja ei ole pidanud jälitusloa andmist niivõrd otseseks erapoolikusele viitavaks asjaoluks, et seda lisada KrMS § 49 lg 1 kataloogi, kuigi jälitusloa andmise järel kriminaalasja arutamine tähendab sisuliselt ka seda, et samal kohtunikul tuleb anda hinnang tema enda poolt antud jälituslubade seaduslikkusele. Sellest järeldub, et ka ringkonnakohtul tuleb anda hinnang kohtuniku erapoolikuna näivuse küsimusele tuginedes lisaks jälitusloa andmise faktile muudele objektiivsetele asjaoludele. Ringkonnakohtu hinnangul saab erapooletuks lugeda sellist kohtukoosseisu, kes peab kohtuasja lahendama asudes võimalikuks igasugust seadusega ettenähtavat kohtulahendit ja kes seetõttu saab õigusemõistmisel toimida ausalt ja õiglaselt. Kuigi ringkonnakohus ei nõustu kõikide maakohtu järeldustega ja maakohtu poolt osadele jälituslubadele antava õigusliku hinnanguga, ei nähtu kohtulahendist ega kohtuistungi protokollidest asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et kohtukoosseis ei olnud antud asja arutamisel erapooletu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kohtulahendi lugejale jälgitav ning pole viiteid sellele, et kohus oleks olnud otsuse tegemisel süüdistuse poole kallutatud. Vastupidi, maakohus on
36(61)
osades episoodides mõistnud R. Kodari õigeks. Eeltoodu kinnitab seda, et kohus pidas võimalikuks ka õigeksmõistvat kohtulahendit. Seega pole alust asja arutanud kohtuniku erapooletuses kahelda. Lisaks eeltoodule tunnistab ringkonnakohus asja arutanud maakohtu kohtuniku poolt välja antud jälitusload õigusvastaseks ega tugine nende alusel kogutud tõenditele. Eeltoodust tulenevalt puudub alus kohtuasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.
21.novembri 2017. a kohtumäärust nr KM4686/2017
182.Ringkonnakohus leiab, et 21. novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4686/2017, millega lubati 21. novembrist 2017 kuni 20. jaanuarini 2018 A.J. kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine, samuti A.J. ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine eelnimetatud perioodil, on õiguspärane.
183.Prokurör 21. novembri 2017. a kohtumäärust nr KM4686/2017 kohtutoimikusse lisamiseks ringkonnakohtule ei esitanud, kuna nimetatud kohtumäärus on täielikult riigisaladus ja R. Kodar ei ole jälitustoimingu lubade ja prokuratuuri taotluste teksti osalist tutvustamata jätmist ja riigisaladuseks kuulutamist prokuratuuris vaidlustanud. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik avaldada nimetatud jälitusloa põhjendusi ega selles kirjeldatud asjaolusid.
184.Ringkonnakohus kontrollis 21. novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4686/2017 vastavust seaduse nõuetele ning on seisukohal, et nimetatud jälitusluba on seaduslik ja põhjendatud. Kohus on KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu lubatavuse eelduste olemasolu põhistanud ning järginud jälitustoimingu loa andmisel ultima ratio-nõude põhjendamise kohustust. Kohus on luba andes põhjendanud, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega ning miks on selleks vajalik just A.J. kasutuses olevate mobiiltelefonide salajane pealtkuulamine, -vaatamine ja salvestamine, samuti A.J. ja temaga kohtuvate isikute omavaheliste vestluste salajane pealtkuulamine, vaatamine ja salvestamine. Järelikult on selle jälitustoimingu loa alusel kogutud teave KrMS § 1261 lg 4 kohaselt tõendina lubatav. Prokuratuuri load varjatud jälgimiseks
185.Lisaks kohtu poolt antud jälituslubadele on R. Kodari suhtes teostatud varjatud jälgimist Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 6. novembri 2017. a loa nr PL4602/2017 alusel. Nimetatud loa esitas prokuratuur ringkonnakohtule kohtutoimikusse lisamiseks, kuid ka selles on osa tekstist kinni kaetud. Jälitustoimiku protokollist (IX, tl 1) nähtub, et jälitustoimingute tegemise aluseks olid lisaks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 16. novembri 2017. a luba nr PL4670/2017, mille alusel teostati varjatud jälgimist A.J. suhtes ning Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 5. detsembri 2017. a luba nr PL4776/2017 (jälitustoimingu protokolli ekslikult märgitud kui 4. detsembri 2017. a luba nr PL4776/2017), mille alusel teostati varjatud jälgimist K.A. i suhtes.
186.R. Kodar ei ole nimetatud kolme prokuratuuri loa puhul teksti tutvustamata jätmist, kinnikatmist ja riigisaladuseks tunnistamist prokuratuuris vaidlustanud. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik avaldada nimetatud jälituslubade seni avaldamata kinnikaetud osade põhjendusi ega selles kirjeldatud asjaolusid. Ringkonnakohus kontrollis jälitustoimikuga tutvudes nimetatud lubade vastavust KrMS § 1265 lg 1 ja § 1261 lg 2 nõuetele ning on seisukohal, et nimetatud prokuratuuri load isikute varjatud jälgimiseks on seaduslikud ja põhjendatud. 37(61)
187.Prokuratuur on KrMS § 1261 lg-s 2 sätestatud jälitustoimingu lubatavuse eelduste olemasolu kõigis kolmes määruses põhistanud. Prokuratuur on jälitustoiminguteks lubade andmisel järginud ultima ratio nõude põhjendamise kohustust. Kuigi ringkonnakohtul ei ole võimalik nimetatud määruste ultima ratio nõude järgimise põhjendusi avaldada, saab kolleegium järeldada, et prokuratuur on luba andes põhjendanud, miks ei ole vajalikku teavet võimalik koguda muude menetlustoimingutega ning miks on selleks vajalik just vastavalt R. Kodari, A.J. ja K.A. i varjatud jälgimine. Seejuures on ringkonnakohtu hinnangul prokuratuur konkreetse uuritava kuriteo asjaolude pinnalt piisavalt ja veenvalt põhjendanud, miks ei saanud tõendeid koguda muul viisil kui vastavaid jälitustoiminguid tehes. Eeltoodust tulenevalt on ka R. Kodari, A.J. ja K.A. i varjatud jälgimisega saadud tõendusteave, mis on kajastatud jälitustoimingu protokollis (IX ja X köide) lubatav. Suure koguse tarvitamisvalmis amfetamiini omandamine 2017. a augustist kuni 2017. a detsembrini grupis M.P. iga
188.Ringkonnakohus leiab, et vaatamata sellele, et R. Kodari ja M.P. i telefonide pealtkuulamist puudutav osa jälitusprotokollist ei ole lubatav tõend ja tuleb tõendikogumist välja jätta, on amfetamiini omandamist puudutav süüdistusversioon ikkagi tõendatud ning apellatsioonides esitatud vastuväited ei anna alust muuta maakohtu lõppjäreldust, mille kohaselt omandas R. Kodar 2017. a augustist kuni 2017. a detsembrini grupis koos M.P. iga suure koguse amfetamiini. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et süüdistus sisaldab arvutusviga. Nimelt omandas R. Kodar süüdistuse kohaselt grupis kokku 855 grammi amfetamiini, kuid üksikute episoodide amfetamiini koguste liitmisel kujuneb amfetamiini koguseks 795 grammi. Vastav arvutusviga ei muuda süüdistatava teole antavat õiguslikku hinnangut ja toob kaasa vaid maakohtu otsuse tühistamise konfiskeerimist puudutavas osas.
189.Kuna R. Kodar on oma apellatsioonis taotlenud sisuliselt kõigi maakohtu poolt amfetamiini käitlemist puudutavate tõendite ümberhindamist ja maakohtu järelduste ümberlükkamist, märgib ringkonnakohus, et apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole asja teistkordne täiemahuline arutamine, vaid esimese astme kohtu otsuse seaduslikkuse kontroll. Seetõttu ei korda ringkonnakohus täies mahus neid maakohtu otsuse põhjendusi, millega kolleegium nõustub. Eeltoodud põhjusel jättis kolleegium ringkonnakohtu istungil rahuldamata ka süüdistatava taotlused kuulata uuesti üle tunnistajaid ja võtta asja materjalide juurde uusi tõendeid, mille süüdistatav oleks pidanud esitama maakohtu istungil.
190.Maakohtu istungil avaldati osaliselt M.P. i kohtueelses menetluses antud ütlused kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks. Maakohtu otsuse kohaselt rääkis M.P. kohtueelses menetluses amfetamiini saamisest R. Kodarilt ning raha ülekandmisest A.J. le R. Kodari palvel (I kd, tl 187 pöördel, 188-189). Kohtus ta taganes neist ütlustest, võttes omaks vaid amfetamiini kogused ja aine eest makstud summad ja tunnistades amfetamiini käitlemist koos A.J. ga ilma R. Kodari osaluseta. Maakohus leidis, et M.P. ja R. Kodar ei olnud püsivas kooselus ning kaitsja juuresolekuga oli tal tugi realiseerida õigust ütluste andmisest keelduda.
191.R. Kodari ja tema kaitsja apellatsioonide kohaselt ei oleks maakohus tohtinud M.P. i kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutada M.P. i kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks, kuna R. Kodar ja M.P. olid püsivas kooselus ning uurijad ei hoiatatud M.P. it õigusest keelduda ütluste andmisest R. Kodari vastu. Ringkonnakohus apellantidega ei nõustu.
38(61)
192.Ringkonnakohus leiab samuti, et M.P. i õigust kohtueelses menetluses ütluste andmisest keelduda ei ole rikutud. Kuna M.P. kuulati 11. jaanuaril 2018 ja 20. märtsil 2018 üle kahtlustatavana, mitte tunnistajana, siis oli tema õigus ütluste andmisest keelduda palju ulatuslikum kui tunnistajal. Maakohus on kohtuistungil M.P. ilt küsinud, kas ta andis ütlusi kaitsja juuresolekul ja kas talle selgitati õigust kahtlustatavana ütluste andmisest keelduda. M.P. kinnitas, et tema kahtlustatavana ülekuulamine toimus kaitsja juuresolekul ega väitnud midagi selle kohta, et talle poleks tutvustatud õigust kahtlustatavana ütluste andmisest keelduda. Järelikult puudub alust kahelda selles, et M.P. ile tutvustati õigust kohtueelses menetluses ütluste andmisest keelduda. Seega on M.P. andnud vabatahtlikult ütlusi kahtlustatavana, mitte tunnistajana, teades, et ta võib ütluste andmisest keelduda. Kuna M.P. ei pidanud kahtlustatavana üldse ütlusi andma, kuid ta otsustas seda teha, ei oma tähendust asjaolu, kas M.P. ja R. Kodar on püsivas kooselus või mitte.
193.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et puudub alus arvata, nagu oleks uurijad M.P. it kohtueelses menetluses mõjutanud valeütlusi andma. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et M.P. i väited uurijate mõjutamisest ei ole loogilised ega usutavad. Kuna M.P. i ülekuulamise juures viibis kaitsja, on väheusutav, et ta oli tugevas narkojoobes ja kohtueelne menetleja avaldas kahtlustatavale survet anda ebaõigeid ütlusi. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati M.P. i kehavedelikust 11. jaanuaril 2018. a kell 10.41 võetud proovis amfetamiin, metamfetamiin, metüleendeoksü-metamfetamiin (MDMA) (V kd, tl 25). M.P. i kohtus antud ütlustest nähtub, et ta tarbis narkootikume 10. jaanuaril 2018 ning andis ütlusi alles järgmisel päeval, 11. jaanuaril 2018. M.P. kuulati lisaks üle 20. märtsil 2018.
194.Puudub alus kahelda selles, et M.P. oli 20. märtsil 2018 toimunud ülekuulamise ajal kaine ja otsustas oma õigustest teadlikuna ütlusi anda. Peamise osa kohtueelses menetluses antud ütlustest, mis maakohtu istungil avaldati, andiski M.P. 20. märtsil 2018 ja need ei ole
11.jaanuaril 2018 antud ütlustega vastuolus. 20. märtsil 2018 antud ütlused puudutavad R. Kodariga koos narkootikumide käitlemist ja 11. jaanuaril 2018 antud ütlused vaid seda, kas M.P. tegi ülekandeid A.J. le R. Kodari korraldustel. Arvestades seda, et M.P. oli sage narkootikumide tarvitaja, ei saa ringkonnakohtu hinnangul vaid narkootilise aine sisaldusest M.P. i uriinis automaatselt järeldada, et ta oli sellises narkojoobes, et ei olnud võimeline ütlusi andma. Juhul, kui M.P. i tervislik seisund poleks võimaldanud tal ütlusi anda, oleks ta saanud ütluste andmisest keelduda ja kasutada selleks kaitsja nõu ja abi. Järelikult võis tema kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutada kohtus antud ütluste usaldusväärsuse kontrolliks.
195.Ringkonnakohtu hinnangul on kogu süüdistatava apellatsioonis esitatud versioon sellest, kuidas uurijad survestasid tunnistajaid R. Kodari vastu valeütlusi andma, ebausutav ja tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nii A.M. i, M.P. i kui ka A.J. kohtus antud ütluste lubatavuse ja usaldusväärsuse hindamisel menetlusõigust järginud. Kolleegium nõustub A.M. i, M.P. i ja A.J. ütluste lubatavust ja usaldusväärsust puudutavate maakohtu järeldustega ega pea neid vajalikuks seetõttu täielikult korrata.
196.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et R. Kodari vanglast saadetud kirjadest (V kd, tl 1-24) nähtub, kuidas ta on hoopis ise nõudnud, et tunnistajad tema vastu süüstavaid ütlusi ei annaks ja hoiatanud vastasel juhul kaasnevate tagajärgede eest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kirjade sisust saab järeldada, et need kirjutas justnimelt R. Kodar ning S.V. e ütlused, milles ta väitis, et kirjutas need kirjad ise, on ebausaldusväärsed ja tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kirjade sisust nähtub, et R. Kodar saatis kirju S.V. e nime alt ning S.V. e aitas kirjad edastada M.P. ile. Kirjade kirjutaja on kirjeldanud enda 39(61)
kinnipidamist ja elukoha läbiotsimist (V kd, tl 22), lisaks on ta kirjutanud enda keldrist Rannus (V kd, tl 20). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti R. Kodar kinni 4. detsembril 2017 kell 23.38 tema elukohas XXX us, kus ta viibis üksinda (III kd tl 40-42) ning elukoha läbiotsimisel leiti keldriboksist digitaalkaal ja minigrip kilekotid (III kd tl 45-59). Seega oli kirjades kajastatud üksikasjalik teave kinnipidamise asjaolude ja läbiotsimise kohta vaid R. Kodaril endal. Lisaks nähtub kirjadest kirjutaja lähedane suhe kirja adressaadiga: kirjad on adresseeritud nimele Mellu ja Merilin. 8. detsembri 2017. a kirjas palub kirjutaja helistada oma vennale, kelle nimi on R.K. ja number xxx (V kd, tl 23). Asitõendi vaatlusprotokolliga on tuvastatud R. Kodarile kuuluva mobiiltelefoni mälus oli M.P. i telefoninumber xxx, mis oli märgitud nimega „Merlin Mellu“ ning R.K. i telefoninumber xxx nimega „Vend“ (III kd tl 65). Kirjutaja tunnistas ühes kirjas, et tal on endal „kirja keelud peal“ (V kd, tl 4) ja märkis kirja lõppu: „Siim tuli. Saadan kirja ära“ (V kd, tl 6). Seejuures märkis ta kirja tagaküljele saatjaks „S.V. “ koos Tartu Vangla aadressiga (V kd, tl 6 pöördel). R. Kodar palus kirjutada endale S.V. e nimele (V kd, tl 21 pöördel), ning kirjutas korduvalt, et ta kasutab S.V. e abi suhtlemisel (V kd, tl 12, 13), samuti seda, et S.V. e on kogu aeg mingite ainete mõju all (V kd, tl 14). Seega on kirjade sisu järgi võimalik tuvastada nende kirjutajana R. Kodar ilma käekirja ekspertiisi tegemata.
197.Nagu maakohus õigesti märkis, nähtub kõnealustest kirjadest, et R. Kodar andis kirjades M.P. ile konkreetseid juhiseid, mida nii M.P. ja teised asjaosalised peavad kohtus rääkima. R. Kodari vanglast saadetud kirjad tõendavad, et ta üritas varjata enda seost narkootilise ainega ning mõtles välja ka skeemi, mis M.P. i kaasabil vabastaks ta vastutusest A.J. lt amfetamiini omandamise eest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R. Kodari poolt M.P. ile saadetud kirjad (V kd, tl 1-24) kinnitavad seda, et R. Kodar käitles koos M.P. iga amfetamiini. Kirjades kirjutatu lükkab ümber M.P. i ütlused, et ta omandas A.J. lt narkootikume ilma R. Kodari teadmise ja osaluseta.
198.Ka R. Kodari elukohast äravõetud asitõendite vaatlusprotokoll (III kd, tl 61-63, 64-82, 84-86, 87-91, 92-103) ning joobeseisundi tuvastamise saatekiri (III kd, tl 43) tõendavad kaudselt R. Kodari seotust narkootiliste ainete käitlemisega. R. Kodari elukohast leitud digitaalkaal ja minigripp kotid annavad alust arvata, et R. Kodar käitles narkootikume. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati R. Kodari kehavedelikust
5.detsembril 2017 kell 03.32 võetud proovis amfetamiini. Eeltoodu lükkab ümber R. Kodari apellatsioonis esitatud väite, et tema narkootikumide käitlemisest midagi ei teadnud ning amfetamiiniga kokku ei puutunud. Apellatsioonis esitatud väited selle kohta, et amfetamiin sattus R. Kodari kehasse viimase teadmata, ei ole eluliselt usutav ja on tõendamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Kodari vastava väite veenvalt ümber lükanud.
199.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohaga, et R. Kodari elukoha läbiotsimine oli ebaseaduslik, kuna R. Kodarile ei tutvustatud läbiotsimise lubasid. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et läbiotsimine toimus KrMS § 91 lg 3 ettenähtud korras prokuratuuri määruse alusel ning ning selle kohta vormistati läbiotsimisprotokoll vastavalt KrMS § 92 nõutele. Läbiotsimisprotokollile lisatud fototabel kinnitab, et R. Kodar viibis läbiotsimise juures. Läbiotsimise määrusel (VIII kd, tl 40) on R. Kodari allkiri, mis kinnitab, et talle on määrust tutvustatud KrMS § 91 lg 7 ettenähtud korras. Erinevalt apellatsioonis märgitust puuduvad igasugused viited, mis annaksid alust kahelda selles, et läbiotsimise korda oleks rikutud. Läbiotsimisprotokolli punktis 8 on märgitud, et protokoll esitati R. Kodarile tutvumiseks ning tal paluti esitada märkused menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta. R. Kodar on omakäeliselt kirjutanud protokolli, et märkusi ei ole ja kinnitanud seda allkirjaga. 40(61)
Protokolli punktis 12 on R. Kodari allkiri selle kohta, et protokolli koopia anti toimingule allutatud isikule kätte. Masinkirjas vormistatud protokolli on täiendatud punktiga 7.16. elutoast laualt leitud ja ära võetud sülearvuti Asus X75A. Pakend 16RKLO. Ka täiendatud osal on R. Kodari allkiri märkusteta. Seega puudub alus kahelda selles, et läbiotsimisprotokolli näol on tegemist lubatud tõendiga.
200.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega, et maakohus on M.P. i, A.J. ja A.M. i ütlusi valesti hinnanud ning nende kohtus antud ülused oleks pidanud lugema täielikult usaldusväärseks. Lisaks R. Kodari kirjades antud juhistele tema osaluse kohta valetada, esines ka muid kaalukaid põhjuseid M.P. i ja A.J. kohtus antud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.P. i ja A.J. ütlused selles osas, milles räägitakse amfetamiini omandamisest ilma R. Kodari teadmise ja osaluseta, tuleb jätta tõendikogumist välja. Jälitustoimingu protokoll ei kinnita M.P. i ja A.J. poolt kohtus antud ütlusi, et A.J. andis süüdistuses nimetatud kuupäevadel amfetamiini M.P. ile, mitte R. Kodarile. Lisaks on M.P. i kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused selle kohta, kas ta omandas narkootikume koos R. Kodariga või mitte, vastuolus ja M.P. ei ole vastuolude põhjuseid arusaadavalt selgitanud.
201.Jälitusprotokoll, mis kajastab A.J. telefonikõnesid, ei kinnita M.P. i ütlusi, et ta suhtles amfetamiini omandamiseks ise otse A.J. ga. Ringkonnakohus on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et jälitustoimingu protokollist nähtub, et A.J. on korduvalt käinud R. Kodari elukohas pärast eelnevalt telefoni teel peetud läbirääkimisi (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1-234) ning telefoni teel peetud kõnede sisust ei teki kahtlusi, et A.J. käis süüdistatava elukohas R. Kodarile narkootilise aine edasiandmiseks. Kõnedest nähtub, et M.P. i roll oli aine eest tasumine ja selle edasimüümine. Ka R. Kodari elukoha varjatud jälgimisega saadud tõendusteave ei kinnita versiooni, et A.J. andis amfetamiini enne R. Kodari elukohta sisenemist M.P. ile (IX kd tl 108, tl 128-129). Lisaks nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1 – 52), et omavahel suhtlesid aktiivselt just A.J. ja R. Kodar, mitte M.P. ja A.J. . Ringkonnakohus nõustub eeltoodule tuginedes maakohtu järeldusega, M.P. i ja A.J. ütlustest on usaldusväärne vaid see osa, mis puudutab M.P. i poolt A.J. le amfetamiini eest tasumist süüdistuses märgitud ajal ja aine koguseid, samuti aine tarvitamist ja edasi müümist M.P. i poolt.
202.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega, et jälitusprotokollist ei ole võimalik teha järeldust, et R. Kodar tegeles amfetamiini käitlemisega. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et jälitustoimingu protokoll selles kajastatud kõnede ja varjatud jälgimisega saadud teabega tõendab, et R. Kodari omandas grupis M.P. iga süüdistuses nimetatud kuupäevadel ja kogustuses A.J. lt amfetamiini. Kuna ringkonnakohus leiab, et 6. novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4603/2017 ja 30. novembri 2017. a kohtumäärus nr KM4749/2017 on õigusvastased, tugineb ringkonnakohus jälitusprotokollile vaid ulatuses, milles see kajastab R. Kodari, A.J. ja K.A. i varjatud jälgimisega saadud tõendusteavet ning
21.novembri 2017. a kohtumääruse nr KM4686/2017 alusel A.J. suhtes teostatud jälitustoimingutega kogutud tõendusteavet. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse põhjendustest välja need osad, milles maakohus viitab R. Kodari ja M.P. i suhtes kohtu poolt antud jälituslubade alusel kogutud tõendusteabele. Seega tugineb ringkonnakohus R. Kodari telefonikõnedele vaid juhul, kui tegemist on A.J. ja R. Kodari vahelise vestlusega, kuna A.J. kõnede pealtkuulamiseks antud jälitusluba oli seaduslik.
203.Tuginedes R. Kodari telefonivestlustest vaid neile kõnedele, mis on tehtud A.J. ja R. Kodari vahel ning tõendusteabele, mis on saadud isikute varjatud jälgimisest, ei teki ikkagi kahtlust, et R. Kodari ja A.J. vahel käib nii 13. novembri 2017. a, 16. novembri 41(61)
2017. a, 22. novembri 2017. a, 26. novembri 2017. a, 30. novembri 2017. a kui ka 3. ja 4. detsembri 2017. a tehinguid puudutavates kõnedes jutt narkootikumide omandamisest. A.J. ja R. Kodari kõnesid kajastav jälitusprotokoll lükkab ümber M.P. i ja A.J. ütlused, et A.J. soovis ainet üle anda hoopis M.P. ile. Kuna kõnedes arutatakse narkootilise aine kvaliteedi, lõhna ja värvuse ning mõju üle, ei teki kahtlust, et A.J. poolt R. Kodarile müüdud aine tekitas narkojoovet. Jälitusprotokolli andmetel ei helista A.J. ja M.P. kordagi üksteisele. Seega on telefonivestlustega ümber lükatud nii A.J. ütlused selle kohta, et ta soovis ainet viia üksnes M.P. ile kui ka M.P. i ütlused selle kohta, et ta ise leppis telefoni teel kohtumised kokku.
204.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et jälitustoimingu protokollis kajastatud kõned ja varjatud jälgimine tõendavad selgelt, et A.J. (ühel korral ka A.M. A.J. palvel) toimetas amfetamiini otse R. Kodarile. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et ajavahemikul 1. juunist 2017 kuni 4. detsembrini 2017 on A.J. kasutuses olnud telefoninumbrile xxx vastav SIM-kaart paiknenud 6 erineva IMEI-koodiga mobiiltelefonis (VII tl 38), R. Kodar kasutas helistamiseks vähemalt 6 erinevat telefoninumbrit (X kd tl 12). Eeltoodu alusel on maakohus põhjendatult leidnud, et selline konspiratsiooniaste ei ole iseloomulik tavapärasele suhtlusele legaalsete esemetega seotud äri või vahendustegevuse osas, vaid viitab ebaseadusliku tegevusele, konkreetselt narkootikumide käitlemisele.
205.Ringkonnakohtu hinnangul tõendab jälitusprotokolli A.J. ja R. Kodari vahelisi telefonikõnesid kajastav osa (IX kd, tl 75-77, 87-88) kogumis M.P. i eelnevalt usaldusväärseks hinnatud ütluste ja M.P. i poolt tehtud ülekannetega, et R. Kodar omandas koos M.P. iga 13. novembril 2017 60 grammi amfetamiini sisaldavat ainet, mille A.J. ja A.M. tõid R. Kodarile kohale ööl vastu 14. novembrit 2017. A.J. ja R. Kodari vahelisi telefonikõnesid kajastavast jälitusprotokolli osast (IX kd, tl 75-77, 87-88) nähtub, et R. Kodar leppis 13. novembril 2017 A.J. ga telefoni teel kokku 60 grammi omandamises, kuid omandatavat ainet ei ole kõnes nimetatud. Kuna M.P. i ütlustest järeldub, et ta tasus A.J. le amfetamiini, mitte mõne muu aine eest, saab järeldada, et telefoni teel lepiti kokku just amfetamiini omandamises. Aine kogus nähtub R. Kodari küsimusest, kas 60 grammi eest on hind 15 eurot. See on kooskõlas 13. novembril 2017 M.P. i poolt üle kantud summaga 920 eurot (VI kd tl 7). Järelikult omandas R. Kodar koos M.P. iga A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet, mille hinnaks 13. novembri 2017 oli 15,33 eurot/g. Jälitusprotkollist nähtub, et A.J. ütleb R. Kodarile, et ta sõidab koos A.M. iga R. Kodari poole (IX kd tl 87, 88). Sellest saab teha järelduse, et A.J. ja A.M. tõid narkootikumid R. Kodarile kohale ööl vastu 14. novembrit 2017 nagu süüdistuses on märgitud. Seda, et amfetamiin süüdistuses nimetatud kuupäevadel reaalselt kohale toodi ja M.P. selle edasi müüs, kinnitavad ka M.P. i kohtus antud ütlused (I kd, tl 187 – 188).
206.Arvestades eelnevalt tuvastatut, saab ka A.J. ja R. Kodari järgnevatest telefonikõnedest ja varjatud jälgimisega kogutud tõendusteabest järeldada, et esitatud süüdistus amfetamiini omandamises on tõendatud. Kuna M.P. i ütlustest nähtub, et ta tasus A.J. le just amfetamiini eest, ei teki kahtlust, et aine, mille omandamises R. Kodar järgnevalt viidatud kõnedes A.J. ga kokku lepib, sisaldab amfetamiini. Nii nähtub A.J. ja R. Kodari vahelisest 16. novembri 2017. a telefonivestlusest (IX kd tl 105), et R. Kodar leppis A.J. ga kokku 60 grammi amfetamiini sisaldava aine omandamises hinnaga 13,50 eurot/g. Aine kogusele selles episoodis viitab A.J. poolt R. Kodarile öeldu, et sai kokku 60 grammi hinnaga 13,50 eurot/g. Summa on kooskõlas M.P. i poolt 16. novembril 2017 A.J. kontole tehtud sularaha sissemaksega 1000 eurot, mille selgituseks on märgitud „auto eest“ (VI kd tl 7). Kuna
17.novembril 2017 toimunud varjatud jälgimisega kogutud teabest (IX kd, tl 108) nähtub, et pärast telefoni teel amfetamiini omandamises kokkuleppimist tuli A.J. kooos A.M. iga 42(61)
R. Kodari elukohta, on alust järeldada, et nad tõid amfetamiini R. Kodarile kohale ööl vastu
17.novembrit 2017.
207.Arvestades eelnevalt tuvastatut, saab ka A.J. ja R. Kodari vahelisest 18. novembri, 19. novembri ja 20. novembri 2017. a telefonikõnedest ja sõnumitest (IX kd, tl 118-126, 128129, 136) järeldada, et R. Kodar leppis 19. novembril 2017 A.J. ga kokku viimaselt amfetamiini sisaldava aine omandamises. Kõnedes kiidetakse ka aine mõju ning arutletakse selle omaduste üle, mis viitab sellele, et räägitakse narkootikumidest. Kuna eelnevatest episoodidest nähtub, et R. Kodar omandas A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet hinnaga 1315 eurot grammi eest, kinnitab käesolevas episoodis see, et R. Kodar lubas tasuda A.J. le 100 grammi amfetamiini eest 1300 eurot (kokku tasuti 1200 eurot, ning 100 eurot jäi R. Kodar võlgu), et omandatud aine koguseks pidi olema vähemalt 100 grammi. R. Kodari poolt kõnedes nimetatud rahasummad on M.P. ja A.A. kandnud A.J. kontole, mis kinnitab, et M.P. kandis R. Kodariga kooskõlastatult raha üle erinevate isikute kontodele amfetamiini eest ning maksete selgitused kooskõlastati jooksvalt A.J. ga. 20. novembril 2017 alustatud varjatud jälgimisega kogutud teavet kajastav jälitusprotokolli osast (IX kd, tl 128-129) nähtub, et ööl vastu 20. novembrit 2017 käis A.J. R. Kodari elukohas. Kuna see toimus vahetult pärast telefoni teel narkootikumide omandamises kokku leppimist, on alust arvata, et A.J. tõi 20. novembril 2017. R. Kodarile amfetamiini.
208.Võrreldes jälitustoimingu protokolli kõnesid M.P. i poolt tehtud ülekannetega (VI kd, tl 7), järeldub, et M.P. on R. Kodari juhendamisel märkinud ülekannete selgituseks „Audi S4 osad“ nagu A.J. lt telefoni teel soovitas. Sama selgituse on ülekandele märkinud ka A.A. (VI kd, tl 7). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et viimane pidi olema M.P. ile tuttav isik, kuna M.P. on varasemalt (2017. a mais ja oktoobris) teinud ülekandeid A.A. e pangakontole nii K.-J.P. i kui M.P. kontodelt (VI kd, tl 12, 44), mistõttu on alust järeldada, et ka A.A. e poolt A.J. le üle kantud 200 eurot on makstud R. Kodari poolt tellitud narkootikumide eest.
209.Arvestades eelnevalt tuvastatut, saab ka A.J. ja R. Kodari vahelistest 22. novembri 2017. a telefonikõnedest (IX kd, tl 144-146, 160, 168) järeldada, et R. Kodar leppis 22. novembril 2017 A.J. ga kokku viimaselt amfetamiini sisaldava aine omandamises. Varjatud jälgimise tulemusi kajastav jälitusprotokoll (IX kd, 170) tõendab, et ööl vastu 23. novembrit 2017 käis A.J. R. Kodari elukohas. Seega on sarnaselt varasemate episoodidega alust järeldada, et ta tõi R. Kodarile 23. novembril 2017 amfetamiini kohale. Aine kogus nähtub A.J. poolt öeldust, et „sai kokku 75 grammi ja saab veel juurde“. Kuna A.J. jutust nähtuvalt läks 50 grammi ainet maksma 650 eurot, siis kujunes amfetamiini sisaldava aine hinnaks ligi 13 eurot/g. Kuna varasemalt leidis tõendamist, et süüdistatav omandas üldjuhul A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet hinnaga 13-15 eurot grammi eest, siis M.P. i poolt üle kantud 1200 eurot (III kd, tl 99) kinnitab, et A.J. lt omandatud aine koguseks pidi olema vähemalt 75 grammi nagu süüdistuses märgitud.
210.Arvestades eelnevalt tuvastatut, saab ka A.J. ja R. Kodari vahelisi 25. ja 26. novembri 2017. a telefonikõnesid kajastavast jälitusprotokolli osast (IX kd, tl 192-193, 206, X kd tl 15, 31-32) järeldada, et R. Kodar leppis nimetatud kuupäevadel A.J. ga kokku amfetamiini omandamises. Kõnedes räägitakse aine kogusest 100 grammi, värvusest ja sellest, et ainet saab segada, R. Kodar räägib, et aine on roosakas ja ta “just pani seda ainet”. See kinnitab, et jutt käib narkootilisest ainest, millega on ümber lükatud ka A.J. ütlused, et A.M. ile kaasa antud telefonikarbis oli kuld. Kuna varasemalt leidis tõendamist, et süüdistatav omandas üldjuhul A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet hinnaga 13-15 eurot grammi eest, viitab
43(61)
käesolevas episoodis A.J. poolt nõutud lisaraha R. Kodari poolt juba varem tasutud 1300 eurole, et omandatud aine koguseks pidi olema vähemalt 100 grammi.
211.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et A.J. ja A.M. i vahelisi telefonikõnesid (IX kd, tl 205 – 206, X kd, tl 10, 18, 30), A.J. ja L.M. a vahelisi telefonikõnesid (X kd, tl 2) ning R. Kodari varjatud jälgimist kajastavast jälitusprotokollist (X kd, tl 18-19) järeldub, et A.M. sõitis 26. novembril 2017 õhtul R. Kodari elukohta just selleks, et viimasele üle anda A.J. lt saadud pakk amfetamiiniga ja toimetada R. Kodarilt saadud sularaha A.J. le. Ringkonnakohus leiab samuti, et jälitusprotokollist nähtuvad sagedased omavahelised kõned A.M. i, A.J. ja R. Kodari vahel, pidev kontrollimine A.J. poolt, kas kõik on korras ja käsk politsei puhul ettevaatlik olla, samuti jutt R. Kodariga aine kogusest, st 100 grammist ja aine kvaliteedist viitavad üheselt sellele, et 26. novembril 2017 andis A.M. R. Kodarile üle A.J. lt saadud pakis 100 g amfetamiini sisaldavat ainet. Eelnevaga on tõendatud, et 26. novembril 2017 omandas süüdistatav sarnaselt varasemate episoodidega koos M.P. iga A.J. lt amfetamiini, mille tõi süüdistatava elukohta kohale A.M. .
212.Arvestades eelnevalt tuvastatut, saab ka A.J. ja R. Kodari vahelistest 30. novembri ja 1. detsembri 2017. a telefonikõnedest järeldada, et R. Kodar leppis A.J. ga 30. novembril 2017 kokku 1500 euro eest amfetamiini sisaldava aine omandamises. Kuna varasemates episoodides leidis tuvastamist, et R. Kodar omandas A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet 1315 eurot grammi eest, siis viitab 30. novembri 2017. a telefonikõnes (X kd, tl 53) ülekande A.J. poolt R. Kodarilt nõudmine summas 1500 eurot sellele, et aine koguseks oli vähemalt 100 grammi. 1. detsembril 2017 kell 00.00 alustatud varjatud jälgimisega kogutud teavet kajastavast jälitusprotokolli osast (X kd, tl 66-67) nähtub, et A.J. käis nimetatud kuupäeval kell 00.12 R. Kodari elukohas (X kd, tl 66-67). Kuna see toimus vahetult pärast telefoni teel narkootikumide omandamises kokku leppimist, on alust järeldada, et A.J. tõi R. Kodarile amfetamiini. 1. detsembril 2017 peetud kõnes küsis A.J. , kas R. Kodar „pani juba valmis ja kõik kokku“. R. Kodar vastas, et „on, see on normaalne, käib küll ja ta ütles plikale, et kandku Jegorenko arvele 200“ (X kd, tl 75). Sellest järeldub, R. Kodar lasi M.P. il teha A.J. le ülekande. Eelnevaga on tõendatud, et ööl vastu 1. detsembrit 2017 tõi 100 grammi amfetamiini sisaldavat ainet R. Kodari elukohta A.J. .
213.A.J. kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et A.J. peeti kinni 4. detsembril 2017 kell 23.03 Harjumaal Kose vallas Kose alevikus Tallinn-Tartu Võru mnt 41 km (III kd, tl 1-3). Kinnipidamise hetkel viibis A.J. auto juhiistmel ning tema kõrvalistmel istus A.B. . Läbiotsimisprotokoll tõendab, et 4. detsembril 2017 A.J. kasutuses olevas sõiduki Audi S4 reg.nr XXX teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 1 minigrip kilekott roosakat värvi pulbriline aine (Pakend nr 1A), 2 väikest minigrip kilekotti rohekat värvi taimse puruga (Pakend nr 2A); valget värvi karbist hõbedase korpusega digitaalkaal, kilekott, milles 2 minigrip kilekotti, milles roosaka värvusega pulbriline aine (Pakend nr 4A) (III kd, tl 4 – 11).
214.A.J. andis ütlusi, et tahtis 4. detsembril 2017 viia 80 g amfetamiini M.P. ile, kuid see tehing jäi tegemata politsei sekkumise tõttu. Ta väitis, et see oli esimest korda korralik aine, mis võis tekitada mingit narkootilist joovet. Tal oli plaan sõita süüdistatava juurde ja vaadata, kas M.P. on seal (I kd, tl 193 – 194). Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel peeti R. Kodar kinni 4. detsembril 2017 kell 23.38 oma elukohas XXX, XXX (III kd, tl 40-42). Kinnipidamise hetkel viibis korteris üksinda.
44(61)
215.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et tunnistaja A.J. ütlused ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitavad üheselt A.J. eesmärki viia narkootilise aine R. Kodarile tema elukohta. Jälitustoimingu protokollist (X kd, tl 103, 121, 124) nähtub, et A.J. ja R. Kodar suhtlesid omavahel enne kinnipidamist aktiivselt narkootilise aine hankimise teemal. R. Kodari ja M.P. i narkootilise aine käitlemisel kokkulepitud rollijaotuste kohaselt pidi R. Kodarile tema elukohta toodud aine lõpuks jõudma M.P. ile, kes seda edasi müüs. Jälitusprotokollist ei nähtu, et A.J. oleks telefoni teel kokku leppinud narkootikumide andmises R. Kodari asemel M.P. iga, nagu A.J. kohtus väitis.
216.Ringkonnakohus leiab, et A.J. ja R. Kodari vahelisi 3. ja 4. detsembri 2017. a telefonikõnesid kajastav jälitusprotokoll (X kd, tl 103, 121, 124), A.J. ja K.A. i vahelist telefonikõnet kajastav jälitusprotokoll (X kd, tl 109-112, 125), 3. detsembril 2017 A.J. varjatud jälgimist kajastav jälitusprotokoll (X kd, tl 114-116, 129-132) ning A.J. ja L.M. a vahelist 4. detsembri 2017. a telefonikõnet kajastav jälitusprotokoll (X kd, tl 128) tõendavad R. Kodar tellis A.J. lt amfetamiini, mis 4. detsembril 2017 kinni pidamisel ära võeti. Arvestades eelnevates episoodides tuvastatut, saab ka seekord jälitusprotokollist teha järelduse, et A.J. autost leitud amfetamiini plaaniti viia R. Kodarile. R. Kodar küsis
3.detsembril 2017 kell 19.51 tehtud kõnes A.J. lt, „kas äkki saab midagi, et tal poolteist“, A.J. lubas asja uurida (X kd, tl 103). 4. detsembril 2017 kell 14.16 tehtud kõnes küsis R. Kodar A.J. lt, kas nad täna näevad (X kd, tl 121). Kell 19.32 tehtud kõnes ütles R. Kodar A.J. le, et “tal on tonn kaheksa”, A.J. ütles, et R. Kodar “otsigu veel, tal hakkab midagi välja joonistama siin” (X kd, tl 124). 4. detsembril 2017 kell 20.26 leppisid K.A. ja A.J. kokku kohtumise parklas (X kd, tl 125). Kuivõrd varasemates episoodides leidis tõendamist, et süüdistatav omandas tavaliselt A.J. lt amfetamiini hinnaga 13-15 eurot grammi eest, viitab asjaolu, et käesolevas episoodis pakkus R. Kodar aine eest 1800 eurot (A.J. käskis R. Kodaril veel lisaks 1800 eurole raha juurde leida) kahtlusteta sellele, et A.J. pidi R. Kodarile tooma vähemalt 100 grammi ainet. Sellist järeldust kinnitab A.J. autost ära võetud amfetamiinsulfaadisisaldusega pulbri kogus 142,53 grammi, milles puhta amfetamiini sisaldus oli 27,26 grammi. Kuna R. Kodari poolt tellitud amfetamiin võeti A.J. kinnipidamisel ära ja selle valdus R. Kodarile üle ei läinud, jäi nimetatud episoodis amfetamiini omandamine katse staadiumisse.
217.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et amfetamiini omandamine R. Kodari poolt grupis koos M.P. iga süüdistuse varasemates episoodides (20. augustil 2017,
27.augustil 2017, 12. oktoobril 2017, 22. oktoobril 2017 ja 4. novembril 2017) 60 grammi kaupa A.J. lt on samuti tõendatud. Ringkonnakohus jätab maakohtu põhjendustest välja kõik viited M.P. i ja R. Kodari telefonide pealtkuulamisega saadud tõendusteabele ja neist tehtud järeldused, v.a A.J. jälitusega kogutud tõendusteabe ja neist tehtud järeldused. Vaatamata sellele ei muuda ringkonnakohus maakohtu lõppjäreldust, et R. Kodari omandas koos M.P. iga 20. augustil 2017. a, 27. augustil 2017. a, 12. oktoobril 2017. a, 22. oktoobril 2017. a ja 4. novembril 2017. a A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet vähemalt 60 grammi kaupa.
218.Tunnistaja M.P. tunnistas amfetamiini omandamist R. Kodari süüdistuses märgitud kuupäevadel ja kinnitas, et süüdistuses märgitud kogused on samuti enam-vähem täpsed (I kd, tl 187 – 188). M.P. kinnitas kohtus, et amfetamiini omandati ja müüdi edasi hinnaga 20 eurot 1 gramm, talle maksti alati müüdud amfetamiini eest (tl 189 – 191). Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus M.P. i ütlustes eelviidatud osas kahelda, kuna need on kooskõlas muude tõenditega. Ka jälitustoimingu protokoll kinnitab, et R. Kodar teenis narkootikumide käitlemisega raha juba enne 2017. a novembrit. Nimelt ütles A.J. 19. novembril 2017 tehtud kõnes, et tal raha on arve peal „mingi 13 tonni, mida teenis koos 45(61)
R. Kodariga“ (IX kd, tl 119). Ka M.P. i poolt A.J. le oma laste kontodelt tehtud ülekanded (VI kd, tl 1 – 47), algasid 20. augustil 2017, mil ta kandis üle 630 eurot ning jätkusid järgmiselt: 10. novembril 2017 150 eurot; 11. novembril 2017 200 eurot; 13. novembril 2017 600 eurot; 13. novembril 2017 320 eurot; 19. novembril 2017 900 eurot; 20. novembril 2017 100 eurot. See kinnitab samuti süüdistuse versiooni, et amfetamiini omandamine R. Kodari ja M.P. i poolt algas juba 20. augustil 2017 ja jätkus kuni R. Kodari kahtlustatavana kinnipidamiseni 2017. a detsembris.
219.Kõneeristustest nähtub, et A.J. le helistas nimetatud perioodil pidevalt R. Kodar, mitte M.P. . R. Kodari poolt 5. detsembril 2017 ülekuulamisel antud kontaktnumbrilt (xxx ) on aktiivselt suheldud nii M.P. i kasutuses olnud telefoninumbriga (xxx) kui A.J. kasutuses olnud telefoninumbriga (xxx) (VII kd, tl 1 – 36), kuid M.P. ja A.J. ei ole ajavahemikul 1. juunist kuni 4. detsembrini 2017 omavahel kordagi suhelnud (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52). Seega on alust järeldada, et R. Kodari roll 20. augustil 2017, 27. augustil 2017, 12. oktoobril 2017, 22. oktoobril 2017 ja 4. novembril 2017 amfetamiini omandamises A.J. lt oli samasugune nagu hilisemate (13. novembril 2017, 16. novembril 2017, 19. novembril 2017, 22. novembril 2017, 26. novembril 2017, 30. novembril 2017 ning 3. detsembril 2017) episoodide puhul.
220.Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et R. Kodarilt läbiotsimisel ära võetud sülearvuti vaatlusprotokoll (III kd, tl 92-103) annab alust järeldada, et R. Kodar oli M.P. i poolt tehtud maksetest teadlik. 24. aprillil 2018 teostatud vaatlusel tuvastati maksekorraldused, mis on tehtud M.P. i poolt A.J. pangakontole amfetamiini eest. M.P. i elukoha läbiotsimisprotokolli juures olev fototabel tõendab M.P. i märkmeid tema võlast R. Kodarile (IV kd, tl 92). Asjaolu, et nii R. Kodari kui M.P. i juurest leiti läbiotsimisel dokumente ja märkmeid rahaliste ülekannete kohta, kinnitab, et süüdistatav olid teadlik rahalistest ülekannetest A.J. le ja rahaliste vahendite liikumise üle pidasid arvestust mõlemad, R. Kodar ja M.P. .
221.Kuna M.P. on narkootikumide käitlemist süüdistuses kirjeldatud viisil kohtus tunnistanud ning vastav osa M.P. i ütlustest on usaldusväärne ja kooskõlas muude tõenditega, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puudub alus kahelda selles, et süüdistuses märgitud amfetamiini omandamise kuupäevad ja omandatud aine kogused on õiged. Kuna hilisemates episoodides omandas R. Kodar A.J. lt amfetamiini sisaldavat ainet korraga just vähemalt 60 grammi kaupa, on M.P. i ütluste pinnalt piisavalt alust järeldada, et 60 grammi oli minimaalseks koguseks ka 20. augusti 2017. a, 27. augusti 2017. a, 12. oktoobri 2017. a, 22. oktoobri 2017. a ja 4. novembri 2017. a episoodides. Koguseid kinnitavad ka M.P. i poolt A.J. le tasutud summad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades narkovõrgustike isikulist püsivust, omandas R. Kodar 20. augusti 2017. a,
27.augusti 2017. a, 12. oktoobri 2017. a, 22. oktoobri 2017. a ja 4. novembri 2017. a episoodides amfetamiini A.J. käest mitte väiksemas koguses kui 60 grammi. M.P. ile amfetamiini andmine mitmes tarvitamise koguses, 2017. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi alates 2017. a oktoobrist kuni 4. detsembrini 2017 (ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa)
222.Süüdistuse kohaselt andis R. Kodar 2017. a septembris M.P. ile ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi amfetamiini sisaldavat ainet ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi amfetamiini alates 2017. a oktoobrist kuni 4. detsembrini 2017 (ühel korral 20 grammi, vähemalt viiel korral 10 grammi kaupa, vähemalt kolmel korral 5 grammi kaupa).
46(61)
223.Eelnevalt leidis tuvastamist, et R. Kodar ja M.P. omandasid A.J. lt korduvalt amfetamiini alates 20. augustist 2017 kuni 4. detsembrini 2017. M.P. kinnitas kohtus, et müüs A.J. lt saadud ainet edasi hinnaga 20 eurot 1 gramm ning talle alati maksti müüdud amfetamiini eest. Kuna selles osas, kas ta sai amfetamiini A.J. lt või R. Kodarilt, olid M.P. i ütlused kohtueelses menetluses antud ütlustega vastuolus, avaldati maakohtu istungil tema eeluurimisel antud ütlused, kus ta kirjeldas, et sai süüdistuse nimetatud kogustuses ja kuupäevadel amfetamiini R. Kodarilt. Nagu eelnevalt märgitud, luges ringkonnakohtu hinnangul maakohus M.P. i ütlused, milles ta väitis, et omandas amfetamiini A.J. lt ilma R. Kodarita, põhjendatult ebausaldusväärseks.
224.M.P. kinnitas kohtus antud ütlustes, et kohtueelses menetluses öeldud kogused ja kuupäevad on enam-vähem õiged. Kollegiumi hinnangul ei ole nimetatud osas põhjust M.P. i ütlustes kahelda, kuna need on teiste kogutud tõenditega kooskõlas. Seda, et M.P. tegeles amfetamiini müügiga, kinnitavad ka A.J. ütlused ja jälitusprotokoll. 20. novembril 2017 R. Kodar viitab A.J. ga peetud telefonikõnes sellele, et andis A.J. lt omandatud aine edasi “Mellule” (M.P. ile), kes pidi ainet hindama ja tegema selle eest tasumiseks ülekande (IX kd, tl 136). Ka R. Kodari poolt M.P. ile vanglast saadetud kirjadest saab kaudselt järeldada, et ta andis M.P. ile amfetamiini edasi. Kirjadest nähtub, et R. Kodar üritas varjata seda, et ta on narkootikume M.P. ile edasi andnud. Nimelt on R. Kodar kirjades õpetanud M.P. it järgmiselt: „sa ei ole sõnagi kuulnud narkost; ei tohi öelda, et oled saanud kasvõi 0,001 grammi ainet “ (V kd, tl 12-13). Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et ei ole mõistlikku põhjendust, miks R. Kodar kirjutas sellest, et M.P. ei tohi temalt narkootikumide saamise kohta midagi öelda, kui ta pole neid talle kunagi edasi andnud.
225.Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et R. Kodar andis M.P. ile 2017. a septembris ühel korral 1 grammi ja ühel korral 2 grammi amfetamiini sisaldavat ainet ning edasimüümiseks kokku vähemalt 85 grammi amfetamiini sisaldavat ainet alates 2017. a oktoobrist kuni 4. detsembrini 2017.
226.Kuna eelnevalt leidis tõendamist, et M.P. ja R. Kodar omandasid amfetamiini ühiselt ja kooskõlastatult kaastäideviijatena, ei ole R. Kodari poolt M.P. ile käitlemisperioodi jooksul amfetamiinist osa andmine tarbimiseks ja müügiks õiguslikult eraldi tegu, vaid omab tähendust üksnes grupisisese rollijaotuse tuvastamise ja omakasu motiivi tõendamise seisukohalt. Amfetamiini omandamise katse grupis M.-V.S. aga
227.Süüdistuse kohaselt tegi M.-V.S. k 7. juulil 2017 A.J. kasutuses olevale L.M. a Swedbank arvelduskontole R. Kodari eest sissemaksu 795 eurot, et omandada 8. juulil 2017 A.J. käest amfetamiini. A.J. pidi amfetamiini toimetama R. Kodari elukohta, XXX . A.J. andis sularahaautomaadist välja võetud raha üle oma varustajale, kuid amfetamiin jäi saamata. Seega jäi nimetatud tehing tegemata A.J. , R. Kodari ja M.-V.S. a tahtest sõltumata.
228.Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide kohaselt on maakohus nimetatud episoodi puudutavaid tõendeid ebaõigesti hinnanud ja R. Kodari põhjendamatult süüdi tunnistanud. Ringkonnakohus süüdistatava ja kaitsjaga ei nõustu.
229.Tunnistaja M.-V.S. k kinnitas kohtus, et L.M. a pangakontole kantud 795 eurot oli saadud R. Kodarilt. Tunnistaja L.M. a ütles kohtus, et seda pangakontot, kuhu summa kanti, kasutas 47(61)
hoopis tema elukaaslane A.J. (I kd, tl 172-173). Tunnistaja A.J. kinnitas, et andis M.-V.S. a poolt üle kantud summa 700 eurot diilerile amfetamiini hankimiseks, kuid diiler kadus ära ning M.-V.S. k jäi ilma aine ja rahata. (I kd, tl 192 pöördel, 194). Ka R. Kodari poolt vanglast saadetud kirjadest nähtub, et R. Kodar on M.-V.S. ale amfetamiini andnud ja ähvardab sellest rääkimise korral tunnistaja ära hävitada (V kd, tl 1-24).
230.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise põhimõtete vastu eksinud ega ka kohtuotsuse põhjendamiskohustust rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult lugenud ebausaldusväärseks M.-V.S. a kohtus antud ütlused, et R. Kodar andis talle 795 eurot teleri ostmiseks ning eeltoodud tõenditele kogumis tuginedes leidnud, et R. Kodar pani grupis M.-V.S. aga toime amfetamiini omandamise katse. Asjaolu, et A.J. nimetas 795 euro asemel M.-V.S. alt saadud summana 700 eurot, ei tekita kahtlust, et A.J. rääkis just 8. juulil 2017 M.-V.S. a poolt üle kantud summast. Arvestades teistes episoodides tõendamist leidnud asjaolu, et R. Kodar omandas amfetamiini sisaldavat ainet hinnaga 13-15 eurot 1 g kohta, on ülekantud summa suurusest võimalik järeldada, et R. Kodaril ja M.-V.S. al oli tahtlus omandada just suur kogus amfetamiini. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus süüdistatava kaitseversiooni teleri ostmisest veenvalt ümber lükanud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
Amfetamiini kogus
231.Apellatsioonide kohaselt ei ole A. Jegerenkolt omandatud aine kogused ja sisaldus tõendatud ning maakohus on vastavas osas kohtulahendi põhjendamiskohustust rikkunud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
232.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et amfetamiini käitlemine süüdistuses märgitud episoodides oli jätkuv kuritegu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10. juuni 2005. a otsuses asjas nr 3-1-1-51-05 p-s 9 märkinud, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Ühtlasi tähendab kirjeldatud seisukoht seda, et kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes, mille kõrval isiku käitumist KarS § 183 järgi enam eraldi kvalifitseerida ei tule. Viidatud lahendist, samuti otsusest asjas nr 3-1-1-4-04 selgub seegi, et ainekoguste sellise liitmise õiguslik lubatavus sõltub sellest, kas tegu on jätkuva kuriteoga või mitte.
233.Kohtukolleegium leiab samuti, et A.J. lt 2017. a augustist 2017. a detsembrini faktiliselt korduvalt amfetamiini omandamist ja omandatud aine edasiandmist tuleb vaadelda ühtse tahtlusega toime pandud õiguslikult ühe jätkuva süüteona. R. Kodar ja M.P. omandasid amfetamiini samast allikast, sarnasel viisil, lühikeste ajavahemike järel ja ühtse tahtlusega. Kõrvaltvaataja tavaline elukogemus laseb süüdistatava sellises läbipõimunud tegevuses näha narkootiliste ainete süstemaatilist ebaseaduslikku käitlemist. Iga amfetamiini sisaldava aine omandamise episood on vaadeldav juba lõpule viidud süüteo jätkuna. Kõikide amfetamiini omandamise episoodide vahel püsis tahtlus omandada ka järgmisel korral amfetamiini varasemaga sarnasel viisil A.J. lt. Selline tegevus moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on R. Kodari käitumises tuvastatavad kõik 48(61)
jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Seega on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes.
234.M.P. i ütlused lükkavad ümber apellatsioonis esitatud väite, et omandatud aine ei olnud amfetamiin, vaid mõni muu aine, mis narkojoovet ei tekitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et eelnevalt käsitletud tõendite pinnalt ei ole alust kahelda, et R. Kodar ja M.P. käitlesid just suurt kogust amfetamiini sisaldavat ainet. 4. detsembril 2017 äravõetud 142,53 grammi ainet oli 27% ja 24% amfetamiinsulfaadi sisaldusega pulber, mis sisaldas 27,26 g puhast amfetamiini. Lisaks sellele kinnitas ka M.P. oma ütlustes, et omandas A.J. lt süüdistuses nimetatud kuupäevadel just amfetamiini. Seega saab järeldada, et ka varasemates episoodides käideldi amfetamiini.
235.Riigikohus on leidnud, et ehkki narkootilise aine suure koguse kindlakstegemiseks on tarvis rakendada eriteadmisi, ei eelda see tingimata kriminaalasja menetlemisel aine mõju uurimist ekspertiisi vormis, kui narkootilise aine koostis on tuvastatud. Vajalikke andmeid võib saada erialakirjandusest või muudest asjakohastest allikatest, kus on kirjeldatud kõnealuse narkootilise aine mõju kindlakstegemiseks tehtud katseid ja nende tulemust. Sellest tulenevalt on võimalik, et vajalikke andmeid esitatakse kohtumenetluses dokumentaalse tõendina, ekspertiisi korraldamata. Alates 1. septembrist 2011 on selle küsimuse arutamiseks võimalik kaasata kooskõlas KrMS § 1091 lg 3 punktiga 2 asjatundja, kes annab selgitusi vastava aine mõju kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13.novembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-97-12, p 8 ja 2. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-96-11, p 7.5). Eeltoodu tähendab, et narkootilise aine suure koguse tuvastamisel võib asjassepuutuvaks tõendiks pidada eeskätt narkootilise aine mõju käsitlevat ekspertiisiakti, eksperdi antud ütlust ekspertiisiakti selgitamisel, asjatundja ütlust, aga ka dokumentaalset tõendit, milles kajastub või mis tugineb eksperdi või asjatundja arvamusele. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-7-14, p 12.)
236.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus usaldusväärsetele tõenditele tuginedes tuvastanud, et amfetamiini suureks koguseks tuleb lugeda 1,3 g. Kohtus ütlusi andnud kohtutoksikoloogiaekspert M. Tõnisson kinnitas amfetamiini suure koguse määra 1,3 grammi (II kd, tl 16 pöördel). 1,3 grammi on amfetamiini suureks koguseks lugenud ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 10. juuni 2016. a (II kd, tl 16 pöördel) ning maakohtu poolt viidatud ÜRO raport. Seega on amfetamiini suur kogus tõendatud Riigikohtu juhiseid järgides. Maakohus on kooskõlas Riigikohtu 25. novembri 2016. a otsuse nr 3-1-1-95-16 ps 21 väljendatud seisukohaga võtnud suure koguse tuvastamisel aluseks aine koguse, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Erinevalt süüdistatava apellatsioonis esitatud väitest tulebki sellise keskmise isikuna pidada silmas narkootikumidega mõningases kokkupuutes olnud isikut ning maakohus ei ole suure koguse tuvastamisel eksinud.
237.Nagu maakohus õigesti märkis, leidis amfetamiinsulfaadi sisaldus A.J. lt R. Kodarile edasiandmiseks määratud aines kohtus tõsikindlalt tuvastamist viimasel korral, s.o 3. detsembril 2017 A.J. autost ära võetud aines oli 27,26 g puhast amfetamiini. Nimetatud koguse pinnalt ainuüksi saab väita, et R. Kodar ja M.P. käitlesid amfetamiini suures koguses. Teistel kordadel puhta amfetamiini sisaldust omandatud aines grammi täpsusega kindlaks ei ole võimalik teha, kuid esitatud tõendite pinnalt, sealhulgas narkootikumide eest tasutud summade pinnalt, saab amfetamiini suurt kogust kindlalt järeldada.
238.Riigikohus on leidnud, et kui on tõendatud narkootilise aine müümine tarvitajatele ühekordse annusena, kuid hilisemalt on võimatu kindlaks teha, millise 49(61)
kontsentratsiooniastmega ainega oli tegu, on loogiline väita, et narkootilist ainet on käideldud koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.5 ja otsus asjas nr 3-1-1-95-16, p 23). Samuti on Riigikohus korduvalt toonitanud, et narkootilise aine puhul saab aine suurest kogusest rääkida siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-1-1-68-09, p 8.1; samuti
1.detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p 12).
239.Nagu eelnevate episoodide puhul märgitud, nähtuvad A.J. ja R. Kodari vahelistest telefonikõnedest kiitvad hinnangud omandatud aine mõju kohta. Kuna amfetamiini telliti ja müüdi edasi suhteliselt pika ajavahemiku jooksul (2017. a augustist detsembrini), ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et süüdistatavale tasuti jätkuvalt aine eest, mis narkootilist toimet ei avaldanud ja üldse puhast amfetamiini ei sisaldanud. Eeltoodu alusel saab väita, et igas episoodis oli tegemist vähemalt ühe narkojoobe tekitamiseks vajaliku kogusega ning kõigi episoodide peale kokku oli kahtlemata tegemist suure koguse puhta amfetamiiniga.
240.Apellatsiooni kohaselt ei olnud ka R. Kodari teopanus 4. detsembril 2017 narkootikumide käitlemises piisav, et teda kaastäideviijaks lugeda. Lisaks on R. Kodari hinnangul rikutud süütuse presumptsiooni ja tema kaitseõigust, kuna teised kaastäideviijad on süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Asjaolu, et M.P. , M.-V.S. k ja A.J. mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, ei riku R. Kodari süütuse presumptsiooni. R. Kodari süü grupis narkootikumide käitlemises on leidnud tuvastamist üldmenetluses uuritud tõendite pinnalt, tal on olnud võimalus üldmenetluses oma kaitseõigust teostada ja süüdistusele vastu vaielda. Ka maakohus on õigesti märkinud, et kohtuotsus, millega lahendati M.P. i ja A.J. süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ei ole tõendiks R. Kodari süü tõendamisel.
241.Kolleegiumi hinnangul on maakohus R. Kodari mõistnud põhjendatult süüdi grupis toime pandud narkootikumide käitlemises. Jälitustoiminguprotokoll (IX kd, tl 1-209, X kd, tl 1234) ja sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest (VI kd, tl 48 – 111, VII kd, tl 1-52) nähtuvad R. Kodari telefonikõned A.J. ga, mis kinnitavad R. Kodari poolt narkootilise aine tellimist A.J. lt ja viimasele aine eest tasumist M.P. i vahendusel, kes sai ülekannete tegemiseks raha R. Kodarilt. Koostoimes teiste eelnevalt käsitletud tõenditega tõendab jälitusprotokoll R. Kodari ja M.P. i ühist tegutsemist grupis kaastäideviijatena ja ühise tahtlusega A.J. käest narkootilise aine omandamisel. Järelikult valitsesid mõlemad narkootikumide käitlemist moodustavaid osategusid ning mõlema teopanused olid piisavalt olulised, et nad lugeda kaastäideviijaks. Kuigi 4. detsembril 2017 episoodis peeti A.J. amfetamiiniga enne R. Kodari elukohta jõudmist kinni, nähtub A.J. ja R. Kodari vahelistest telefonikõnedest, et A.J. oli amfetamiini viimas just R. Kodarile.
242.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et nii R. Kodar kui ka M.P. olid ka teadlikud, et käitlevad amfetamiini suures koguses. Kuna jälitusprotokollist ja M.P. i ütlustest nähtub, et nad olid ise narkootilise aine tarvitajad, siis pidid nad oma kogemuse pinnalt teadma sedagi, et nende poolt käideldud narkootilisest ainest jagus enam kui kümneks tarvitamiskorraks. Seega teadsid nad seda, et tegu oli suure koguse narkootilise ainega. Lisaks oli süüdistatavat varasemalt karistatud narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Korduva käitlejana ning ise amfetamiini tarvitava inimesena pidi R. Kodar oma kogemuse pinnalt teadma ka seda, et tema poolt käideldud narkootilisest ainest jagub enam kui kümneks tarvitamiskorraks ehk seda, et tegu on suure koguse 50(61)
narkootilise ainega. Kuna R. Kodar käitles amfetamiinsulfaati ka varalise kasu saamise, s.o omakasu eesmärgil, siis oli tema psüühiline suhtumine oma teosse kõrgeima intensiivsusega, mis tähendab, et subjektiivsest küljest pani ta oma teo toime kavatsetult (KarS § 16 lg 2). Kanepi omandamine M.P. ilt
243.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M.P. ilt 2 grammi kanepi omandamine 2017. a novembris on tõendatud M.P. i kohtus antud ütlustega, et ta andis R. Kodarile 2017. a novembris 1-2 grammi kanepit. Kaitsja apellatsioonis esitatud seisukoht, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ja R. Kodar pole kanepi omandamist tunnistanud, ringkonnakohut vastupidises ei veena.
244.Ringkonnakohtu hinnangul pole põhjust M.P. i vastavasisulistes ütlustes kahelda. Kuna eelnevalt luges ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ebausaldusväärseks just selle M.P. i ütluste osa, milles ta R. Kodari süüd vähendas, ei ole alust arvata, et ta kanepi omandamise süüdistuses valetaks just R. Kodari kahjuks. M.P. on kohtus tunnistanud, et tegeles narkootiliste ainete müügiga ja teda on selle eest kriminaalkorras karistatud. Ütlused on kooskõlas läbiotsimisprotokolliga, mis tõendab, et M.P. i kodust leiti ja võeti ära rohekat värvi taimset puru (IV kd, tl 80-94), mille puhul oli eksperdiarvamusest nähtuvalt tegemist peenestatud kanepiga ja kanepiõisikutega (marihuaana), mis sisaldasid tetrahüdrokannabinooli (IV kd, tl 98-99). Seega on M.P. i ütlused, milles ta tunnistab kanepi andmist R. Kodarile, piisavalt usaldusväärsed, et nende alusel R. Kodar süüdi tunnistada. V.M. le 2017. a amfetamiini sisaldava aine andmine (10. novembril 2017. a kahel korral 1 gramm, 11. novembril 2017. a 3 grammi ja 2. detsembril 2017. a 2 grammi), K.K. ilt 2017. a novembris ühe ecstasy tableti omandamine ja V.M. le edasi andmine 2017. a novembri alguses ning kahel korral 1 grammi kanepi edasi andmine (2017. a suve lõpust kuni 2017. a sügiseni)
245.Ringkonnakohus jättis R. Kodari telefonikõnede pealtkuulamisega saadud tõendusteabe kõrvale, kuna vastavas osas ei ole jälitusprotokoll lubatav tõend.
246.Kolleegiumi hinnangul tõendavad V.M. ütlused seda, et ta omandas R. Kodarilt amfetamiini, ectasyt ja kanepit. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega, et maakohus on V.M. ütlusi valesti hinnanud.
247.Tunnistaja V.M. kohtus antud ütluste kohaselt sai ta 2017. a R. Kodarilt narkootilisi aineid R. Kodari korteris. Ta elas 2017. a süüdistatavaga samas majas XXX . Tunnistaja kinnitas, et 2017. a tarvitas ta erinevaid narkootilisi aineid: amfetamiini, ecstasyt, kanepit ning ta käis ise R. Kodarile peale, et viimane talle ecstasyt müüks. 2017. a sügisel sai ta R. Kodarilt ühe ecstasy tableti ja maksis selle eest 15 eurot, raha pani R. Kodari köögilaua peale. Tunnistaja rääkis, et ta sai R. Kodarilt amfetamiini kahel korral, sh ühel korral oma sünnipäeval, st enne 2. detsembrit 2017. Ta sai R. Kodarilt kolm kotti amfetamiini, kolme koti eest tasus ta R. Kodarile 60 eurot, 1 g hinnaks oli tavaliselt 15-20 eurot (I kd, tl 196198). Lisaks sai ta R. Kodarilt oma sünnipäeva puhul tasuta amfetamiini, mis oli pakendatud kahte pisikesse kilekotti. Tunnistaja kinnitas ka seda, et 2017. a suvel sai ta ühe korra R. Kodarilt ka kanepit, mille eest ta ei maksnud. V.M. ütles, et ühel korral sai ta amfetamiini ka K.K. ilt R. Kodari köögis. V.M. ütles lisaks, et R. Kodarilt saadud ectasy ja amfetamiin talle ei mõjunud.
51(61)
248.Ringkonnakohtu hinnangul on V.M. ütlused usaldusväärsed osas, milles ta kirjeldab R. Kodarilt ecstasy, amfetamiini ja kanepi omandamist. Vastavas osas on ütlused piisavalt üksikasjalikud ja vastuoludeta. Seega on V.M. ütlustega tõendatud see, et R. Kodar andis V.M. le 2017. a suvel ühel korral tasuta kanepit ning 2017. a sügisel ühe ecstasy tableti, 60 euro eest amfetamiini ja lisaks ühel korral tasuta amfetamiini. Samas osas, kus V.M. väitis, et R. Kodarilt omandatud ecstasy ja amfetamiin talle ei mõjunud, on põhjust kahelda. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et R. Kodari poolt käideldud amfetamiin narkojoovet tekitas, ei ole eluliselt usutav, et V.M. le müüdud aine seda ei teinud. V.M. ei oleks sellisel juhul R. Kodarilt korduvalt narkootikume ostnud.
249.Seega on V.M. ütlustega tõendatud, et R. Kodar andis V.M. le 2017. a suvel ühe korra kanepit ning 2017. a sügisel ühe ecstasy tableti ja 60 euro eest amfetamiini sisaldavat ainet ning lisaks ühel korral tasuta amfetamiini.
250.Kuna V.M. ütlustest nähtub, et ta maksis amfetamiini 1 grammi eest 15-20 eurot, järeldub 60 euro tasumisest, et selle summa eest omandatud amfetamiini sisaldava aine koguseks oli vähemalt 3 grammi. Kuna 60 euro eest omandatud amfetamiin oli kolmes eraldi kotis, saab järeldada, et ühes kotis oli 1 g ainet. Ka tasuta amfetamiini koguse kohta saab teha järelduse V.M. ütluste ja varasemas episoodis tuvastatu pinnalt. V.M. ütles, et tasuta amfetamiin oli pakendatud kahte eraldi pisikesse kotti. Kuna R. Kodar oli varem müünud amfetamiini V.M. le selliselt, et ühes kotis oli 1 g amfetamiini sisaldavat ainet, saab tasuta kahe koti andmisest järeldada, et kummaski kotis oli sarnaselt varasemaga 1 g amfetamiini. Seega saab järeldada, et R. Kodar andis V.M. le 2017. a sügisel tasuta vähemalt 2 g amfetamiini sisaldavat ainet. Seda, mis kuupäevadel 2017. a sügisel R. Kodar nimetatud aineid V.M. le andis, ei ole võimalik täpselt tuvastada. Seega andis R. Kodar 2017. aastal V.M. le kahel korral kokku 5 g amfetamiini sisaldavat ainet.
251.V.M. ütlustega on tõendatud küll see, et R. Kodar andis V.M. le ühe ecstasy tableti, kuid V.M. ütlustest ei nähtu, et R. Kodar omandas ecstasy tableti K.K. ilt. Tunnistaja K.K. eitas kohtus R. Kodarile narkootikumide andmist. (I kd, tl 179 pöördel). Järelikult seda, millal ja kellelt sai R. Kodar V.M. le edasi antud ecstasy tableti ei ole võimalik tuvastada. K.K. i ega V.M. ütlustest see ei tulene ning muid tõendeid selle kohta ei ole. Seega ei ole K.K. ilt ecstasy tableti omandamise süüdistus tõendatud.
252.V.M. ütlustest ei nähtu, et ta oleks R. Kodarilt omandanud kanepit kaks korda 1 g kaupa, nagu süüdistuses on ette heidetud. Seega on võimalik R. Kodar tunnistada süüdi üksnes ühe tarvitamiskoguse kanepi andmises V.M. le. Arvestades seda, et V.M. tarbis enda ütluste kohaselt korduvalt narkootikume, sh kanepit, ning eksperdi ütluste kohaselt tekitab 7,5 marihuaanat narkojoobe 10-le inimesele (II kd, tl 14), saab järeldada, et üks tarvitamiskogus, mille ta R. Kodarilt omandas, oli vähemalt 0,75 g marihuaanat. Ülejäänud 1,25 g kanepi andmise süüdistuses V.M. le tuleb R. Kodar õigeks mõista.
253.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonides esitatud väitega, et V.M. le üle antud ained tegelikult narkootilist mõju ei avaldanud. Kuna R. Kodar käitles narkootikume pika aja vältel, ei ole eluliselt usutav, et ecstasy tablett, amfetamiinina müüdav aine ja kanep üldse narkootilist ainet ei sisaldanud. Kuna ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui suur oli MDMA sisaldus omandatud ecstasy tabletis, tuleb selles osas jaatada üksnes väikese koguse narkootilise aine käitlemist.
254.Kuivõrd V.M. andis ütlusi, et ta oli ka varem kanepit tarvitanud, ei ole kahtlust, et R. Kodari poolt V.M. le antud aine puhul oli tegu kanepiga, mis narkootilist mõju avaldas. 52(61)
Sarnaselt varasemate episoodidega on alust arvata, et R. Kodar andis V.M. le korraga üle vähemalt ühe tarvitamiskoguse amfetamiini sisaldavat ainet, millest piisas narkojoobe tekitamiseks ühele narkootimidega kokkupuutes olnud keskmisele isikule. V.M. le narkootikumide andmine oli osa R. Kodari ühe jätkuva teona vaadeldavast narkootikumide käitlemisest (diilerlusest) suures koguses. Seega ei pea V.M. le antud kanepi ja ecstasy ning amfetamiini puhul eraldi narkootilise aine suurt kogust tõendama.
255.Eeltoodust tulenevalt tuleb R. Kodar mõista õigeks V.M. le 2 g amfetamiini sisaldava aine ja 1,25 grammi kanepi andmises. Samuti tuleb R. Kodar mõista õigeks K.K. ilt ecstasy tableti omandamises. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega R. Kodar tunnistati süüdi 2017. aasta sügisel V.M. le 60 euro eest 5 g amfetamiini sisaldava aine andmises ja ühe ecstasy tableti andmises ning 2017. a suvel V.M. le 0,75 g kanepi andmises. K.K. ile 9. novembril 2017 kahel korral 5 grammi, 15. novembril 2017 7 grammi ja
25.novembril 2017 5 grammi amfetamiini sisaldava aine edasiandmine
256.Maakohus on nimetatud episoodis R. Kodari süüditunnistamisel tuginenud jälitusprotokollile ja K.K.-M. i kohtueelses menetluses antud ütlustele. K.K-M. i ütlused avaldas maakohus KrMS § 291 lg 3 alusel, kuna tunnistaja terviseseisund ei võimaldanud tal kohtus ütlusi anda. Maakohus kõrvutas tunnistaja K.K. i ütlusi jälitustoimingu protokollis kirjeldatuga ja leidis, et K.K. i ütlused, mille kohaselt ta ei ole R. Kodarilt narkootilisi aineid saanud, on jälitusprotokolliga vastuolus.
257.Tunnistaja K.K. eitas kohtus, et on saanud R. Kodarilt narkootilisi aineid. Ringkonnakohus jättis R. Kodari telefonikõnede pealtkuulamisega saadud tõendusteabe kõrvale, kuna vastavas osas ei ole jälitusprotokoll lubatav tõend. Järelikult ei ole K.K. i ütluste usaldusväärsuse hindamisel võimalik jälitusprotokollile tugineda. Seega ei viita ükski tõend sellele, et R. Kodar oleks K.K. ile süüdistuses kirjeldatud ajal ja kogustes amfetamiini andnud. Vaid sellest, et R. Kodar amfetamiini käitlemisega tegeles, ei saa teha järeldust, et ta andis amfetamiini K.K. ile.
258.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on K.K.-M. i kohtueelses menetluses antud ütlused lubatav tõend. Kolleegiumi hinnangul on aga K.K.M. i ütluste alusel võimalik tuvastada ainult seda, et K.K. käis korduvalt R. Kodari elukohas, mitte seda, et K.K. sai R. Kodarilt amfetamiini. K.K.-M. rääkis ülekuulamisel, et ei näinud vahetult pealt, kuidas R. Kodar K.K. ile narkootikume andis. Ta vaid aimas seda, kuna sõidutas K.K. i 2017. a novembris kolmel korral R. Kodari elukohta ja ootas autos, kui K.K. R. Kodari juures käis (VIII kd, tl 156-158). Seega ei saa tema ütluste alusel tuvastada, et R. Kodar K.K. ile amfetamiini andis.
259.Järelikult tuleb R. Kodar mõista õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta andis K.K. ile
9.novembril 2017 kahel korral 5 grammi ja 15. novembril 2017 7 grammi, 25. novembril 2017 5 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. M.L. le 17. novembril 2017 3 grammi amfetamiini sisaldava aine edasiandmine
260.Maakohus leidis, et R. Kodari süü nimetatud episoodis on tõendatud jälitustoimingu protokolliga. Ringkonnakohus jättis R. Kodari telefonikõnede pealtkuulamisega saadud tõendusteabele kõrvale, kuna vastavas osas ei ole jälitusprotokoll lubatav tõend. Muid tõendeid, mis viitaksid sellele, et R. Kodar andis 17. novembril 2017 M.L. le 3 grammi amfetamiini, ei ole. Tunnistaja M.L. kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta saanud 53(61)
R. Kodarilt narkootikume (II kd, tl 20 pöördel, 22). Ilma jälitusprotokollita ei ole ka alust M.L. ütluste usaldusväärsuses kahelda. Seega ei kinnita ükski tõend seda, et R. Kodar oleks M.L. le amfetamiini andnud.
261.Järelikult tuleb R. Kodar mõista õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta andis M.L. le 17. novembril 2017 3 grammi amfetamiini sisaldavat ainet. Narkootilise aine gammahüdroksüvõihappe (GHB) suure koguse ühine ja kooskõlastatud käitlemine grupis K.K. iga 2017. a novembris
262.Maakohus leidis, et R. Kodari süü nimetatud episoodis on tõendatud jälitustoimingu protokolliga. Ringkonnakohus jättis R. Kodari telefonikõnede pealtkuulamisega saadud tõendusteabele kõrvale, kuna vastavas osas ei ole jälitusprotokoll lubatav tõend. Muid tõendeid selle kohta, et R. Kodar koos K.K. iga GHB-d käitles, ei ole. Tunnistaja K.K. i kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta R. Kodarile andnud ega ka temalt omandanud korgijooki (I kd, tl 182). Kuna jälitusprotokoll ei ole vastavas osas lubatav tõend, ei saa seda kasutada ka K.K. i ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Seega ei kinnita ükski tõend seda, et R. Kodar käitles koos K.K. iga gammahüdroksüvõihapet.
263.Järelikult tuleb R. Kodar mõista õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta käitles grupis K.K. iga 2017. a novembris suures koguses gammahüdroksüvõihapet (GHB). H.H. le ja L.P. ile 11. novembril 2017. a enda elukohas GHB andmine
264.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et R. Kodarile esitatud süüdistus H.H. le ja alaealisele L.P. ile 11. novembril 2017. a enda elukohas GHB andmises on tõendatud.
265.Tunnistaja H.H. kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid K.K. ilt ja temaga koos olnud sõbralt Rannu pargis. Edasi läks ta koos L.P. iga R. Kodari poole ja R. Kodar tegi nendest video (I kd, tl 174 ja 174 pöördel). Kuna tunnistaja H.H. kohtus antud ütlused olid oluliselt vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega, avaldati kohtus H.H. poolt eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused. Kohtueelses menetluses väitis H.H. , et sai ühe korra L.P. iga R. Kodari käest korgijooki R. Kodari elukohas ning R. Kodar teadis, et L.P. ei ole täisealine. R. Kodar valas talle ja L.P. ile korgijooki Coca-Cola korgi sisse. Peale korgijoogi joomist tekkis tal tunne nagu oleks ta purjus (I kd, tl 173 pöördel). Ütluste muutmist põhjendas H.H. sellega, et ta valetas uurijale, kuna arvas, et kui ta R. Kodari kohta midagi rääkima peaks, siis saab ta varem koju. Samas ei osanud H.H. põhjendada, miks ta oleks sellisel juhul pidanud varem koju saama.
266.Tunnistaja K.K. i ütluste kohaselt ei ole ta kunagi GHB-ga kokku puutunud ega seda käidelnud (I kd, tl 182).
267.Tunnistaja L.P. i ütluste kohaselt ei ole ta saanud korgijooki R. Kodarilt, vaid K.K. ilt ja tema sõbralt Rannu pargis, edasi läks ta koos H.H. ga R. Kodari poole (I kd, tl 178).
268.Eeltoodust nähtub, et H.H. , L.P. ja K.K. ei ole kohtus öelnud, et R. Kodar andis H.H. le ja L.P. ile GHB-d.
269.20. veebruari 2018. a asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud R. Kodarilt ära võetud mobiiltelefoni Huawei, mille mälukaardil tuvastatud videost kuupäevaga 11. november 2017 nähtub (III kd, tl 64-82). H.H. ja L.P. kirjeldavad videotel seda, kuidas korgijook 54(61)
neile vahetult mõjub. Seega saab kolleegiumi hinnangul videost järeldada, et H.H. ja L.P. tarvitasid GHB-d vahetult enne filmimist. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonides esitatud seisukohaga, et video alusel ei võimalik tuvastada seda, kes H.H. le ja L.P. ile GHBd andis.
270.Muid tõendeid selle kohta, et R. Kodar andis H.H. le ja L.P. ile GHB-d ei ole, seega ei ole süüdistus tõendatud.
271.Järelikult tuleb R. Kodar mõista õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta andis nii H.H. le kui ka L.P. ile 11. novembril 2017. a ühe tarvitamiskoguse GHB-d. Alaealisele L.P. ile kanepi andmine
272.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et R. Kodarile esitatud süüdistus alaealisele L.P. ile marihuaana andmises on tõendatud.
273.20. veebruari 2018. a asitõendi vaatlusprotokoll kajastab R. Kodarilt ära võetud telefoni Huawei mälukaardil tuvastatud fotosid (III kd, tl 64-82). Fotol nr 22 on näha, kuidas L.P. suitsetab R. Kodari korteris vesipiipu (III kd, tl 81).
274.Kolleegium nõustub apellatsioonides esitatud seisukohaga, et foto, millel on näha seda, kuidas L.P. vesipiipu suitsetab, ei tõenda, et ta suitsetas R. Kodari elukohas marihuaanat. Nagu maakohus märkis, ütles L.P. , et ta tarbis kanepit suitsetamise teel (I kd, tl 177 pöördel). L.P. ei ole aga väitnud, et ta tarbis marihuaanat R. Kodari elukohas. Vastupidi, ta on R. Kodarilt narkootikumide saamist ja R. Kodari juures narkootikumide tarvitamist eitanud (I kd, tl 177 pöördel). Ükski teine tõend L.P. ile marihuaana andmise süüdistust ei kinnita.
275.Järelikult tuleb R. Kodar mõista õigeks süüdistuses, mille kohaselt ta andis alaealisele L.P. ile ühe tarvitamiskoguse marihuaanat.
276.Seega tuleb R. Kodar KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Karistus
277.R. Kodar on apellatsioonis taotlenud karistuse kergendamist ning leidnud, et maakohus on liitkaristuse mõistmisel ja karistuse kandmise aja alguse arvestamisel eksinud.
278.Ringkonnakohus leiab, et R. Kodarile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistus – 7 aastat vangistust – tuleb jätta muutmata. Kuna R. Kodar tuleb KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista, tühistab ringkonnakohus talle KarS § 185 lg 2 p 2 järgi mõistetud karistuse – 5 aastat vangistust. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse KarS § 64 lg 1 järgi R. Kodarile liitkaristuse mõistmise osas.
279.Ringkonnakohus leiab, et hoolimata sellest, et R. Kodar tuleb osades episoodides õigeks mõista, annavad tema süü suurus ning eripreventiivsed kaalutlused aluse karistuse mõistmiseks sanktsiooni keskmise määra lähedal. Süüdistatav tegeles omakasu motiivil narkodiilerlusega mitme kuu jooksul: 2017. a augustist detsembrini. R. Kodari poolt käideldud narkootikumide kogused olid suured: ta omandas grupis 795 g amfetamiini sisaldavat ainet ning andis teistele isikutele edasi nii amfetamiini, kanepit kui ka ecstasyt. 55(61)
R. Kodaril oli grupis narkootikumide käitlemisel keskne roll: ta leppis kokku amfetamiini omandamises, andis korraldusi selle eest tasumiseks ning andis ka ise amfetamiini edasi teistele isikutele nii tarbimiseks kui ka müügiks. Narkootikumide käitlemise osateod, milles ringkonnakohus R. Kodari õigeks mõistab, moodustavad KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuse mahust väikse osa – võrreldes maakohtu otsusega ei leidnud tõendamist käideldud amfetamiinikogusest ligi 3% aine edasiandmine, suure koguse GHB käitlemine ja sellest ühe tarvitamiskoguse edasiandmine ning lisaks väikse koguse ecstasy ja kanepi käitlemine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et R. Kodar ei ole toimepandud kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud ning seega karistust kergendavaid asjaolusid ei esine.
280.R. Kodar käitles narkootikume ajal, mil ta viibis elektroonilise valve all, olles vanglast Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud. Teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, seda nii varavastaste kuritegude kui ka narkootikumide käitlemise eest (VIII kd, tl 126 – 133). Seega ei ole R. Kodarit võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma väiksema, kui süü suurusele vastava sanktsiooni keskmise määra lähedase vangistusega. Eeltoodust tulenevalt ei pea kriminaalkolleegium võimalikuks mõista talle väiksemat karistust, kui maakohtu poolt mõistetud 7 aastat vangistust.
281.R. Kodarile maakohtu poolt KarS § 185 lg 2 p 2 järgi mõistetud 5 aastat vangistust loeti kaetuks talle KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud 7 aasta vangistusega. Seega ei anna ka R. Kodari õigeksmõistmine KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuses alust KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi mõistetud karistuse vähendamiseks.
282.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus liitkaristuse mõistmisel ja karistuse kandmise aja alguse arvestamisel eksinud. Kuna R. Kodar on kuriteod toime pannud enne temale Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud karistuse täielikku ärakandmist, mõistis maakohus talle õigesti liitkaristuse KarS § 65 lg 2 alusel. Maakohus võttis arvesse seda, et R. Kodar oli 4. detsembril 2017. a kinnipidamise järel vahi all kuni 11. aprillini 2018, s.o 4 kuud ja 7 päeva (VIII kd, tl 99 – 105, 107 – 117). Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2018. a määrusega pöörati täitmisele R. Kodarile Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud kandmata karistus (VIII kd, tl 142 – 144). Tõkendi tühistamise ja lisapiirangu kohaldamise määrusega 20. aprillil 2018. a tühistati tõkend vahistamine 11. aprillil 2018, s.o Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud kandmata karistuse täitmisele pööramise määruse jõustumisest. Seega tuli KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 4. detsembrist 2017 kuni 11. aprillini 2018. a, s.o 4 kuud ja 7 päeva, arvata karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks jäi 6 aastat 7 kuud ja 23 päeva vangistust.
283.Maakohus suurendas õigesti R. Kodarile mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
13.jaanuari 2015. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, 10 kuu ja 21 päeva vangistuse, võrra ning luges kohtuotsuste kogumis R. Kodarile mõistetavaks vangistuseks 7 aastat 6 kuud ja 14 päeva vangistust. Kooskõlas KarS § 65 lg-ga 2 arvestas maakohus karistuse kandmise aja algust alates kohtuotsuse resolutsiooni kuulutamisest 28. märtsil 2019. Seega on maakohtu poolt R. Kodarile mõistetud liitkaristust põhjendatud ja seaduslik.
284.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus R. Kodarile mõistetud karistuse muutmata. Konfiskeerimine
56(61)
285.R. Kodar on apellatsioonis leidnud, et temalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa on põhjendamatu, kuna ta ei ole kuritegelikku tulu saanud. R. Kodari hinnangul on maakohus kuritegeliku tulu arvutamisel eksinud, kuna amfetamiini ei müüdud 0,5 grammiste kottidega 20 euro eest, nagu maakohus on märkinud. Apellatsiooni kohaselt on maakohus põhjendamatult konfiskeerinud süüdistatava vennale kuulva sularaha ja vallavalitsuse poolt R. Kodarile antud rahalise toetuse. R. Kodari vend R.K. andis süüdistatavale raha remondiks ja elamiskulude eest tasumiseks. R. Kodar soovib, et tema vennale kuuluv raha tagasi kantaks. R. Kodar palub endale tagastada ka digitaalkaalu ja kullasisalduse määramise komplekti. R. Kodar märgib, et digitaalkaalu kasutati kulla, mitte narkootikumide kaalumiseks.
286.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult konfiskeerinud süüdistatavale kuuluva digitaalkaalu. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et digitaalkaal (pakend 14RKLO) kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Digitaalkaal leiti süüdistatava elukoha juurde kuuluvast keldrist 4. detsembril 2017. a toimunud läbiotsimisel (III kd, tl 46, foto tl 39). Selle kuuluvust süüdistatavale ei ole vaidlustatud. Eelnevalt leidis tõendamist, et M.P. i ülesandeks grupis narkootikumide käitlemisel oli amfetamiini kaalumine ja pakendamine ning amfetamiin toodi otse R. Kodari elukohta. Kuna digitaalkaal leiti R. Kodari keldrist koos pakendamiseks vajalike minigrip kottidega, saab järeldada, et seda kasutati amfetamiini kaalumiseks. Seega on digitaalkaal kuriteo toimepanemise vahend. Ringkonnakohtu hinnangul takistab digitaalkaalu konfiskeerimine ühtlasi selle kasutamist edaspidi narkootikumide kaalumiseks ja seeläbi uute narkokuritegude toimepanemist. Seega oli digitaalkaalu konfiskeerimine KarS § 83 lg 1 alusel põhjendatud.
287.Maakohus mõistis R. Kodarilt välja 6840 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada.
288.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et R. Kodar sai narkootikumide käitlemisest tulu. Kuna R. Kodaril oli grupis narkootikumide käitlemisel mitme kuu vältel keskne roll ja ta müüs ka ise amfetamiini, ei ole usutav apellatsioonis esitatud väide, et R. Kodar diilerlusega tulu ei teeninud. Eelnevalt leidis tõendamist, et M.P. i ülesandeks grupis narkootikumide käitlemisel oli narkootikumide müük ning ta tegi R. Kodari korraldusel regulaarselt ülekandeid amfetamiini eest tasumiseks. Samuti leidis tõendamist, et R. Kodar müüs ka ise amfetamiini edasi. Mitmetest tõendamist leidnud amfetamiini müügi episoodidest saab teha järelduse, et amfetamiini omandatigi selleks, et selle müügi pealt tulu teenida. Seda, et amfetamiini käitlemisest tulu teeniti, tõendab ka jälitusprotokoll. A.J. poolt R. Kodarile 19. novembri 2017. a telefonikõnes öeldu, et “tal raha on arve peal mingi 13 tonni, mida teenis koos R. Kodariga” (IX kd, tl 119). Kasumile viitab ka R. Kodari
25.novembri 2017. a kõne A.J. le, kus ta ütleb, et saaks 100 grammi amfetamiini pealt 2000 (eurot) ning teeb A.J. le ettepaneku kasumi ära jagada (IX kd, tl 192-193).
289.Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus omandatud amfetamiini koguse hindamisel, kuna süüdistuses märgitud 855 grammi asemel omandas R. Kodar 20. augustist kuni
30.novembrini 2017 795 grammi amfetamiini. 3. ja 4. detsembri 2017. a episoodides jäi amfetamiini omandamine katse staadiumisse ja R. Kodar amfetamiini enda kätte ei saanud, järelikult ei olnud selle pealt võimalik ka tulu teenida. Vastav arvutusviga sisaldus juba esitatud süüdistuses, milles amfetamiini summeeritud kogus ja üksikute episoodide kogused omavahel ei klappinud.
57(61)
290.Kolleegiumi hinnangul on maakohus tunnistajate ütlustele tuginedes põhjendatult järeldanud, et amfetamiini müüdi edasi tarvitamiskoguste kaupa, muu ainega segatuna. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud aga maakohus tunnistajate ütlustele tuginedes järeldada, et ühe grammi amfetamiini sisaldava aine müügihinnaks oli 40 eurot. Tunnistajate ütlused langevad kokku selles osas, et üks kott amfetamiini sisaldavat ainet maksis 20 eurot. V.M. ütlustest nähtub, et tema ostis amfetamiini hinnaga 20 eurot/gramm (I kd, tl 196). M.P. i ütlustest nähtub samuti, et 1 g kaupa ostes oli amfetamiini hinnaks 20 eurot. Tunnistaja R.P. i ütlustest nähtub, et tema maksis ühe koti eest M.P. ile 20 eurot (II kd, tl 3 pöördel - 4). Ka jälitusprotokollist nähtub, et R. Kodar müüs amfetamiini sisaldavat ainet hinnaga 20 eurot/gramm – R. Kodari 25. novembri 2018. a telefonikõnest A.J. le nähtub, et ta plaanis teenida 100 grammi aine pealt 2000 eurot. (IX kd tl 192-193). Eeltoodud tõenditest järeldub, et amfetamiini müüdi hinnaga 20 eurot/gramm.
291.Eeltoodule tuginedes oleks pidanud maakohus järeldama, et ühe grammi amfetamiini sisaldava aine hinnaks oli edasimüümisel reeglina 20 eurot. Maakohus viitas koguste arvutamisel R.P. i ütlustele, kuid R.P. ei täpsustanud kohtus M.P. ilt 20 euro eest saadud amfetamiini kogust, nagu maakohtu otsuses on märgitud. R.P. ütles, et ostis amfetamiini M.-V.S. alt 0,5 grammistes kottides (II kd, tl 4). Kuna R.P. i vastavad ütlused puudutavad M.-V.S. alt, mitte M.P. ilt amfetamiini omandamist, ei saa nende pinnalt järeldada, et ka M.P. müüs R. Kodariga ühiselt omandatud amfetamiini 0,5 grammistes kottides.
292.Eelnevalt leidis tõendamist, et R. Kodar omandas amfetamiini A.J. lt 60 grammi kaupa selliselt, et 1 grammi segatud aine hinnaks oli keskmiselt kuni 15 eurot. Kuna amfetamiini sisaldavat ainet osteti hinnaga kuni 15 eurot gramm ja müüdi edasi hinnaga 20 eurot gramm, teeniti grupis iga grammi käitlemisest vähemalt 5 eurot. Seega teeniti 795 grammi amfetamiini sisaldava aine käitlemisest kokku vähemalt 3975 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust arvata, et kogu kasum jaotati R. Kodari, A.J. ja M.P. i vahel ära, nagu maakohus märkis. Selle kohta tõendid puuduvad. A.J. ja M.P. ei ole andnud ütlusi selle kohta, et amfetamiini müügist saadud kasum oleks nende kolme vahel ära jagatud. Sellest, et R. Kodar pakkus ühes telefonikõnes, et kasumi võiks A.J. ga ära jaotada, ei saa teha järeldust selle kohta, kas, kui suures ulatuses ning kelle vahel kasum tegelikult ära jaotati. Jälitusprotokollist nähtub läbivalt, et R. Kodaril oli amfetamiini käitlemisel keskne roll – A.J. ga peetud telefonikõnedest nähtub, et R. Kodar otsustas, kui palju ainet omandada ja kontrollis raha liikumist. Seega on alust arvata, et R. Kodar sai amfetamiini käitlemisest vähemalt 3975 eurot tulu. Kuna kuriteoga teenitud vara segunes süüdistatava varaga ja tarvitati osaliselt ära, tuleb KarS § 84 alusel mõista välja summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Seega tuleb süüdistatavalt mõista välja 3975 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.
293.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis R. Kodarilt välja 6840 eurot konfiskeerimise asendamiseks ja teeb selles osas uue otsuse, millega mõistab R. Kodarilt välja 3975 eurot kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.
294.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud konfiskeerimise asendamise nõude täitmise tagamiseks aresti alla R. Kodarilt ära võetud sularaha ja kullasisalduse määramise komplekti. Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega arestiti R. Kodarile kuuluv ja temalt läbiotsimisel ära võetud vara: sularaha 2030 eurot ja kullasisalduse määramise komplekt (VIII kd, tl 10 – 15). R. Kodari apellatsioonis esitatud väide, et arestitud sularaha andis süüdistatavale tema vend remondi ja elamiskulude jaoks, ei anna alust vara aresti alt vabastamiseks. 58(61)
295.See, kellelt ja mis motiividelt Ragnar Kodar raha sai, ei mõjuta leitud sularaha kuuluvust. Kui üks isik toetab teist sellega, et annab talle sularaha, mistahes kulutusteks, läheb sularaha omand üle. R.K. kinnitas tõepoolest kohtus, et on andnud raha Ragnar Kodarile, et viimane saaks osta küttepuid ja teha remonti (II kd, tl 2-3). R.K. ei öelnud kohtus, et ta andis raha vaid Ragnar Kodari kätte selleks, et viimane teeks tema eest makseid. R.K. kinnitas, et, XXX korteris elas Ragnar Kodar ning ta toetas süüdistatavat rahaliselt (II kd, tl 2-3). Seega ei ole kahtlust selles, et Ragnar Kodari elukohast ära võetud sularaha kuuluski süüdistatavale. Sularaha ja kullasisalduse määramise komplekti aresti alla jätmine on põhjendatud selleks, et nende arvelt oleks hiljem võimalik konfiskeerimise asendamise nõuet täita.
296.Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, milles kohus määras kindlaks, et konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha (2030 euro) arvelt ning Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kanda vastav summa Maksu- ja Tolliameti kontole. Konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda äratarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast väljaviidud vara väärtusele vastav rahasumma (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. aprilli 2011. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-97-10, p 33). See tähendab, et isikule jääb võimalus täita asenduskonfiskeerimise nõue muu vara arvel, mitte selle vara arvel, mis on kohtuotsuse täitmise tagamiseks arestitud. Alles siis, kui täitemenetluses ilmneb, et isik ei täida vabatahtlikult kohtuotsust asenduskonfiskeerimise osas, täidetakse konfiskeerimisnõue arestitud vara arvel. Maakohus on nimetatud põhimõtte vastu eksinud.
297.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles kohus määras kindlaks, et konfiskeerimise asendamise nõue tuleb täita osaliselt R. Kodarilt ära võetud sularaha 2030 euro arvelt ning Politsei- ja Piirivalveametil tuleb kanda nimetatud summa Maksu- ja Tolliameti kontole. Asitõendid
298.R. Kodar on apellatsioonis taotlenud temalt asitõendina ära võetud arvuti tagastamist enne kohtuotsuse jõustumist.
299.Ringkonnakohus märgib vastuseks R. Kodari taotlusele, et kuna süüdistatav on maakohtu otsuse vaidlustanud, ei ole otsus tervikuna jõustunud ja sellest osa täitmine ei ole võimalik. Järelikult ei ole R. Kodarile võimalik arvutit tagastada enne, kui nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsused on jõustunud. Taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks
300.R. Kodar esitas 17. novembril 2019 taotluse maakohtu 21. veebruari 2019. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. KrMS § 158 lg 1 alusel võivad kohtumenetluse pooled esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist. Kuna R. Kodar on maakohtu istungi protokolli parandamise taotluse esitanud hilinenult ringkonnakohtule, jätab kolleegium selle läbi vaatamata. Tõkend
301.Prokurör esitas Tartu Ringkonnakohtu 20. septembri 2019. a kohtuistungil taotluse R. Kodari vahistamiseks, kuna ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata ja 59(61)
karistuse kandmisest kõrvale hoiduda. Prokuröri hinnangul tuleb R. Kodar vahistada tingimuslikult – juhul, kui ta peaks eelmise karistuse kandmiselt vabanema enne uue süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist.
302.Ringkonnakohus leiab, et prokurör taotlus R. Kodari vahistamiseks on põhjendatud. Kolleegium nõustub prokuröri hinnanguga, et R. Kodar võib eelmise karistuse kandmiselt vabanemise järel narkokuritegude toimepanemist jätkata. Nagu eelnevalt märgitud on R. Kodarit varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, seda nii varavastaste kuritegude kui ka narkootikumide käitlemise eest. Pärast Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise valve alla hakkas ta katseajal uuesti omakasu motiivil narkootikume käitlema. Tal on kontakte nii narkootikumide hankimiseks kui ka edasimüümiseks. Lisaks tarvitas R. Kodar ka ise amfetamiini ja kanepit. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on oht, et ta jätkaks vabanemisel narkokuritegude toimepanemist, kõrge. Muude tõkenditega ei ole võimalik takistada tal uusi kuritegusid toime panemast. Elukohast lahkumise keeld narkootikumide käitlemist ei takistaks.
303.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole R. Kodari vahistamise aluseks kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise oht. Prokurör ei ole oma taotluses menetlusest kõrvalehoidumise ohtu piisavalt põhjendanud. Vaid mõistetava karistuse pikkus ja varasem karistatus ei anna alust arvata, et R. Kodar pakku läheks. Samuti ei ole põhjendatud prokuröri hinnang, et R. Kodar paneks toime õigusemõistmise vastaseid kuritegusid ja hakkaks tunnistajatele kätte maksma. Kuigi R. Kodar on vanglast saadetud kirjades ähvardanud tunnistajaid tema vastu ütluste andmisega kaasneda võivate ebameeldivate tagajärgedega, ei ole vastav oht enam aktuaalne. Nii maa- kui ka ringkonnakohtu istungid on toimunud, tunnistajad on üle kuulatud ning enamik neist R. Kodari vastu süüstavaid ütlusi ei andnudki. Seega tuleb R. Kodar KrMS § 130 lg 2 alusel kohtumenetluses vahistada vaid narkokuritegude, mitte õigusemõistmise vastaste kuritegude toimepanemise ohu tõttu.
304.Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et R. Kodar tuleb vahistada tingimuslikult. R. Kodar kannab praegu Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud karistust, mille ärakandmata osa pöörati täitmisele 5. jaanuari 2018. a määrusega. Juhul, kui Tartu Maakohtu 28. märtsi 2019. a otsus ja käesolev ringkonnakohtu otsus enne ei jõustu, vabaneb R. Kodar 19. veebruaril 2020 Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt.
305.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus prokuröri taotluse ja kohaldab R. Kodari suhtes vahistamist KrMS § 130 lg 2 alusel alates Tartu Maakohtu 13. jaanuari 2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-7705 mõistetud karistuse ärakandmisest kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Menetluskulud
306.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, tuleb osa maakohtu poolt süüdistatavalt välja mõistetud menetluludest jätta riigi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt oli määratud kaitsjale kohtumenetluses makstud tasu suurus 3150 eurot (II kd, tl 71-75). Arvestades seda, et R. Kodar mõistetakse õigeks üksikutes episoodides ja valdav osa süüdistusest on tõendatud, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta riigi kanda 10% maakohtu menetluses määratud kaitsjale makstud tasust. Muus osas menetluskulu riigi kanda jätmiseks alust ei ole. Sundraha (1350 eurot), kaitsja tasu kohtueelses menetluses (1494 eurot) ja ekspertiisi maksumus (91 eurot) tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel
60(61)
R. Kodarilt, kuna nende kulude tekkimise aluseks olnud asjaolusid õigeksmõistmine ei puuduta.
307.Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, millega mõisteti R. Kodarilt välja menetluskulud summas 6085 eurot ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab 315 eurot menetluskuludest riigi kanda ja mõistab R. Kodarilt välja menetluskulud summas 5770 eurot.
308.R. Kodari kaitsja esitas koos apellatsiooniga taotluse tasu määramiseks apellatsioonimenetluses R. Kodarile osutatud riigi õigusabi eest. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kuus tundi. Kaitsja palub seoses maakohtu otsuse mahuga (51 lk) suurendada kaitsja tasu 200% võrra ning hüvitada 900 eurot, millele lisandub käibemaks 180 eurot. Ringkonnakohtu istungil esitas kaitsja täiendava taotluse määrata tasu ka kohtuistungil osalemise eest. Kaitsja taotles 96 minuti pikkuse istungil osalemise eest 87 eurot, millele lisandub käibemaks 17 eurot ja 40 senti. Apellatsiooni esitamise ja istungil osalemise eest taotleb kaitsja kokku 987 euro hüvitamist, millele lisandub käibemaks 197 eurot ja 40 senti.
309.Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kaitsja poolt maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks märgitud ajakulu on mõistliku suurusega ning taotlusesse märgitud ringkonnakohtu istungil osalemise aeg täpne. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et seoses maakohtu otsuse mahu ja asja keerukusega on tasu suurendamine 200% põhjendatud. Maakohtu otsus käsitles paarikümmet kuriteoepisoodi ja sisaldas mahukat jälitustoimingutega kogutud tõendite analüüsi. Esitatud süüdistus puudutas erinevate narkootiliste ainete käitlemist grupis ja edasi andmist mitmele erinevale isikule. Seetõttu oli maakohtu otsus keskmisest mahukam ja õiguslikult keerukam.
310.Kuna kaitsja taotlus apellatsiooni esitamisega seotud kulu kindlaksmääramiseks on esitatud 3. juunil 2019, juhindub ringkonnakohus vastavas osas justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) eelmisest, enne 1. septembrit 2019 kehtinud redaktsioonist. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10, § 6 lg-st 3, § 2 lg-st 1, rahuldab ringkonnakohus kaitsja taotluse ja määrab OÜ-le Advokaadibüroo In Jure riigi õigusabi tasu 1184 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 197 eurot ja 40 senti) apellatsioonimenetluses R. Kodarile riigi õigusabi osutamise eest.
311.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, jääb kaitsja tasu summas 1184 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 197 eurot ja 40 senti) apellatsioonimenetluse kuluna KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Kokkuvõte
312.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-dest 3 ja 4 ning § 338 p-dest 1 ja 3, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 28. märtsi 2019. a otsuse osaliselt, teeb juhindudes KrMS § 340 lg 2 p-dest 2 ja 6 tühistatud osas uue otsuse ning muudab osaliselt vaidlustatud kohtuotsuse põhiosa. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldatakse osaliselt. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk
61(61)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.