Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kahe aastase katseaja vältel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Tartu Maakohtu 14.02.2019. a kohtumäärusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel täimisele LiiliaRebekka Veerikule Tartu Maakohtu 19.06.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4926 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 28.05.2019. a ja lõpp on 24.09.2020. a. Liilia-Rebekka Veeriku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras esimest korda karistatud ja ta kannab esimest vangistust. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles kinnipeetav alustas 09.09.2019 vene keele õppimist üksikainena ning ta on töötanud ja ka käesoleval hetkel töötab AS Eesti Vanglatööstuses tootmistöölisena. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on rahuldavas seisukorras oleva ühetoalise keskküttega üürikorteriga, milles on kõik eluks vajalik olemas. Antud elukohas elas kinnipeetav ka enne vangistust. Nimetatud aadressil elab kinnipeetava xxxx. Kõik tingimused elektroonilise järelevalve paigaldamiseks on täidetud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle xxxx ettevõttesse xxxx. Enne vangistust moodustas isiku sissetuleku elukaaslase töötasu, enda töötasu ja osaline töövõimetuspension. Samad sissetulekud hakkavad olema ka vanglast vabanemisel. K-Raha andmetel 23.10.2019 seisuga on isikul tasumata täiteasju summas 10 828,21 eurot. Liilia-Rebekka Veerik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Kaito Puusepp esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Liilia-Rebekka Veeriku vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja toetab nii vangla kui ka prokuröri seisukohta. Isik on esimest korda vanglas ning tal oli aega mõelda oma tegude peale. Vangistus on pannud ta mõtlema ja ta saab aru, et kui alkoholi edasi tarvitab, tuleb vanglasse tagasi. Kaitsja palub isiku vabastada tingimisi enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Liilia-Rebekka Veeriku võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Liilia-Rebekka Veeriku isikut

iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Isiku käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele sooritas isik kuriteo alkoholijoobes ning tal on probleemid alkoholi liigtarvitamisega. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab LiiliaRebekka Veeriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Liilia-Rebekka Veerikule võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab kinnipidamisasutuse iseloomustuses märgitut, et isik saab aru, et tema elus on vaja muutusi ning ta soovib osaleda vanglas pakutavates tegevustes riskide maandamiseks. Samuti on ta seadnud endale eesmärgid vanglast vabanemiseks ning teadvustab endale, et tal on teatud probleemide lahendamiseks vaja tuge. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Liilia-Rebekka Veerikul olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Liilia-Rebekka Veerik, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.