Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti Ruslan Nazarovi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on vanglas narkootikumide pärast. Vanglas on teist korda, esimene kord oli varguse eest. Ta arutas emaga ja leidis, et hakkab elama oma tütarlapsega ja läheb tööle xxxx. Tal ei ole ametlikku kinnitust töökoha osas, kuid see on vaid üks võimalik töökoht. Viibides vabaduses ta juba eemaldus narkootikumidest ja nüüd vangistuses otsustas, et ei hakka üldse narkootikume tarvitama. Alkoholiga on natuke keerulisem. Ta teab, et kui on millegi kasulikuga hõivatud, siis ei hakka narkootikume ja alkoholi tarvitama. Minevikus oli nii, et tal ei olnud piisavalt tahet alkoholist loobumiseks, kuid nüüd on. Ta soovib igal juhul muutuda kui vabaneb. Teab, et kui vabaneb enne tähtaega, siis peab täitma kõiki kontrollnõudeid ja ta on valmis seda tegema. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 761 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. KarS § 761 lg 3 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ja kontrollnõuete ja kohustuste määramisel ning nende järgimata jätmisele ja katseajal uue tahtliku kuriteo toimepanemisele kohaldatakse karistusseadustiku §-s 76 sätestatut. KarS § 76 lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ja seda olenemata asjaolust, et kinnipeetaval on karistusregistri andmete kohaselt 2 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta samuti teist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta läbis sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening`` ning töötab vangla majandustöödel koristajana. Samuti osaleb ta noortele mõeldud motivatsioonisüsteemis, mille raames on hea käitumise eest käinud lühiajalistel väljasõitudel pereliikmete külastamiseks ning teeninud erinevaid preemiaid. Ametnikega suhtleb ta viisakalt ja teeb nendega koostööd. Vabanemisel on tal kindel elukoht munitsipaalkorteris, kus ta elas koos perega ka enne vangistust. Tal on korteris oma tuba ning ema on nõus, et poeg vabanemisel taas pere juurde elama asub. Varem olid perekondlikud suhted pingelised, kuid vangistuse jooksul on suhted paranenud. Enne vangistust oli kinnipeetav vanemate poolt ülalpeetav. Töötanud ta väljaspool vanglat ei ole, mistõttu puuduvad tal tööoskused ja tööl käimise harjumus, mis aitaksid kaasa töökoha leidmisele. Enda ja ema sõnul võetakse ta vabanemisel tööle Xxxx OÜ-sse, kuid sellekohast garantiikirja kohtule esitatud ei ole. Kuivõrd kuriteod on toime pandud just majandusliku kasu saamise eesmärgil, on garanteeritud töökoha ja kindla igakuise sissetuleku puudumine uue kuriteo

toimepanemise riskiks. Uue kuriteo toimepanemise riski vähendab asjaolu, et kinnipeetava ema on nõus poega võimaluste piires toetama, samuti töökoha leidmise kohustuse kohaldamine. Kinnipeetava suhtlusringkond on suures osas kriminaalne, kuriteod on toime pandud grupis. Kuritegude toimepanemise asjaoludest nähtub, et kinnipeetav on lasknud end teistel mõjutada kuritegusid toime panema ning ta on ka ise tunnistanud, et on mõjutatav, kuid ei oska ise otsuseid vastu võtta. Kohus leiab, et suhtlusringkonna negatiivsest mõjust tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski on võimalik maandada suhtluskeelu kohaldamisega. Samuti on kinnipeetav avaldanud, et sooviks tulevikus minna tööle välismaale, et vahetada keskkonda. Kinnipeetava toimetulekut vabaduses mõjutas eelkõige narkootikumide ja alkoholi tarvitamine. Isik tunnistab, et vabaduses kuritarvitas alkoholi ja tarvitas narkootilisi aineid, ka kuriteod on toime pandud alkoholijoobes olles. Vangistuses läbis ta sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening`` ning leiab, et see aitas tal oma probleemidest aru saada, kuivõrd edaspidi soovib ta oma käitumist muuta. Kuigi kinnipeetav oli enne vangistust allutatud käitumiskontrollile ning ta ei täitnud kontrollnõudeid, rikkus kohustusi ja jätkas kuritegude toimepanemist, tuleks kohtu hinnangul siiski anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Ruslan Nazarovi vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.