Liiklussüüteod

1-18-3639 3639 järgi täiendav kohustus, mida ta on ise nõus endale täitmiseks võtma – läbida alkoholivastane ravi tähtajaga 30.10.2019. Määrus jõustus 14.11.2019. 07.11.2019 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne P.P suhtes ettepaneku pöörata temale mõistetud karistus täitmisele tegemata tundide ulatuses. Juhul, kui P.P ei ilmu mõjuva põhjuseta erakorralise ettekande läbivaatamisele kohtusse, tegi kriminaalhooldusametnik vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku § 429 lg 1 p 3 ettepaneku võtta ta vahi alla. Käesolev erakorraline ettekanne on esitatud, kuna kriminaalhooldusalune P.P rikkus kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel, ei allu kohustusele läbida alkoholivastast ravi ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldusalune P.P ei ilmu registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 14.10.2019. Ta ei täitnud kohustust läbida alkoholivastane ravi kuni 30.10.2019. SA Ahtme Haigla 26.09.2019 tõendist nähtub, et P.P oli ravil psüühilise haiguse ja alkoholismi tõttu ning vajab veel 5 päeva ambulatoorset ravi. Samuti P.P ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi (varasemad rikkumised 01.07.2019, 21.07.2019, 25.07.2019 ning 02.08.2019) ja uus rikkumine 09.10.2019. 11.10.2019 saadud Politsei-ja Piirivalveametist teade kohtu poolt määratud kohustuste mitte täitmise kohta. Teatame Teile, et 09.10.2019 aadressil xxx P.P (isikukood XXX) olles kriminaalhooldusalune isik, ei täitnud kohtu poolt temale määratud kohustust mitte tarvitada alkohoolseid jooke. 09.10.2019 kella 16:18 paiku saabus politseisse väljakutse selle kohta, et aadressil xxx on toimunud peretüli alkoholijoobes P.P ja alkoholijoobes tema xxx I S vahel. P.P sõnade kohaselt alkohoolsete jookide tarvitamise ajal tema ja xxx I. S vahel tekkis suusõnaline konflikt. Konflikti käigus keegi füüsilist vägivalda üksteise suhtes ei rakendanud. Passiivsel režiimil indikaatorvahendiga oli tuvastatud, et P.P väljahingatavas õhus on alkohol. Samuti isikult tuli alkoholi lõhna, tema koordinatsioon oli häiritud ning isik oli agressiivne. P.P oli toimetatud kainenemisele Narva arestimajasse KorS § 42 lg 1 alusel, kui see on vajalik isikule endale võimaliku vahetu ohu vältimiseks. 21.09.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et perioodil 27.08.2018-07.09.2018 ei käinud üldkasulikku tööd sooritamas, kuna oli depressioonis ja kodus teki all, ei söönud ega käinud väljas. Arsti poolt välja kirjutatud tabletid olid otsas ja ei olnud mida võtta. 29.10.2018 seletuses kirjutab hooldusalune, et 22.10.2018 ja 24.10.2018 ei saanud käia üldkasulikku tööd tegemas perekondlikel põhjustel, kuna ema oli haige ja hoolitses tema eest. Tal on varasem xxx . 06.02.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et puudus ÜKT soorituselt 14.01.2019, kuna tarbis kodus unetablette ja ei kuulnud äratuskella ning jäi magama. 03.06.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et ka 31.05.2019 puudus ÜKT sooritamiselt, kuna oli väga paha olla ja rohud (psühhotroopsed) otsas. Ilma rohtudeta ei saa ta midagi teha. 07.08.2019 seletuses kirjutas P.P , et oli alkoholijoobes 21.07.2019 ja tal oli riid emaga, kuna ta võttis temalt ära korteri võtmed ja ei tahtnud anda võtmeid tagasi. Ei tulnud registreerima 22.06.2019, kuna väänas välja jala. Tema tuttav poiss jõi alkoholist purju ja tal tekkis temaga tüli. Olen nõus läbima haiglas alkoholivastase võõrutusravi. 23.08.2019 seletuses kirjutab hooldusalune, et rikkus korduvalt kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja ta on nõus läbima alkoholivastase võõrutusravi hiljemalt 30.10.2019. 29.10.2019 seletuses kirjutab P.P , et tema ema tarbib alkoholi ja ta käib teda elukohas kontrollimas. Olles alkoholijoobes ta kukub P.P-ga kaklema ja tekib konflikt. xxx tuli P.P elukohta xxx ja ta jõi ära ühe pitsi viina (09.10.2019). Ta ei tulnud õigeaegselt registreerima 14.10.2019, kuna talle kirjutati arsti poolt välja uued unerohud ja toas ringi kõndides ta lõi ennast ära ning silmal on tal suur sinikas.

1-18-3639 Esimesel registreerimisel 05.07.2018 oli hooldusalusele selgitatud süüdlase õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel. P.P on käesolevaks ajaks sooritanud Sillamäe Laste hoolekandeasutuses Lootus kokku 171 tundi üldkasulikku tööd talle täitmiseks määratud 566 tunnist. P.P on viibinud üldkasuliku töö tegemise ajal statsionaarsel ravil SA Ahtme Haigla ja on olnud korduvalt haige. P.P-l on probleemid alkoholi tarvitamisega. 01.07.2019 rikkumise kohta oli koostatud KK Hoiatus ja võetud temalt seletus. P.P jätkas alkoholi tarvitamist ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ka 21.07.2019, 25.07.2019 ning 02.08.2019. Ta sai aru oma probleemist ja andis omapoolse nõusoleku alkoholi võõrutusravi läbimiseks. Viru Maakohtu 28.08.2019 määrusega määrati P.P-le täiendav kohustus, mida ta oli nõus iseendale täitmiseks võtma-läbida alkoholivastane ravi tähtajaks 30.10.2019. P.P rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi uuesti 09.10.2019. P.P oli ravil SA Ahtme Haigla perioodil 06.09.201926.09.2019, kus sai ravi psüühilise haiguse ja alkoholismi tõttu. Vajab veel 5 päeva ambulatoorset ravi. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et P.P suhtub talle täitmiseks määratud üldkasuliku töö sooritamisse hooletult. Ta rikkus järjekordselt kohustust mitte tarvitada alkoholi, registreerimisele ei ilmunud, üldkasulikku tööd käesoleval ajal ei soorita. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kandis kriminaalhooldaja ette erakorralise ettekande ning palus pöörata P.P-le mõistetud karistus täitmisele. Kohtuistungil kriminaalhooldusalune P.P palus mitte pöörata karistust täitmisele. Ta seletas, et ta ei ilmunud registreerimisele 14.10.2019, kuna talle kirjutati arsti poolt välja uued unerohud ja toas ringi kõndides ta lõi ennast ära ning silmal on tal suur sinikas. Ta tunnistas, et 09.10.2019 tarvitas alkoholi ning põhjuseks on tema ema. xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, kuulanud üle menetlusosalised, on kohus seisukohal, et kriminaalhooldusametniku ettepanek P.P suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KarS § 69 lg 6 alusel kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune P.P rikkus ilma mõjuva põhjuseta kohtu poolt määratud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta 14.10.2019. Sellega rikkus P.P KarS § 75 lg 1 p 2. Kriminaalhooldusalune P.P rikkus katseajal kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. P.P oli alkoholijoobes 09.10.2019. 09.10.2019 toimus peretüli P.P ja tema ema vahel. Mõlemad olid alkoholijoobes. Passiivsel režiimil indikaatorvahendiga oli tuvastatud, et P.P väljahingatavas õhus on alkohol. Samuti isikult tuli alkoholi lõhna, tema koordinatsioon oli häiritud ning isik oli agressiivne. E.

1-18-3639 P.P oli toimetatud kainenemisele Narva arestimajasse KorS § 42 lg 1 alusel. P.P tunnistas, et jõi ühe topsi viina. Seega rikkus P.P KarS § 75 lg 2 p -s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eelnevast lähtuvalt on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Kohtuistungil P.P tunnistas, et 09.10.2019 tarvitas alkoholi, põhjuseks on tema ema. P.P seletas registreerimiskohustuste rikkumist sellega, et unerohtu tarvitamise tõttu lõi ta ennast ära ning silmal on tal suur sinikas. Palus mitte pöörata karistust täitmisele. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja P.P seletusi, on kohus veendunud, et P.P hoidub tahtlikult kõrvale kontrollnõude ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ja kohustuse mitte tarvitada alkoholi teostamisest ning tal puuduvad selleks mõjuvad põhjused. Kohus leiab, et ei esinenud sellist objektiivset takistust, mis ei võimaldanud P.P-l täita kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.P selgitustest nähtub, et ta ei ole teinud mingeid reaalseid jõupingutusi selleks, et käitumiskontrolli nõuet ning kohustusi korrektselt täita. Pärast ravi jätkab ta alkoholi tarvitamist. Võttes arvesse kriminaalhooldusaluse senist käitumist (P.P on juba rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mis on tinginud 10.05.2017 erakorralise ettekande esitamise), leiab kohus, et P.P suhtes kriminaalhoolduse edasine teostamine ei ole otstarbekas. Kohus võtab arvesse ka seda, et tegemist oli kokkuleppemenetlusega ning süüdistatav oli üldkasuliku töö tegemisega ning ühtlasi kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega nõus. Seega KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata P.P-le Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.05.2018 kohtuotsuse nr 1-18-3639 järgi mõistetud karistus, 1 aasta 6 kuud ja 26 päeva vangistust, täitmisele. Kuivõrd P.P tegi üldkasulik töö 171 tunni ulatuses, s.o 5 kuud ja 21 päeva vangistust, siis ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 5 (viis) päeva vangistust. Kohus teeb määruse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS § 428, 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.