Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2019, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-9384 (18259000639)
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Keili Rosar
Prokurör
Tiina Viru
Kriminaalasi
Q.F süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
Q.F , isikukood XXX, xxxx; elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht Xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 19.08.2016 otsusega mõisteti KarS § 424 järgi karistuseks 10 kuud vangistust KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuulise katseajaga ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks, väärteokorras karistatud 1-l korral, tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel määratud korras
Juhindudes KrMS § 239 – 249, 306, 309, 3101, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada Q.F süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata kohtuotsuse jõustumisel täitmisele 1 (üks) kuu vangistust, lugedes karistuse kandmise alguseks KrMS § 414 lg 2 alusel Q.F vanglasse saabumise aeg. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta ülejäänud karistus 11 (üksteist) kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Q.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Määrata Q.F katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Q.F-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 5 kohaselt peatub kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab Q.F-ile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.11.2019. KarS § 50 lg 1 p 1, lg 2 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Q.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Q.F kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsjatasust 120 eurot ja sundrahast 200 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Q.F-ilt menetluskuluna ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 109 (ükssada üheksa) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Q.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu 108 (ükssada kaheksa) eurot v.adv. Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Q.F-ilt menetluskuluna sundraha summas 610 (kuussada kümme) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1,3 alusel võimaldada Q.F-il tasuda menetluskulud kokku 827 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 79 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 68 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99919700060594 ning selgitusega: „Q.F
Q.F, 1-19-9384, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2 CD-plaati turvakaamerate salvestistega – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.
Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Q.F-i süüdistatakse selles, et tema, olles 19.08.2016 karistatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega KarS § 424 lg 1 järgi: - 09.09.2018 kella 13.26 ajal juhtis xxxx sõiduautot xxxx, riikliku registreerimismärgiga xxxx, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti kohaselt oli tema vere etanooli kontsentratsioon vahemikus 2,83 -3,06 mg/g; - 09.09.2018 kella 13.41 ajal juhtis xxxx kaubikut xxxx, riikliku registreerimismärgiga xxxx, olles ise alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et temalt analüüsiks võetud verest leiti etanooli 2,82 +/-0,06 mg/g (K=2) ning keda vastavalt LS § 69 lg 1 ja 2 p 1 sätetele loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks. Q.F rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuhti, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Q.F pani toime mootorsõiduki juhtimise alkoholijoobeseisundis korduvalt, mis on kuritegu KarS § 424 lg 2 tunnustel.
Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Q.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel pöörata kohtuotsuse jõustumisel täitmisele 1 kuu vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta täitmisele pööramata 11 kuud vangistust, kui Q.F ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Q.F-i
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. KarS § 50 lg 1 alusel võtta Q.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Süüdistatav Q.F on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Q.F on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Q.F-i uleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid, 2 CD-plaati turvakaamerate salvestistega, jätta kriminaalasja toimikusse. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 810 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 228 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiiside tegemisega tekkinud kulud kokku 109 eurot. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta kaitsjatasust 120 eurot ja sundrahast 200 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku 827 eurot kuuluvad tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda vähemalt 79 eurot ning järgneval üheteistkümnel kuul vähemalt 68 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja ositi tasumises. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.