Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi Kohus
Tartu Maakohus (Valga kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. detsember 2019, Valga
Kriminaalasja number
1-19-10001 (kohtueelse menetluse nr 19261001117)
Kohtukoosseis
kohtunik Roman Levin
Kohtuistungi sekretär
Kersti Karja
Kriminaalasi
D.Y süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Valdo Gerassimov
Süüdistatav
D.Y , isikukood XXX; elukoht: xxx; töökoht: OÜ X, tööline; varem kohtulikult karistatud: viimati 15.06.2017 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi kriminaalasjas nr 1-17-5658; kahtlustatavana kinni peetud: al. 14.12.2019
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, §-dest 2561 -2565 ja §dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
on käitumiskontrolli ajal
kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 16. detsembrist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
2 (4)
Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.Y selles, et tema, olles 15.06.2017 karistatud Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi, juhtis 14.12.2019 kella 19.05 ajal, Valga linnas xxx juures mootorsõidukit Audi A4 (reg.nr xxxxxx) seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,06 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,96 mg/l. Mõõtmine toimus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARAF-0033. Antud teoga rikkus D.Y liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis korduvalt, pani D.Y toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava D.Y , tema kaitsja advokaat Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on D.Y-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 8 kuu pikkune vangistus. KarS § 424 lg 4 p 1 ja KarS § 74 lg 2 alusel määratakse, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 30 päeva vangistust ja ülejäänud vangistus, s.o 7 kuud jäetakse täitmisele pööramata, kui D.Y ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.Y peab: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratakse, et D.Y on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse D.Y käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on liiklusohutusalane või sõltlastele mõeldud programm. KarS § 75 lg 4 alusel kohustatakse D.Y registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KarS § 68 lg 1 alusel loetakse D.Y karistuse kandmise aega alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 14.12.2019. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võetakse D.Y-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 7 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 (4)
Kohtu seisukoht D.Y on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb D.Y KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 peab kohus otsuses muuhulgas lahendama küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, muuta või tühistada. Tulenevalt KrMS § 312 lg 1 p 7 tuleb kohtuotsuse põhiosas esitada tõkendi kohaldamise motiivid. Kohus märgib, et D.Y puhul esineb tema eelnevaid karistusi arvestades reaalne oht, et ta võib vahistamata jätmisel asuda panema toime uusi liiklusalaseid kuritegusid. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ning arvestades KrMS § 130 lg 41 sätestatuga tuleb D.Y vahistada kohtusaalis ning tema karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KarS § 68 lg 1 alusel 14.12.2019, s.o tema kahtlustavana kinnipidamisest. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja esindajatasu 64,80 eurot, kokku 469,80 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.