Kriminaalasi nr 1-19-6656
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.oktoober 2019.a., Kuressaare kohtumaja,
Kriminaalasja number
1-19-6656 (19274000147)
Kohtukoosseis
Kohtunik Kristel Pedassaar
Kohtuistungi sekretär
Janika Sarantšuk
Kriminaalasi
X.M süüdistusasi kuriteos Karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses järgi
Prokurör
Rainer Amur
Süüdistatav
X.M, ik XXX,
Kaitsja
Riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eve Grass
kandmisele ilmumise päevast.
Kriminaalasi nr 1-19-6656
ajale.
Kriminaalasi nr 1-19-6656
väljahingatavas tulemus 1,12 mg/l.
õhus
1,24
Kriminaalasi nr 1-19-6656 mg/l laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik
X.M rikkus kuriteo toime panemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 424 lg 2 Kokkuleppes prokuröri poolt kohtus X.M ’le nõutud karistus: prokurör taotleb kohtus süüdistatava X.M süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 424 lg 2 järgi vangistusega 1 (üks) aasta. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg, s.o 22.-23.07.2019, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka, kandmata karistuseks lugeda 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1-3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohe ärakandmisele reaalne vangistus 3 (kolm) kuud ning ärakandmata vangistust 8 (kaheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui X.M ei pane 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et X.M on katseajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi ning p 8 alusel on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta X.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viis) kuuks, võttes seejuures arvesse isikul tuvastatud keskmist liikumispuuet kuni 27.02.2023. KarS § 55 lg 1 alusel lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. Vastavalt LS § 127 on X.M kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Süüdistatav X.M andis kohtus ütlusi, et süüdistus on arusaadav, nõustub süüdistuse ja kuriteo kvalifikatsiooniga. Sõlmitud kokkuleppest saab aru ja nõustub sellega. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kokkulepitud karistusega sh lisakaristuse ja võetud kontrollkohustustega on nõus. Taotleb menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul.
Kriminaalasi nr 1-19-6656 Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Kohus tunnistab X.M süüdi kuriteos KarS § 424 lg 2 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistuse sh lisakaristuse. Kokkulepitud karistus jääb sanktsiooni piiresse. Arvestades, et süüdlast karistatakse mootorsõiduki joobes juhtimise eest korduvalt on põhjendatud karistusena mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine osaliselt, mõistes osaliselt reaalse vangistuse. Karistuse mõistmisel KarS §-de 74 ja 75 sätete kohaldamist välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud. Tõkend- tõkendit ei kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 2 kohaselt, kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegu on II raskusastme kuritegu (KarS § 4 lg 3). Sundraha suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2019.a. 540.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x540 eurot = 810 EUR-i. -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt. X.M ’lt riigi õigusabi korras määratud kaitsja taotluse alusel on kaitsjale arvestanud kohtueelses- ja kohtu menetluses põhjendatud tasuks 122,40 eurot, millest KrMS § 180 lg 3 sätetel jätta 32,40 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja vastavalt karistuskokkuleppele määrab kohus menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.