Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse P.I selles, et tema, olles varem karistatud kehalise väärkohtlemise eest, 07.04.2019 kella 13:00 paiku, olles alkoholijoobes xxx korteris, lõi N. A. lahtise käega ühel korral vastu vasakut põske, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu radiaatorit. Kuriteoga põhjustas P.I N . A. füüsilist valu ja tervisekahjustuse s.o. vasakul põsele hematoom, kuklal 1 cm pikkune põrutushaav ja vasakule küünarnukile pindmise marrastus. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, pani P.I toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava P.I , tema kaitsja advokaat Otto Preemi ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on P.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 2 p-des 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 07.–09.04.2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui P.I ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. P.I : -

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2 (3)

-

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb P.I KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 81,60 eurot (kokku 891,60 eurot). Kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus eelviidatud menetluskuludest 50%, s.o 445,80 eurot riigi kanda. Ülejäänud summa, s.o 445,80 eurot (millest 405 eurot sundraha ja 40,80 eurot kaitsjatasu), mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Menetluskulude hulka tuleb lugeda ka ekspertiisitasu 61 eurot, mis tuleb jätta kokkuleppe kohaselt ja KrMS § 180 lg 3 alusel täies mahus riigi kanda. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

kohtunik Roman Levin

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.