Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 28. oktoobri 2019. a määrus
Määruskaebuse esitaja
Süüdimõistetu Rainis Tammiksaare (isikukood 39108215210) kaitsja vandeadvokaat Heiki Kuningas, määruskaebus
Teised määruskaebemenetluse pooled
Viru Vangla kriminaalhooldusosakond
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Rainis Tammiksaare kaitsja määruskaebus läbi vaatamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Objartel & Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Rainis Tammiksaarele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
3.Mõista Rainis Tammiksaarelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot.
4.Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.
Käesoleva määruse peale saab Viru Vangla kriminaalhooldusosakond või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 18. juuli 2018. a otsusega mõisteti Rainis Tammiksaar süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 240 miinimumpäevamäära, s.o 2300 eurot. R. Tammiksaar tunnistati süüdi KarS § 201 lg 2 p 1, 4 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 100 miinimumpäevamäära, s.o 1000 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõisteti R. Tammiksaare liitkaristuseks rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära, s.o 2400 eurot. KarS § 65 lg-te 1, 3 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 11. aprilli 2018. a kohtuotsusega mõistetud karistus 1 aasta ja 3 kuud vangistust. R. Tammiksaare liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust ja rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära, s.o 2400 eurot. KarS § 64 lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt. KarS § 74 lg-te 1-3 alusel kuulus mõistetud vangistusest kohe ärakandmisele 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistust 11 kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele, kui R. Tammiksaar ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. Tammiksaarel oli kohustus järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-dest 2, 5 ja 8 tulenevaid kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. R. Tammiksaarele mõistetud osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 10. aprill 2018. a. Kohtuotsus jõustus 3. augustil 2018. a.
2.19. juulil 2019. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, kuna R. Tammiksaar rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Viru Maakohtu 24. juuli 2019. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati R. Tammiksaarele määratud 1 aasta ja 6 kuulist katseaega 1 kuu võrra, s.o kuni 11. novembrini 2019. Kohtumäärus jõustus
23.augustil 2019. a.
3.26. augustil 2019. a esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata R. Tammiksaare Viru Maakohtu 18. juuli 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. R. Tammiksaar on katseajal korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Viru Maakohus pööras R. Tammiksaarele Viru Maakohtu 18. juuli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5619 mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. R. Tammiksaare karistuse kandmise algust lugeda tema vahistamisest, s.o 27. oktoobrist 2019. Tõkend vahistamine määrati tühistada kohtumääruse jõustumisel.
5.Hinnates süüdimõistetu käitumist katseajal tervikuna leidis kohus, et erakorraline ettekanne on põhjendatud. R. Tammiksaar on korduvalt rikkunud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli R. Tammiksaare poolt 6. augustil 2019 alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, mis on tõendatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga. Lisaks ei järginud ta 7. augustil 2019 elukohta vahetades (minnes aadressile XXX ) kontrollnõuet kriminaalhooldusametnikult eelneva loa saamiseks elukoha vahetamiseks. Sama kontrollnõuet rikkus R. Tammiksaar ka 23.
oktoobril 2019, kui ta sõlmis üürilepingu ja asus elama aadressile XXX. Kohtul ei olnud võimalik 17. septembril 2019 erakorralist ettekannet arutada, sest kohtule teatati sama päeva hommikul politseist, et R. Tammiksaar on KorS alusel alkoholijoobes kinni peetud (indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt tuvastati tal alkoholijoove 1,25 mg/l). Samuti on erakorralise ettekande juurde kohtule esitatud veel indikaatorvahendi kasutamise protokoll, millest nähtub, et 21. septembril 2019 tuvastati R. Tammiksaarel alkoholijoove väliste tunnuste põhjal (indikaatorvahendisse keeldus ta puhumast).
6.Antud rikkumised ei ole esmakordsed. R. Tammiksaare suhtes on 19. juulil 2019 kohtule esitatud erakorraline ettekanne põhjusel, et ta rikkus 29. juunil 2019 alkoholi tarvitamise keeldu. R. Tammiksaar ei parandanud oma käitumist. Lisaks sellele nähtub kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, et katseajal on isikule koostatud 2 kirjalikku hoiatust registreerimiskohustuse rikkumise tõttu.
7.Registreerimiskohustust rikkus R. Tammiksaar ka 8. oktoobril 2019. R. Tammiksaart ei ole võimalik leebemate kriminaalhoolduslike meetmetega mõjutada, kuna ta on oma kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult ja ükskõikselt suhtunud. Olles teadlik kohtuotsuse sisust ning selle täitmisega seonduvatest kohustustest, on R. Tammiksaar üles näidanud ilmselget hoolimatust ja soovimatust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. R. Tammiksaar ei ole motiveeritud karistust vabaduses lõpuni kandma, sest ta on suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Ehkki R. Tammiksaarele ei ole kohtuotsusega määratud KarS § 75 lg 2 p 21 sätestatud kohustust – mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, nähtub karistusregistri õiendist, et teda on 20. novembril 2018 (tegu on toime pandud 20. novembril 2018) ja
16.augustil 2019 (tegu on toime pandud 5. augustil 2019) karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi. Seegi iseloomustab negatiivselt tema käitumist katseajal.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse R. Tammiksaare kaitsja vandeadvokaat H. Kuningas, kes palub kohtumääruse tühistada ja teha uus määrus, millega pikendada R. Tammiksaarele määratud katseaega.
9.Kaitsja leiab, et R. Tammiksaar ei ole rikkunud kohustust elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks oli märgitud XXX. Sellele viitamine kohtumääruses ei ole põhjendatud.
10.Kohus peab määruse tegemisel arvestama isiku enda suhtumist tema rikkumistesse. R. Tammiksaar tunnistab talle ette heidetud rikkumisi, ei õigusta end ja kahetseb. See loob eelduse võimalusele, et rikkumised on tulevikus välistatud. Kohtuistungil andis R. Tammiksaar nõusoleku ampulli paigaldamiseks ning nõustus mistahes lisatingimustega. Ta on nõus asuma ka ravile, kui selline kohustus määratakse ja peab seda ka vajalikuks. Kohus ei ole R. Tammiksaare suhtumist rikkumistesse arvestanud.
11.R. Tammiksaar sõlmis uue üürilepingu 23. oktoobril 2019. a, millest pidi kriminaalhooldajale teatama, kuid tema kohtumine kriminaalhooldajaga pidi toimuma
30.oktoobril 2019. a. Kaitsja hinnangul tuleb vahet teha elukoha vahetuse teatamata jätmisel üldse või sellest teatamisel hilinemisega. Kui teatamine toimub hilinemisega, ei saa
see olla aluseks karistuse täitmisele pööramisel. Kohus on sellele rikkumisele andnud ebaproportsionaalselt suure kaalu.
12.R. Tammiksaar selgitas ka, et kohtuistungile ilmumast takistas teda hirm. Inimlikult on see mõistetav ning kohtul ei ole keelatud seda asjaolu arvestada.
13.Kokkuvõtlikult ei ole määruse tegemisel kaalutud kõiki võimalusi erakorralise ettekande rahuldamisel, mis on viinud ebaõige lahendini.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseisu leiab üksmeelselt, et R. Tammiksaare kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
15.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda muu hulgas sellise apellatsiooni, millel puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. aasta määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
16.Kolleegiumi hinnangul on R. Tammiksaare kaitsja määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on R. Tammiksaare karistuse täitmisele pööramist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt. Määruskaebuses ei ole ühtki tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis annaks alust ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja R. Tammiksaare karistuse täitmisele pööramata jätta.
17.Maakohtu määrusest nähtub, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvale alkoholi tarvitamise keelule reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Kohus arvestas, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine oli toime pandud lühikese ajavahemiku jooksul mitmel korral. Isik rikkus ka kohustust saada luba elukoha vahetamiseks ja ka registreerimiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus R. Tammiksaare kohtuistungil antud selgitusi ja rikkumiste asjaolusid piisavalt arvestanud ning veenvalt ära põhjendatud, miks oleks kriminaalhoolduse jätkamisel perspektiivi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, ega näe vajadust hakata neid uuesti üle kordama.
18.R. Tammiksaare kaitsja H. Kuningas on ringkonnakohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsjal on kaitsealuse seisukoha tutvumiseks ja
määruskaebuse koostamiseks kulunud 80 minutit. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 86,40 eurot (sh käibemaks 14,40 eurot).
19.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna maakohtu määrus jääb muutmata, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi R. Tammiksaare kanda.
/allkiri/ Maarika Kuusk
/allkiri/
/allkiri/
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.